TL;DR
Bitcoin on alates selle loomisest 2009. aastal saavutanud viis märkimisväärset hinnatippu. Seni on olnud krüptoraha kõigi aegade kõrgeim hind, ligikaudu 64 000 USA dollarit ja see on jõudnud laialdaselt kasutusele. Teekond on olnud volatiilne, reageerides sageli poliitilistele, majanduslikele ja regulatiivsetele sündmustele.
Bitcoin on kasvanud keskmiselt 200% aastas. 2021. aasta augusti seisuga on Bitcoini turukapital ligikaudu 710 000 000 000 dollarit ja selle dominantsus krüptoturgudel on veidi alla 50%.
Sündmused nagu Mt. Goxi 2014. aasta börsi häkkimine ja 2020. aasta börsikrahh võib seletada mõningast lühikese ja keskmise perspektiiviga hinnakäitumist. Pikemas perspektiivis saad makrovaate, vaadates mudeleid, mis kasutavad tehnilist, fundamentaalset ja sentimendi analüüsi.
Tehnilise analüüsi jaoks on kaks huvitavat mudelit Bitcoini logaritmiline kasvukõver ja hüperlaine teooria (Hyperwave Theory). Hüperlaine teooria seob hinna ka investorite sentimendiga tsüklilistes faasides. Mis puutub fundamentaalsesse analüüsi, siis Stock to Flow ja Metcalfe'i mudelid jälgivad Bitcoini hinda suhteliselt hästi. Lõppkokkuvõttes võid tasakaalustatud vaate saamiseks kasutada kõigi nende meetodite kombinatsiooni.
Sissejuhatus
Bitcoin (BTC) on maailma kujutlusvõimet vallutanud oma tohutu väärtuse tõusuga alates aastast 2009. Siiski pole see kõik olnud pulliralli ja kasum. Bitcoin on kogenud ka langusi ja karuturge. Vaatamata selle volatiilsusele on krüptoraha siiani ületanud kõiki traditsioonilisi varasid. Mitme teguri kombinatsioon moodustab Bitcoini hinnaajaloo ja saad neid uurida erinevate tehnikate ja seisukohtadega.
Kuidas analüüsida Bitcoini hinnaajalugu
Enne andmetega tutvumist vaatame, kuidas saad Bitcoini hinnaajalugu analüüsida. On kolm erinevat meetodit: tehniline-, fundamentaalne- ja sentimendi analüüs. Igal tüübil on oma tugevad ja nõrgad küljed, kuid neid saab selgema pildi saamiseks kombineerida.
1. Tehniline analüüs (TA): ajalooliste hinna- ja mahuandmete kasutamine tulevase turukäitumise ennustamiseks. Näiteks saad luua 50 päeva lihtsa liikuva keskmise (SMA), võttes viimase 50 päeva hinnad ja nende keskmistamise. SMA põhjal saad teha järeldusi, kandes selle oma vara hinnagraafikule. Näiteks kujuta ette, et Bitcoin on mõne nädala jooksul kaubelnud allpool 50-päevast SMA-d, kuid murrab siis sellest läbi. Seda liikumist võib pidada võimaliku taastumise märgiks.
2. Fundamentaalne analüüs (FA): projekti või krüptoraha põhiväärtust kajastavate andmete kasutamine. Seda tüüpi uuringud keskenduvad välistele ja sisemistele teguritele, et püüda kindlaks teha vara tegelikku väärtust. Näiteks võid vaadata Bitcoini igapäevaseid tehinguid, et mõõta võrgu populaarsust. Kui see arv aja jooksul tõuseb, võib see vihjata, et projektil on väärtust ja hind võib tõusta.
3. Sentimendi analüüs (SA): turu sentimendi kasutamine hinnamuutuste prognoosimiseks. Turu sentiment hõlmab investorite tundeid ja meeleolu antud vara suhtes. Tavaliselt saate need kategoriseerida tõusu- või languse sentimendiks. Näiteks Bitcoini ostmise kohta tehtavate Google'i otsingute märkimisväärne kasv võib viidata positiivsele turusentimendile.
Millised tegurid mõjutasid varajast Bitcoini kauplemist?
Järgmisena tuleb uurida kauplemist ja hindu mõjutavaid tegureid. Need on muutunud alates Bitcoini algusaegadest. 2009. aastal oli Bitcoin väga väikese likviidsusega nišivara. Tehinguid tehti börsiväliselt (OTC) BitcoinTalki ja teiste foorumite kasutajate vahel, kes nägid Bitcoini väärtust detsentraliseeritud valuutana. Spekulatsioonid, mida täna näeme, mängisid palju vähem rolli.
Satoshi Nakamoto kaevandas esimese ploki 3. jaanuaril 2009 preemiaga 50 bitcoini. Seejärel saatis ta üheksa päeva hiljem Hal Finney'le 10 BTC-d, mis oli kõigi aegade esimene Bitcoini tehing. 22. mail 2010 oli Bitcoini hind veel alla 0,01 dollari. Sel päeval toimus ka esimene kaubanduslik Bitcoini tehing Laszlo Hanyecziga, kes ostis kaks pitsat hinnaga 10 000 BTC. Sel ajal nägid Bitcointalki foorumite kasutajad ostu uudsusena. See kauplemine on vastuolus praeguse kasutusega, kus saad igapäevaseid kaupu hõlpsalt osta Binance'i Visa kaardiga.
Bitcoini hinna ja populaarsuse kasvades hakkas väike, reguleerimata tööstus üha enam osalema tehingute ja kauplemise hõlbustamises. Nende hulka kuulusid krüptobörsid ja süvaveebiturud. Bitcoini hinda mõjutas sageli oluliselt see, et need turud ja börsid olid häkitud, suletud või reguleeritud. Mõned häkitud börsid sisaldasid märkimisväärseid Bitcoini varusid, põhjustades olulisi hinnašokke ja turu usalduse puudumist. Uurime seda teemat hiljem lähemalt.
Millised tegurid mõjutavad praegu Bitcoini kauplemist?
Bitcoinil on nüüd rohkem ühist traditsiooniliste varadega kui selle algusaegadel. Suurenenud kasutuselevõtt jaemüügis, rahanduses ja poliitikas tähendab, et Bitcoini hinda ja kauplemist mõjutavad veelgi rohkem tegureid. Kasvavad ka institutsionaalsed investeeringud virtuaalsetesse valuutadesse, mis annab spekulatsioonile suuremat rolli. Need punktid tähendavad, et tegurid, mis mõjutavad Bitcoiniga kauplemist tänapäeval, erinevad sageli selle algusaegadest. Räägime mõnest suurimast.
1. Regulatsioon on nüüd palju rohkem olemas kui Bitcoini varasematel päevadel. Kuna valitsused hakkavad krüptoraha ja plokiahela tehnoloogiat rohkem mõistma, kipuvad nende kontroll ja regulatiivne sisend suurenema. Nii eeskirjade karmistamisel kui ka lõdvendamisel on oma mõju. Mõned muudatused Bitcoini hinnas on seotud BTC keelamisega ühes riigis või selle populaarsusega teises riigis.
2. Globaalse majanduse olukord on nüüd Bitcoini hinna ja kauplemise otsene tegur. Näiteks inimesed, kes elavad hüperinflatsiooniga riikides, on pöördunud krüptoraha kasutamise poole, et kaitsta end inflatsiooni eest. 2016. aastal alanud Venetsueela majanduskriisi tulemusena oleme näinud LocalBitcoinsis Venetsueela Bolivariga rekordiliselt suurt kauplemismahtu. 2020. aasta aktsiaturu krahhiga sai alguse üle aasta kestnud Bitcoini pulliralli. Bitcoini peetakse nüüd väärtuse hoidjaks, sarnaselt kullaga. Kui kindlustunne majanduse muude osade vastu on madal, ostavad inimesed neid varasid.
3. Suurenenud tavapäraste ettevõtete vahendi kasutuselevõtt võib käivitada Bitcoini hinnatõusu. PayPal, Square, Visa ja MasterCard on kõik näidanud üles krüptoraha toetamist, pakkudes investoritele kindlustunnet. Isegi jaemüüjad on hakanud Bitcoini makseid vastu võtma. Toetuse tagasi võtmine võib vallandada müügi, nagu näiteks Elon Muski teade 17. mail 2021, et Tesla peatab Bitcoini maksed. Sel juhul liikus hind sel päeval veidi alla 55 000 dollarilt BTC kohta ligikaudu 48 500 dollarini.
4. Suurenenud spekulatsioonid ja tuletisväärtpaberite, nagu Bitcoini futuuride nõudlus on turul kasvanud. Selle asemel, et investeerida ja hoida BTC-d selle fundamentaalse väärtuse pärast, müüvad kauplejad ja spekuleerijad BTC-d kasumi saamiseks lühikeseks, põhjustades hinnale survet. See tähendab, et Bitcoini hind ei põhine enam ainult selle utiliidil.
Bitcoini hinnaajalugu
Alates 2009. aastast on Bitcoini hind olnud suure volatiilsusega. Kõik ülalnimetatud tegurid on selle senisele teekonnale kaasa aidanud. Kuigi hinnal on olnud tõususid ja mõõnu, on hind endiselt dramaatiliselt kõrgem kui alguses.
Kui võrdled Bitcoini NASDAQ 100 ja kullaga, näed, et see on neid kahte traditsiooniliselt tugeva tootlusega vara tunduvalt edestanud. Näed ka selle volatiilsust, kuna Bitcoini iga-aastased kahjumid on ka protsentides suuremad kui kulla või NASDAQ 100 kahjumid (@CharlieBilello andmed).
CaseBitcoini andmetel on BTC näidanud 10-aastast AKKT-d (aastane koondkasvutempo) 196,7%. AKKT mõõdab vara iga-aastast kasvumäära, võttes arvesse koondumist. Bitcoini hinnal on olnud viis märkimisväärset tippu, tõustes vaid 1 dollarilt 2011. aastal rekordkõrge tasemeni 65 000 dollarini 2021. aasta mais. Jagame senise ajaloo viieks erinevaks tipuks.
1. juuni 2011: Bitcoini hind, mida mõõdeti vaid sentides, tõusis eelneval aastal hüppeliselt 32 dollarini. Bitcoin koges oma esimest pullirallit, millele järgnes mõõdukas krahh 2,10 dollarini.
2. aprill 2013: pärast aasta algust ligikaudu 13 dollariga, koges Bitcoin selle aasta esimest pullirallit, tõustes 10. aprillil 260 dollarini. Seejärel kukkus hind järgmise kahe päeva jooksul 45 dollarile.
3. Detsember 2013: aasta lõpuks koges Bitcoin hinna tõusu oktoobrist detsembrini peaaegu 10 korda. Oktoobri alguses kaubeldi BTC-ga 125 dollariga, enne kui saavutas oma 1160 dollarise tipu. 18. detsembriks oli hind taas kukkunud 380 dollarile.
4. Detsember 2017: pärast seda, kui Bitcoin algas 2017. aasta jaanuaris ligikaudu 1000 dollarist, tõusis Bitcoin 17. detsembriks 2017 järsult 20 000 dollari piirile. See pulliralli kindlustas Bitcoini positsiooni peavoolus, püüdes institutsionaalsete investorite ja valitsuste tähelepanu.
5. aprill 2021: 2020. aasta märtsis toimunud krahhid aktsia- ja krüptoturul viisid 13. aprilliks 2021 püsiva hinnatõusuni kuni 63 000 dollarit. Koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majandusliku ebastabiilsuse tõttu pidasid nii mõnedki Bitcoini väärtusehoidjaks. BTC ja krüptoturul toimus seejärel 2021. aasta mais märkimisväärne mahamüümine, enne kui hind pidama jäi.
Lühiajalised hinnasündmused
Põhimõttelised ja tehnilised mudelid, mida me hiljem kasutame, ei suuda alati kirjeldada meile nähtavat hinnakäitumist. Välised tegurid, sealhulgas poliitilised ja majanduslikud sündmused, mängivad suurt rolli, mida saab eraldi analüüsida. Üks huvitav näide, mida uurida, on kuulus häkkimine, mis leidis aset Bitcoini algusaegadel.
Mt. Goxi börsi häkkimine
Mt. Goxi Bitcoini börsi häkkimine oli 2014. aastal märkimisväärne sündmus, mis tõi kaasa Bitcoini hinna ajutise kukkumise. Sel ajal oli Tokyos asuv krüptobörs turu suurim, kauplemismahuga ligikaudu 70% Bitcoini kogupakkumisest. Alates selle loomisest 2010. aastal on Mt. Gox oli langenud arvukate häkkimiste ohvriks, kuid oli jätkuvalt ellu jäänud.
2014. aasta häkkimise käigus varastati aga ligikaudu 850 000 BTC-d, mis hävitas suurema osa börsi digitaalsetest varadest. Mt. Gox peatas väljavõtmised 14. veebruaril 2014, mille tulemusel Bitcoini hind langes umbes 20% ligikaudu 680 dollarile pärast seda, kui peaagu kogu nädala jooksul kauples see hinnaga 850 dollarit.
Lõppkokkuvõttes röövisid häkkerid 450 000 000 dollarit (USD) kasutajate vahendeid ja Mt. Gox läks pankrotti. Mõned endised kasutajad väidavad, et veebisaidi koodiga oli probleeme, mida ei parandatud õigeaegselt. Häkkimise põhjused pole tänaseni selged, mis toob kaasa mitmeid käimasolevaid kohtuasju ja kohtumenetlusi börsi tegevjuhi Mark Karpelèsi vastu.
Kuidas seletada Bitcoini pikaajalist hinnaajalugu?
Pikemas perspektiivis on väiksematel, vähemtähtsatel sündmustel hinnale väike mõju. Seetõttu on huvitav vaadata teisi viise, kuidas seletada Bitcoini üldist positiivset arengut. Üks võimalus on uurida analüütilisi mudeleid, mis kasutavad juba eespool mainitud tehnikaid.
Fundamentaalne analüüs: Stock to Flow mudel
Stock-to-Flow mudel kasutab Bitcoini piiratud pakkumist võimaliku hinnaindikaatorina. Põhitasandil on Bitcoin mõnevõrra sarnane kulla või teemantidega. Aja jooksul on nende kahe tooraine hinnad nende vähesuse tõttu tõusnud. See tegur võimaldab investoritel neid kasutada väärtusehoidjatena.
Kui võtta kogu ringluses olev ülemaailmne pakkumine (varu) ja jagada see aastas toodetud koguhulgaga (voog), saab seda suhet kasutada Bitcoini hinna modelleerimiseks aja jooksul. Teame juba täpselt, kui palju uusi bitcoine kaevandajad genereerivad ja millal nad neid ligikaudu kätte saavad. Lihtsamalt öeldes kaevandamise tulud vähenevad ja see suurendab varude ja voogude suhet.
Stock to Flow on osutunud populaarseks tänu oma senisele täpsusele Bitcoini hinnaajaloo modelleerimisel. Allpool näed 365-päeva SMA ja Bitcoini ajaloolisi hinnaandmeid ning prognoosi, mida see annab tulevikuks.
Mudelil on siiski mõned puudused. Aja jooksul, kui Bitcoini voog jõuab nullini, mudel puruneb, kuna nulliga ei saa jagada. See arvutus annab ebatõenäolisi hinnaprognoose, mis kalduvad lõpmatuseni. Lisateavet Stock to Flow eeliste ja puuduste kohta leiad meie artiklist Bitcoini ja Stock to Flow mudel.
Fundamentaalne analüüs: Metcalfe'i seadus
Metcalfe'i seadus on üldine arvutuspõhimõte, mida saab rakendada ka Bitcoini võrgus. See väidab, et võrgu väärtus on proportsionaalne ühendatud kasutajate arvu ruuduga. Aga mida see täpselt tähendab? Lihtsalt mõistetav näide on telefonivõrk. Mida rohkem inimesi omab telefone, seda enam muutub võrk eksponentsiaalselt väärtuslikuks.
Bitcoini abil saab arvutada Metcalfe'i väärtuse, kasutades aktiivsete Bitcoini rahakoti aadresside arvu ja muud plokiahelas olevat avalikku teavet. Kui võrrelda Metcalfe'i väärtust ja hinda, näed, et see sobib üsna hästi. Võimalike tulevaste hindade ennustamiseks saad trendi ka ekstrapoleerida, nagu on teinud Timothy Peterson oma allolevas graafikus.
Võrguväärtuse ja Metcalfe'i suhtarv (NVM) on Metcalfe'i seaduse teine kasutusviis. Suhte saab arvutada, võttes Bitcoini turukapitali ja jagades selle Metcalfe'i seadusele lähendava valemiga. Valem kasutab aktiivsete unikaalsete aadresside arvu konkreetsel päeval võrgu kasutajate asendajana. Unikaalne aadress on määratletud kui saldo ei ole null ja kui sellel päeval on tehtud ka tehing.
Väärtus üle ühe näitab, et turg on ülehinnatud ja alla ühe, et see on alahinnatud. Seda, kuidas see visuaalselt välja näeb, saab näha kasutades järgmist Cryptoquanti graafikut. NVM-i suhe on vasakpoolne telg, võrgu väärtus on aga paremal.
Tehniline analüüs: Bitcoini logaritmiline kasvukõver
Bitcoini logaritmiline kasvukõver on Cole Garneri loodud 2019. aasta tehnilise analüüsi mudel. Standardsed Bitcoini hinnagraafikud näitavad logaritmilist (log) hinda lineaarse aja suhtes x-teljel. Kuid kui ka logida aega, saad joonistada lihtsad trendijooned, mis vastavad kolmele viimase pullirallile ja Bitcoini turu toetustasemetele.
Need jooned saab teisendada tagasi meie algsele logihinna graafikule, andes meile kasvukõvera, mis on üsna täpselt sobinud Bitcoini senise hinnalooga, nagu on näha järgmises graafikus LookIntoBitcoin.com'ist.
Tehniline analüüs: hüperlaine teooria (Hyperwave Theory)
Hüperlaine teooria töötas välja Tyler Jenks ja üritab hindu selgitada läbi investorite emotsioonide. Teooria viitab sellele, et turu sentiment liigub pidevalt pessimismi ja optimismi vahel. Need tunded viivad sageli hüperlaineni, kus hind tõuseb aja jooksul enne langustrendi pöördumist. Kuigi Jenks arvab, et muster tuleneb turu sentimendist, kasutab graafik oma trendijoonte joonistamiseks ainult tehnilist analüüsi koos hinnaandmetega. Hüperlaine teooria kohaselt on igas turutsüklis seitse faasi.
1., 5. ja 7. faasis peaks vara hind jääma alla takistusjoone. Faasides 2, 3, 4 ja 6 peaks hind jääma toetusjoontest kõrgemale. Mitte iga vara ei pea täielikult kinni reeglitest, kuid mõnel turul on tõendeid selle kohta, et see muster on olemas. Allpool näed ligikaudset näidet NASDAQ Composite 2000 kohta, mida on graafiliselt demonstreerinud Leah Wald (Valkyrie Investments Inc. tegevjuht).
Heidame pilgu 2017. aasta Bitcoini pullirallile. Kui rakendad hüperlaine teooria suundumusi, siis näed, et see sobib suhteliselt hästi, välja arvatud esimene faas. Samuti on näha, et hind tõuseb kasvava kiirusega, millele järgneb suur krahh, mis järgneb peamiselt ülaltoodud etappidele.
Lõppmärkused
On ilmne, et on olemas palju teooriaid, mis püüavad selgitada Bitcoini hinnaajalugu. Kuid olenemata teooriast, Bitcoini peaaegu 200% 10-aastane AKKT on näidanud digitaalsete valuutade uskumatut tõusu. Isegi teiste krüptorahade hulgas domineerib Bitcoin 2021. aasta augusti seisuga turgu ligi 50% ulatuses, turuväärtusega ligikaudu 710 000 000 000 dollarit.
Selle monumentaalse kasvu põhjuste hulka kuuluvad krüpto põhialused, turutunnetus ja majandussündmused. Varasemad tulemused ei näita siiski tulevasi tulemusi. On kasulik mõista, miks Bitcoinil on olnud nii kõrge hinnatrajektoor, kuid see ei ütle meile, mis tulevikus juhtuma hakkab. Kui vaatame laiemat pilti, siis Bitcoin on uue varaklassi jaoks, mis on vaid 12 aastat vana, uskumatult hästi küpsenud.