Võtmepunktid
Bitcoin’i teekond on alates selle loomisest 2009. aastal olnud heitlik ning seda on sageli iseloomustanud poliitilistest, majanduslikest ja regulatiivsetest sündmustest tingitud hinnakõikumised.
Bitcoin’i hind kerkis 2011. aasta alguse 0,30 USA dollarilt kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 111 980 USA dollarile – 2025. aastal, see teeb enam kui 37 000 000% tõusu vähem kui 14 aastaga.
2020. aasta madalseisust, mil bitcoin maksis 3880 USA dollarit, kuni 2025. aasta rekordkõrge 111 980 USA dollari suuruse hinnani tõusis bitcoin rohkem kui 2700%.
Aastatel 2011–2025 oli bitcoin’i hinna aastatootlus ligikaudu 142% aastas. 10. juuni 2025. aasta seisuga moodustab bitcoin’i turukapital ligikaudu 2,18 triljonit USA dollarit ning selle dominantsus krüptorahaturul on umbes 64%.
Sissejuhatus
Bitcoin (BTC) on oma väärtuse tohutu tõusuga paelunud kogu maailma juba alates 2009. aastast. Kuid see pole alati olnud lihtne teekond. Bitcoin on kogenud ka langusi ja lõputuna näivaid karuturge.
Vaatamata volatiilsusele on see krüptoraha siiani ületanud kõiki traditsioonilisi varasid. Bitcoin’i hinna ajalugu on paljude tegurite kombinatsioon, mida saab uurida eri tehnikate ja seisukohtade abil.
Kuidas analüüsida bitcoin’i hinnaajalugu?
Enne andmete juurde asumist vaatame, kuidas saab bitcoin’i hinnaajalugu analüüsida. On kolm peamist meetodit: tehniline, fundamentaalne ja turumeeleolu analüüs. Igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed, kuid neid kombineerides saab luua selgema pildi.
1. Tehniline analüüs (TA)
Tehniline analüüs tähendab ajalooliste hinna- ja mahuandmete kasutamist tulevase turukäitumise prognoosimiseks. Näiteks saad luua 50 päeva lihtsa libiseva keskmise (SMA – simple moving average), võttes arvesse viimase 50 päeva hinnad ja leides nende keskmise. Lihtsa libiseva keskmise põhjal saad teha järeldusi, kandes selle oma vara hinnagraafikule. Kujuta näiteks ette, et bitcoin’iga on mõne nädala jooksul kaubeldud allpool 50 päeva lihtsat libisevat keskmist, kuid siis murrab hind sellest läbi. Seda liikumist võib pidada võimaliku taastumise märgiks.
2. Fundamentaalanalüüs (FA)
Fundamentaalanalüüs viitab ettevõtte või krüptorahaprojekti fundamentaalset, sisemist väärtust väljendavate andmete kasutamisele. Seda tüüpi analüüs keskendub välistele ja sisemistele teguritele, et püüda kindlaks teha vara tegelikku väärtust. Näiteks võid vaadata projekti kasumlikkust, aktiivseid kasutajaid päevas või bitcoin’i igapäevaseid tehinguid, et mõõta võrgu populaarsust ja projekti pikaajalist potentsiaali.
3. Meeleoluanalüüs (MA)
Meeleoluanalüüs viitab turumeeleolu andmete kasutamisele trendide ja hinnaliikumiste prognoosimiseks. Turumeeleolu hõlmab investorite tundeid ja meeleolu ettevõtte või vara suhtes. Tavaliselt saab need liigitada tõusu- või langusmeeleoluks. Näiteks bitcoin’i ostmise kohta tehtavate Google’i otsingute märkimisväärne kasv võib viidata positiivsele turumeeleolule.
Varasem bitcoin’iga kauplemine
2009. aastal oli bitcoin väga väikese likviidsusega nišivara. Tehinguid tehti börsiväliselt BitcoinTalki ja teiste foorumite kasutajate vahel, kes nägid bitcoin’i väärtust detsentraliseeritud valuutana. Spekulatsioonid, mida täna näeme, mängisid palju väiksemat rolli.
Satoshi Nakamoto kaevandas esimese ploki 3. jaanuaril 2009. aastal. Sel ajal teenis iga kaevandatud plokk 50 bitcoin’i suuruse preemia. Üheksa päeva hiljem saatis Satoshi Hal Finneyle 10 BTC-d – see oli kõigi aegade esimene bitcoin’i tehing.
22. mail 2010. aastal oli bitcoin’i hind ikka veel alla 0,01 USA dollari. Sel päeval toimus ka esimene kaubanduslik bitcoin’i tehing, kui Laszlo Hanyecz ostis kaks pitsat hinnaga 10 000 BTC-d. See ost oli väikese bitcoin’i-kogukonna jaoks murranguline hetk.
Kuna bitcoin’i hind tõusis 2011. aastal 0,30 USA dollarini, hakkas võrgu kasutajate arv kasvama. Väike reguleerimata valdkond hakkas üha enam osalema tehingute ja kauplemise vahendamises. See hõlmas krüptorahabörse ja süvaveebiturge. Bitcoin’i hinda mõjutas sageli nende turgude ja börside häkkimine või sulgemine. Mõned häkitud börsid hoidsid märkimisväärseid bitcoin’i varusid, põhjustades suuri hinnašokke ja vähest usaldust turu vastu.
Mis määrab bitcoin’i hinna?
Lühidalt öeldes määrab hinna pakkumise ja nõudluse dünaamika. Tõsi, praegu on bitcoin’il traditsiooniliste varadega rohkem ühist kui selle vääringu algusaegadel. Suurenenud kasutuselevõtt jaemüügis, finantssektoris ja poliitikas tähendab seda, et turumeeleolu ja hinnaliikumist mõjutab rohkem tegureid.
Pakkumine ja nõudlus
Bitcoin’i piiratud pakkumine 21 miljoni mündiga ja poolitamissündmused loovad nappuse. Nappus ning suurem kasutuselevõtt jaemüügis ja poliitikas kasvatavad pikaajalist nõudlust.
Näiteks uurivad Michael Saylori strateegia ja paljud ettevõtted bitcoin’i kassastrateegiaid. Mõni ettevõte teeb seda passiivsemalt, teised seevastu kasutavad oma BTC varasid selleks, et luua uuenduslikke finantsvarasid, nagu konverteeritav võlg ja tootlust teenivad instrumendid, mis on seotud bitcoin’i hinnaga.
Regulatsioon
Reguleerimine on nüüd laialdasem kui varem. Kuna valitsused saavad krüptorahast ja plokiaheltehnoloogiast paremini aru, kipub nende kontroll ja regulatiivne sekkumine suurenema. Nii eeskirjade karmistamine kui ka lõdvendamine mõjutavad hinda.
Makromajandus
Maailmamajanduse olukord on veel üks tegur, mis võib bitcoin’i hinda mõjutada. Turumeeleolu võivad mõjutada rahapoliitika, fiskaalpoliitika, rahapakkumine ja intressimäärad. Oma mõju on ka kohalikel majandustingimustel. Näiteks hüperinflatsiooniga riikides elavad inimesed näevad bitcoin’is väärtuse hoidjat ja kaitset inflatsiooni vastu.
Tootmiskulu (kaevandamine)
Kaevandamise kulu (peamiselt elekter ja spetsiaalne riistvara) määrab bitcoin’i hinna baastaseme. Kaevandajad vajavad kasumlikkuse säilitamiseks hindu, mis on nende tootmiskuludest kõrgemad, eriti pärast poolitamist, kui plokipreemiad vähenevad. Kasvavad energiakulud või kaevandamistõhususe suurenemine võivad seda baastaset mõjutada ja see võib omakorda mõjutada turuhindu.
Bitcoin’i hinnaajalugu
Alates 2009. aastast on bitcoin’i hind olnud väga volatiilne. Hoolimata tõusudest ja mõõnadest on hind märkimisväärselt kõrgem kui alguses.
Bitcoin’i hind kerkis 2011. aasta alguse 0,30 USA dollarilt kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 111 980 USA dollarile – 2025. aastal, see teeb enam kui 37 000 000% tõusu vähem kui 14 aastaga.
2020. aasta madalseisust, mil bitcoin maksis 3880 USA dollarit, kuni 2025. aasta rekordkõrge 111 980 USA dollari suuruse hinnani tõusis bitcoin rohkem kui 2700%.
Aastatel 2011–2025 oli bitcoin’i hinna aastatootlus ligikaudu 142% aastas. 10. juuni 2025. aasta seisuga moodustab bitcoin’i turukapital ligikaudu 2,18 triljonit USA dollarit ning selle dominantsus krüptorahaturul on umbes 64%.
Kogutootlus alates 2016. aastast: bitcoin vs. kuld vs. NASDAQ 100
Kui võrdleme bitcoin’i NASDAQ 100 ja kullaga, näeme, et BTC on neid kahte märkimisväärselt ületanud. Võid näha ka selle volatiilsust, sest bitcoin’i aastased kaotused on protsentuaalselt suuremad kui kullal ja traditsioonilistel varadel.
Allikas: Charlie Bilello
Pikaajaline analüüs
Pikemas perspektiivis on väiksematel, vähem tähtsatel sündmustel hinnale väike mõju. Seetõttu on huvitav vaadata teisi viise, kuidas seletada bitcoin’i üldist positiivset arengut. Üks võimalus on uurida analüütilisi mudeleid.
Stock-to-Flow’ mudel
Stock-to-Flow’ mudel kasutab bitcoin’i piiratud pakkumist võimaliku hinnaindikaatorina. Baastasandil sarnaneb bitcoin mõnevõrra kulla või teemantidega. Aja jooksul on nende kahe tooraine hinnad nende nappuse tõttu tõusnud. See võimaldab investoritel kasutada neid väärtuse hoidjatena.
Kui võtta kogu ringluses olev ülemaailmne pakkumine (varu) ja jagada see aastas toodetud koguhulgaga (voog), saab seda suhet kasutada bitcoin’i hinna mudeldamiseks ajas. Me juba teame täpselt, kui palju uusi bitcoin’e kaevandajad loovad ja millal umbes nad need kätte saavad. Lihtsamalt öeldes on kaevandamise tulud vähenemas ning see suurendab varude ja voo (stock-to-flow) suhet.
Stock to Flow on osutunud populaarseks tänu oma senisele täpsusele Bitcoini hinnaajaloo modelleerimisel. Allpool näed 365-päeva SMA ja Bitcoini ajaloolisi hinnaandmeid ning prognoosi, mida see annab tulevikuks.
Metcalfe’i seadus
Metcalfe'i seadus on üldine arvutuspõhimõte, mida saab rakendada ka Bitcoini võrgus. See väidab, et võrgu väärtus on proportsionaalne ühendatud kasutajate arvu ruuduga. Aga mida see täpselt tähendab? Lihtsalt mõistetav näide on telefonivõrk. Mida rohkem inimesi omab telefone, seda enam muutub võrk eksponentsiaalselt väärtuslikuks.
Bitcoin’i puhul saab arvutada Metcalfe’i väärtuse, kasutades aktiivsete bitcoin’i rahakottide aadresside arvu ja muud plokiahelas olevat avalikku teavet. Kui võrrelda Metcalfe’i väärtust ja hinda, näed, et need on üsna heas vastavuses. Võimalike tulevaste hindade prognoosimiseks saad trendi ka ekstrapoleerida, nagu on seda teinud Timothy Peterson alltoodud 2020. aasta graafikus. Sel ajal viitas bitcoin’i Metcalfe’i väärtus sellele, et hind võiks tõusta üle 100 000 USA dollari aastaks 2025 (umbes viie aasta pärast).
Lõppmärkused
On ilmne, et ringlemas on palju teooriaid, mis püüavad selgitada bitcoin’i hinnaajalugu. Kuid selgitustest hoolimata on bitcoin’i vastu tuntav tohutu poolehoid toonud kaasa digitaalse valuuta uskumatu tõusu. Isegi tuhandete krüptorahade seas näitab bitcoin turul dominantsust, hõivates 2025. aasta juuni seisuga veidi alla 65% turust, sealjuures on selle turukapital umbes 2,18 triljonit USA dollarit.
Selle tohutu kasvu põhjused on muu hulgas krüptoraha põhialused, turutunnetus ja majandussündmused. Kuigi varasem tootlus ei pruugi viidata tulevastele tulemustele, on bitcoin 16-aastase vara kohta üllatavalt hästi säilinud.
Lisalugemist
Lahtiütlus. See sisu esitatakse olemasoleval kujul ainult üldiseks teabeks ning harivatel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või muu professionaalse nõustamisena ega konkreetse toote või teenuse ostmise soovitusena. Peaksid küsima nõu asjaomastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Selles artiklis nimetatud tooted ei pruugi sinu piirkonnas saadaval olla. Kui artikli on koostanud kolmandast osapoolest kaastöötaja, pane tähele, et väljendatud seisukohad kuuluvad sellele kolmandast osapoolest kaastöötajale ega pruugi kajastada Binance’i Akadeemia seisukohti. Lisateabe saamiseks loe meie täielikku lahtiütlust. Digivarade hinnad võivad kõikuda. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ning sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance’i Akadeemia ei vastuta võimalike kahjude eest. Seda materjali ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või mõne muu professionaalse nõuandena. Lisateabe saamiseks loe meie kasutustingimusi ja riskihoiatust.