Mis on krüptoraha?
Table of Contents
Peatükid
1. peatükk. Krüptoraha algkursus
Mis on krüptoraha?
Mis teeb krüptoraha ainulaadseks?
Miks kutsutakse seda krüptorahaks?
Mis on avaliku võtmega krüptograafia?
Kes leiutas krüptoraha?
Mis vahe on krüptorahal ja tokenitel?
Mis on krüptorahakott?
2. peatükk. Kuidas plokiahel töötab?
Mis on plokiahel?
Kuidas plokiahelasse plokke lisatakse?
Kuidas krüptokaevandamine töötab?
Kas krüptoraha saab skaleerida?
Kes teeb krüptoraha tarkvara puudutavaid otsuseid?
3. peatükk. Kuidas saan krüptorahasse investeerida?
Millist krüptoraha peaksin ostma?
Mida peaksin teadma enne krüptorahasse investeerimist?
Kust osta krüptoraha?
Kuidas osta krüptoraha?
4. peatükk. Korduma kippuvad küsimused krüptoraha kohta
Kas krüptoraha on seaduslik?
Kas krüptoraha on surnud?
Kas krüptoraha on ohutu?
Kas krüptoraha on anonüümne?
Kas krüptoraha on väärtuslik?
Kas iga digiraha on krüptoraha?
Mis on krüptoraha turukapitalisatsioon?
Miks on vaja maksta tehingutasusid?
Kaotasin võtme. Kas saan oma raha tagasi?
Milline on krüptoraha tulevik?
Mis on krüptoraha?
HomeArticles
Mis on krüptoraha?

Mis on krüptoraha?

Algaja
Published Dec 5, 2018Updated May 21, 2022
21m

Peatükid

  1. Krüptoraha algkursus
  2. Kuidas plokiahel töötab?
  3. Kuidas saan krüptorahasse investeerida?
  4. Korduma kippuvad küsimused krüptoraha kohta




1. peatükk. Krüptoraha algkursus

Sisukord


Mis on krüptoraha?

Krüptoraha (ehk krüptovaluuta ehk krüptovääring) on sularaha digitaalne vorm, mis võimaldab inimestel väärtust digitaalses keskkonnas edastada.

Võib tekkida küsimus, mille poolest erineb selline süsteem PayPalist või telefonis asuvast digipanganduse rakendusest. Kindlasti näib, et need teenivad pealtnäha samu kasutusfunktsioone – sõpradele maksmine, soovitud e-poest ostude tegemine –, kuid tegelikult on need väga erinevad.


Mis teeb krüptoraha ainulaadseks?

Krüptoraha on ainulaadne mitmel põhjusel. Selle peamine ülesanne on toimida elektroonilise sularahasüsteemina, mis ei kuulu ühelegi osapoolele.

Hea krüptoraha on detsentraliseeritud. Puudub keskpank või kasutajate alamhulk, kes saaks reegleid muuta ilma konsensust saavutamata. Võrgus osalejad (sõlmed) käitavad tarkvara, mis ühendab nad teiste osalejatega, et nad saaksid omavahel teavet jagada.


Tsentraliseeritud vs detsentraliseeritud võrgud.


Vasakul on toodud panga toimimisviis. Kasutajad peavad suhtlema keskserveri kaudu. Paremal pole hierarhiat: sõlmed on omavahel ühendatud ja edastavad omavahel teavet.

Krüptoraha võrkude detsentraliseerimine muudab need sulgemise või tsensuuri suhtes väga vastupidavaks. Seevastu tsentraliseeritud võrgu kahjustamiseks on vaja häirida ainult peamise serveri tööd. Kui panga andmebaasi andmed kustutataks ja varukoopiaid poleks, oleks kasutajate saldosid väga raske kindlaks määrata.

Krüptoraha puhul säilitatakse sõlmedes andmebaasi koopiat. Põhimõtteliselt toimib iga sõlm omaette serverina. Üksikud sõlmed võivad võrgust eemalduda, kuid teavet on võimalik ikkagi saada teiste sõlmede kaudu.

Seetõttu töötab krüptoraha 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. See võimaldab väärtuse ülekandmist kõikjal maailmas ilma vahendajate sekkumiseta. Seetõttu võib seda pidada loatuks süsteemiks: raha saab edastada igaüks, kellel on internetiühendus.


Miks kutsutakse seda krüptorahaks?

Mõiste „krüptoraha“ on loodud sõnade krüptograafia ja raha sulandamise teel. Seda seetõttu, et krüptoraha kasutab kasutajatevaheliste tehingute turvamiseks ulatuslikult krüptograafilisi tehnikaid.


Mis on avaliku võtmega krüptograafia?

Avaliku võtmega krüptograafia on krüptorahavõrkude alus. See on see, millele kasutajad raha saatmisel ja vastuvõtmisel toetuvad. 
Avaliku võtmega krüptograafia süsteemis kasutatakse avalikku võtit ja privaatset võtit. Privaatne võti on sisuliselt pikk number mida pole kellelgi võimalik ära arvata. Selle numbri suurust ei ole just lihtne mõista. 
Bitcoini puhul on privaatse võtme äraarvamine umbes sama tõenäoline kui 256 mündiviske tulemuse äraarvamine. Praeguste arvutitega läheks kellegi võtme äraarvamisega kauem kui meil on aega universumi soojussurmani.

Nagu nimigi viitab, pead oma privaatset võtit hoidma saladuses. Privaatsest võtmest saad aga luua ka avaliku võtme. Avalikku võtit võib julgelt igaühele jagada. Tõenäoliselt on võimatu avalikku võtit sinu privaatse võtme saamiseks pöördkonstrueerida.

Samuti saad oma privaatse võtme abil luua digiallkirju. See on analoogne paberdokumendi allkirjastamisega. Peamine erinevus on selles, et igaüks saab seda sobiva avaliku võtmega võrreldes kindlalt öelda kas allkiri on kehtiv. Nii ei pea kasutaja oma privaatset võtit avaldama, kuid saab siiski tõestada, et see kuulub talle.
Krüptoraha puhul saad oma raha kulutada ainult juhul, kui sul on sellele vastav privaatne võti. Tehingut tehes annad võrgule teada, et soovid oma raha liigutada. Sellest teatatakse sõnumis (st tehingus), mis allkirjastatakse ja lisatakse krüptoraha andmebaasi (plokiahelasse). Nagu mainitud, on digitaalallkirja loomiseks vaja privaatset võtit. Kuna igaüks näeb andmebaasi, saab ta tehingu kehtivuses veenduda allkirja kontrollimise teel.


Kes leiutas krüptoraha?

Digitaalse sularaha skeemide katseid on aastate jooksul tehtud nii mõnigi, kuid esimene krüptoraha oli bitcoin, mis lasti ringlusse 2009. aastal. Selle lõi isik või inimeste rühm pseudonüümi all Satoshi Nakamoto. Tema või nende tõeline identiteet on tänaseni teadmata.
Bitcoinile järgnes tohutu hulk krüptovääringuid – mõned neist püüdsid bitcoiniga konkureerida ja teised integreerida funktsioone, mis pole selle puhul saadaval. Tänapäeval võimaldavad paljud plokiahelad kasutajatel peale raha saatmise ja vastu võtmise käitada nutilepingute abil ka detsentraliseeritud rakendusi. Ethereum on vahest sellise plokiahela kõige populaarsem näide.


Mis vahe on krüptorahal ja tokenitel?

Esmapilgul tundub, et krüptoraha ja tokenid on üks ja sama. Mõlemaga kaubeldakse börsidel ja neid saab saata plokiahela aadresside vahel.
Krüptoraha on mõeldud kasutamiseks ainult rahana: vahetusvahendina, väärtuse säilitajana või mõlemana. Iga ühik on funktsionaalses mõttes asendatav, mis tähendab, et üks münt on sama palju väärt kui teine.
Bitcoin ja teised varajased krüptovaluutad loodi valuutana, kuid hilisemad plokiahelad püüdsid teha rohkem. Näiteks Ethereum ei paku ainult valuuta funktsioone. See võimaldab arendajatel käitada koodi (nutilepinguid) hajutatud võrgus ja luua erinevate detsentraliseeritud rakenduste jaoks tokeneid. 
Tokeneid saab kasutada nagu krüptovääringut, kuid need on paindlikumad. Saad vermida miljoneid ühesuguseid või väheseid üksikuid, millel on ainulaadsed omadused. Need võivad olla mis tahes alates ettevõttes osalust tähistavatest elektroonilistest kviitungitest kuni lojaalsuspunktideni.
Nutikalepinguvõimelise protokolli puhul on baasvääring (mida kasutatakse tehingute või rakenduste eest tasumiseks) selle tokenitest eraldi. Näiteks Ethereumis on omavääring ether (ETH) ja seda tuleb kasutada Ethereumi võrgus tokenite loomiseks ja ülekandmiseks. Neid tokeneid rakendatakse vastavalt standarditele, nagu ERC-20 või ERC-721.


Mis on krüptorahakott?

Krüptorahakott hoiab sinu privaatseid võtmeid. See võib olla sihtotstarbeline seade (riistvara rahakott), rakendus sinu arvutis või nutitelefonis või isegi paberitükk.
Rahakotid on liides, mida enamik kasutajaid krüptorahavõrguga suhtlemisel kasutab. Eri tüübid pakuvad eri tüüpi funktsioone – ilmselgelt ei saa paberist rahakott tehinguid allkirjastada ega kuvada fiat-raha hetkehindu. 
Mugavuse aspektist peetakse tarkvara rahakotte (nt Trust Wallet) igapäevaste maksete tegemiseks kõige paremaks. Turvalisuse huvides on riistvara rahakotid praktiliselt võrreldamatud oma võimes hoida privaatseid võtmeid uudishimulike pilkude eest varjul. Krüptoraha kasutajad hoiavad tavaliselt raha mõlemat tüüpi rahakotis.




2. peatükk. Kuidas plokiahel töötab?

Sisukord


Mis on plokiahel?

Plokiahel on spetsiaalne andmebaas, kuhu saab andmeid ainult lisada (aga mitte eemaldada ega muuta). Tehingud lisatakse perioodiliselt plokiahela plokkidesse (mis koosnevad tehinguteabest ja muudest olulistest metaandmetest).
Seda struktuuri nimetatakse ahelaks, kuna iga ploki metaandmed sisaldavad teavet, mis seob selle varasemaga. Täpsemalt sisaldab see eelmise ploki räsikoodi, mis on justkui ainulaadne digitaalne sõrmejälg. 
Tõenäosus, et kaks andmeühikut annavad räsifunktsioonist sama väljundi, on üliväike. Kui keegi üritaks varasemat plokki muuta, oleks selle räsikood erinev, mis tähendab, et ka järgmise ploki räsikood oleks erinev jne. Seetõttu ei saa jääda märkamata, et plokki on muudetud, sest kõik järgnevad plokid tuleks samuti muuta.


Iga ploki räsikood kaasatakse järgmisesse plokki. See moodustab plokkide ahela ehk plokiahela.


Võrgus osalejad laadivad plokiahela täielikult alla. Eelnevalt mainisime, et igaüks saab avaliku võtmega krüptograafia abil tehinguid ja allkirju kinnitada. Kui sõlmele saabub plokk, tehakse selles mitmeid kontrolle. Kui miski on kehtetu, lükatakse plokk tagasi.

Kui sõlmele saabub kehtiv plokk, teeb sõlm sellest koopia ja seejärel edastab ploki teistele sõlmedele. Seejärel teevad need sama, kuni plokk on levinud üle kogu võrgu. See protsess tehakse läbi ka kinnitamata tehingute puhul, st selliste tehingute puhul, mis on edastatud, kuid pole veel plokiahelasse kaasatud.


Kuidas plokiahelasse plokke lisatakse?

Plokiahela terviklikkus saab kahjustada, kui salvestatakse ebaõigeid finantsandmeid. Samal ajal ei ole hajutatud süsteemil administraatorit ega juhti, kes arvestusraamatut haldaks. Kuidas siis tagada, et osalejad tegutseksid ausalt?

Satoshi pakkus välja töötõenduse süsteemi, mis võimaldas kõigil soovitada plokki, mida plokiahelasse lisada. Ploki esitamiseks peavad kasutajad ohverdama arvutusvõimsust, et lahendada protokollis loodud ülesanne.
Töötõendus on enim testitud ja end tõestanud skeem kasutajate seas konsensuse saavutamiseks, kuid see pole sugugi ainus. Üha enam uuritakse alternatiive, nt panusetõendust, kuid neid pole veel tõeliselt sihtotstarbeliselt rakendatud (hübriidsed konsensusmehhanismid on siiski olnud kasutusel juba mõnda aega).


Kuidas krüptokaevandamine töötab?


Eespool viidatud protsessi nimetatakse kaevandamiseks. Kui kaevandaja leiab lahenduse, lisatakse nende loodud plokk ahelasse. Selle eest saavad nad preemia plokiahela omavääringus.
Krüptograafiline mõistatus, mida kaevandajad peavad lahendama, hõlmab andmete korduvat räsimist, et saada arv, mis jääb teatud väärtusest allapoole. Ühesuunalise funktsiooniga räsimine tähendab, et väljundi põhjal on sisendit praktiliselt võimatu ära arvata. Sisendi põhjal on aga lihtne väljundit kontrollida. Nii saab iga osaleja kontrollida, kas kaevandaja on koostanud „õige“ ehk kehtiva ploki, ja lükata tagasi need, mis on kehtetud. Sel juhul ei saa kaevandaja preemiat ja on raisanud ressursse, üritades luua kehtetut plokki.
Tulemuseks on huvitav mänguteooria, mis muudab petmise kulukaks, kuid ausa tegutsemise tulutoovaks. Ühelgi pahatahtlikul üksusel pole ressursse, et tugevat võrku lõputult rünnata. Seetõttu eeldame, et need, kellel on ressursse, teenivad oma investeeringult tulu ausalt osaledes.


Kas krüptoraha saab skaleerida?

Nagu võid ilmselt arvata, ei ole hajutatud võrgud kuigi tõhusad. Kahjuks saab krüptoraha olla turvaline ja tsensuurikindel vaid siis, kui kõik sõlmed suudavad plokiahela koopiat sünkroonida. Mida madalamad on nõuded sammu pidamiseks, seda lihtsam on inimestel liituda. 

Seetõttu on eelistatavam selline plokiahel mis lisab väikese ploki iga kümne minuti järel, mitte plokiahel mis lisab suure ploki iga viie minuti järel. Viimane eeldaks, et sõlmed käitaksid sünkroonis püsimiseks suure võimsusega arvuteid ja suruksid väiksema võimsusega arvutid võrgust välja. See tooks kaasa suurema tsentraliseerituse, kuna võrgus oleks vähem sõlmi.

Väiksemate plokkidega ei saa me aga saavutada kuigi palju tehinguid sekundis (TPS). See tähendab ka seda, et kiiretel perioodidel võib tehingute plokiahelasse lisamine veidi aega võtta. See on ebamugav, kui soovitakse teha kiiret makset, kuid see on hind, mida tuleb detsentraliseerimise eest maksta.
Nimetame seda probleemi skaleeritavuse dilemmaks. Hästi skaleeritav süsteem suudab väheste probleemidega hõlpsasti kohaneda suurenenud läbilaskevõimega. Plokiahelad ei ole hästi skaleeritavad – nagu oleme selgitanud, õõnestab suuremate plokkidega läbilaskevõime suurendamine hajutatud võrgu kogu eesmärki.
Ahelaväline skaleerimine näib olevat elujõuline lähenemisviis sekundis tehtavate tehingute (TPS) arvu suurendamiseks, ilma et see kahjustaks võrgu detsentraliseeritust. See hõlmab laia valikut nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud lahendusi, mis võimaldavad tehinguid teha ilma neid plokiahelasse sisestamata.
Lisateave mõne ahelavälise skaleeritavuse näite kohta: Plokiahela skaleeritavus: kõrvalahelad ja maksekanalid.


Kes teeb krüptoraha tarkvara puudutavaid otsuseid?

Krüptorahavõrgud toimivad nõusolekul. Keegi ei sunni käitama tarkvara, mida sa käitada ei soovi. Hea protokolli korral on kood täielikult avatud lähtekoodiga, nii et kasutajad võivad olla kindlad süsteemi õigluses ja turvalisuses.

Üldiselt võimaldab krüptoraha igaühel selle arendamises osaleda. Enne kui koodi uued funktsioonid või muudatused kokku lepitakse ja avaldatakse, kontrollib neid arendajate kogukond. Sealt edasi saavad kasutajad koodi ise üle vaadata ja valida, kas seda käitada või mitte. 

Mõned värskendused on tagasiühilduvad, mis tähendab, et värskendatud sõlmed suhtlevad endiselt vanematega. Teised aga ei ole tagasiühilduvad ning sel juhul lülitatakse vanemad sõlmed võrgust välja, kui neid ei värskendata. Seda selgitab üksikasjalikumalt jaotis Plokiahela hargnemine: hard fork ja soft fork.




3. peatükk. Kuidas saan krüptorahasse investeerida?

Sisukord


Millist krüptoraha peaksin ostma?

Seda saad otsustada vaid sina – peaksid tegema ise uurimistööd (DYOR) ja tegema otsuse oma analüüsi põhjal. Õnneks on olemas palju tööriistu, mis aitavad teha paremaid otsuseid. Näiteks Binance Research pakub turu kohta suurepärast ülevaadet ja analüüsi koos põhjalike aruannetega üksikute projektide kohta.
Kui soovid hinnata, millist krüptoraha osta, on esmatähtis mõista, kuidas Bitcoin töötab. Just sellepärast koostasime Mis on Bitcoin? juhendi. 


Mida peaksin teadma enne krüptorahasse investeerimist?

Millest alustada? Finantsturgude analüüsimiseks on palju võimalusi ja üldiselt kasutab enamik professionaalseid investoreid paljusid erinevaid strateegiaid. Kõrgtasemel on aga investeeringu hindamiseks kaks peamist mõtteviisi: fundamentaalne analüüs (FA) ja tehniline analüüs (TA).

Fundamentaalne analüüs on meetod vara väärtuse hindamiseks peamiselt majanduslike ja finantstegurite põhjal. Seda meetodit kasutavad analüütikud vaatavad nii makro- kui ka mikromajanduslikke tegureid, valdkonna tingimusi või vara aluseks olevat äritegevust (kui see on olemas). Krüptoraha puhul võivad nad vaadata ka plokiahela avalikke andmeid, mida võib nimetada ka ahelasisesteks näitajateks. 

See võib hõlmata tehingute arvu, aadresside, suurimate omanike, võrgu räsimäära ja lugematu hulga muu teabega tutvumist. Selle analüüsi eesmärk on koostada varale hindamine ja võrrelda seda hetkeväärtusega. Selle lähenemisviisi eesmärk on kindlaks teha, kas vara on hetkel ala- või ülehinnatud.

Seda kõike arvesse võttes on oluline meeles pidada, et krüptoraha on uus kiiresti arenev varaklass. Fundamentaalne analüüs ei pruugi selle väärtuse määramiseks sobida. Lihtsamalt öeldes ei ole krüptoraha väärtuse määramiseks standardset raamistikku ja enamikku olemasolevaid mudeleid ei saa lõplikult usaldada. Krüptorahaprojekti edu või ebaõnnestumine võib sõltuda paljudest erinevatest teguritest, mida ükski praegune raamistik ei ole võimeline arvestama.

Tehniline analüüs kasutab teistsugust lähenemist. Erinevalt fundamentaalsest analüüsist ei püüa tehniline analüüs määrata vara tegelikku väärtust. Selle asemel hindab see kauplemis- ja investeerimisvõimalusi kauplemistegevuse ajaloo põhjal. Selleks keskendutakse turu tugevuse või nõrkuse hindamiseks hinnamuutustele, diagrammide mustritele, näitajatele ja mitmesugustele muudele diagrammitööriistadele. Sisuliselt usuvad tehnilised analüütikud, et vara varasemad hinnamuutused võivad olla väärtuslikud, et püüda ennustada selle tulevasi hinnamuutusi.

Kuna tehnilist analüüsi saab rakendada põhimõtteliselt igale turule, mille puhul saab kasutada ajaloolisi andmeid, kasutavad krüptorahaga kauplejad seda laialdaselt.

Millist neist peaksid tundma õppima? Aga miks mitte mõlemat? Enamik turuanalüüsi tööriistu töötab kõige paremini, kui neid kasutatakse koos teiste tööriistadega. Mõlemal juhul on ülimalt oluline mõista finantsriske ja riskijuhtimist ning mitte kunagi investeerida rohkem, kui saad endale lubada kaotada.


Kust osta krüptoraha?

Krüptoraha ostmiseks on erinevaid viise. Esiteks pead oma fiat-raha krüptorahaks konverteerima. Seejärel saad valida, kas HODL, vahetada see teise krüptovaluuta vastu või laenata see välja ja teenida intressi. Vaatame krüptoraha börside eri tüüpe.


Tsentraliseeritud börsid (CEX)

Tsentraliseeritud börsi kontseptsioon võib tunduda segane, kuna krüptoraha peetakse sageli detsentraliseerituks. Lühidalt öeldes on tsentraliseeritud börsid veebiplatvormid, mis hõlbustavad kauplemist, ühendades ostjad ja müüjad.
See toimib nii, et kasutajad viivad oma fiat- või krüptoraha börsile ja kauplevad börsisisestes süsteemides. Kui oled kursis krüptorahakottide toimimisega, siis tead, et sellisel juhul hoiustab sinu krüptoraha börs. Üsna lihtne peaks aga olema soovi korral raha välja võtta ja seda oma rahakotis hoida.

Mõned võivad eelistada hoida oma raha börsil kas mugavuse huvides või kuna nad kauplevad korrapäraselt. Kui aga börsi häkitakse, võib kasutaja raha olla ohus.


Detsentraliseeritud börsid (DEX)

Detsentraliseeritud börsid toimivad teistel alustel. Kui kasutad DEX-i, ei ole tegemist hoiustamisega. Tegelikult oleks täpsem viis seda tüüpi börsile viidata kui hoiustamiseta börsile.
Siin saad teavet DEX-börsil kauplemise kohta. Selle asemel, et kanda oma raha börsi rahakotti, kaupled otse enda rahakotist. Kui tehing sooritatakse, kantakse vahendid nutilepingute abil otse plokiahelasse.

Kuna hoiustajaid pole kaasatud, peetakse seda turvalisemaks valikuks kui CEX-börse. Teine pluss võib olla see, et enamik DEX-börse ei nõua muid isikuandmeid peale plokiahela rahakoti aadressi. Samal ajal nõuab omavahendite haldamine teatud tehnilisi teadmisi ja kõige eest vastutad vaid sina ise. 


P2P börsid

Peer-to-peer (P2P) börs on samuti koht, mis ühendab ostjaid ja müüjaid, kuid see erineb nii CEX- kui ka DEX-börsist. Selle puhul ei tee börs ise muud, kui ühendab ostjad ja müüjad ning viimased saavad tehingu arveldada ükskõik millisel kokkulepitud viisil. Nii saavad ostjad ja müüjad iga üksiku tehingu puhul otsustada hoiustamis- ja arveldusmeetodi üle. 


Kuidas osta krüptoraha?

Kuidas osta Binance'is krüptoraha?

  1. Logi Binance'i sisse või kui sul veel kontot pole, siis registreeri end.
  2. Mine krüptoraha ostmise ja müümise portaali. 
  3. Valige krüptoraha, mida soovid osta, ja valuuta, millega soovid maksta.
  4. Vali makseviis.
  5. Kui seda palutakse, sisesta oma kaardi- või pangaandmed ja vii isiku tuvastamine lõpule.
  6. Valmis! Krüptoraha krediteeritakse sinu Binance'i kontole.


Kuidas osta Binance DEX-is krüptoraha?

DEX-börsi kasutamine on teistest saadaolevatest valikutest veidi keerulisem.

Enne alustamist vajad järgmist.

  1. Rahakott, mida saab ühendada Binance DEX-iga (soovitame Trust Walletit). 
  2. BNB tehingutasude maksmiseks.


Kui need on olemas, järgi meie üksikasjalikes Binance DEX-i juhendites olevaid juhiseid:


Kuidas osta Binance P2P-s krüptoraha?

  1. Logi Binance'i sisse või kui sul veel kontot pole, siis registreeri end.
  2. Mine Binance P2P portaali.
  3. Vali, kas soovid osta või müüa. 
  4. Filtreeri valuuta, makseviisi või muude kauplemisnõuete järgi. 
  5. Vali oma nõuetele vastav kirje või postita oma kirje.




4. peatükk. Korduma kippuvad küsimused krüptoraha kohta

Sisukord


Kas krüptoraha on seaduslik?

Väga vähesed riigid keelavad krüptoraha ostmise, müümise ja hoiustamise. Valdavas osas maailmast on Bitcoin ja teised virtuaalsed valuutad täiesti seaduslikud. Enne alustamist peaksid aga kontrollima, kas sinu riigi jurisdiktsioon seda lubab.

Oluline on meeles pidada, et igal riigil on krüptorahaga seotud tegevuste reguleerimisel oma lähenemisviis. Veendu, et ei riku ühtki maksustamise või nõuetelevastavuse eeskirja.


Kas krüptoraha on surnud?


Meedia on viimasel kümnendil krüptoraha surnuks kuulutanud sadu kordi. Ometi toimib see samamoodi nagu 2009. aastal. See ei tähenda, et see ei oleks volatiilne – hind kõigub metsikult. Nende jaoks, kes üritavad ainult kasumit teenida, võivad karuturud olla masendavad.

Siiski ei saa öelda, et krüptoraha on surnud. See meelitab jätkuvalt uusi kasutajaid ning tehnoloogia ja taristu muutuvad üha keerukamaks.

Bitcoini ja Ethereumi põhiuuendused mängivad kahtlemata olulist rolli meie olemasolevate rahasüsteemide ümberkujundamisel, et need oleksid praegusele ajastule sobivamad. Muutumatus, tsensuurikindlus, usaldusele mittepõhinemine või avalikku rahasüsteemi kasutavad peaaegu silmapilksed tehingud võivad internetis toimuva majandustegevuse mehhanismi täielikult ümber kujundada.


Kas krüptoraha on ohutu?

Krüptorahaga kaasneb teatud risk. Kui unustad oma pangakontole pääsemise parooli, saad selle klienditoe kaudu lihtsalt lähtestada. Kui aga unustad või kaotad privaatsed võtmed, mis annavad juurdepääsu sinu krüptorahale, ei saa sind keegi aidata. Maineka börsi kasutamine võib olla mõislikum valik – see põhineb usaldusel, kuid ei ole ohtu oma privaatseid võtmeid kaotada.

Avaliku võtmega krüptograafiat pole veel dešifreeritud. Heade turvameetmete korral on suurem tõenäosus, et häkitakse sisse sinu mõnele muule võrgukontole, kui et varastatakse raha. Hea tava on olla teadlik tavapärastest petuskeemidest (sotsiaalne manipuleerimine, andmepüük jne), hoida oma privaatsed võtmed alati võrgust väljas ja varundada neid turvalises kohas.


Kas krüptoraha on anonüümne?

Sinu nimi ei ole seotud sinu krüptoraha aadressidega – need näevad plokiahelas välja nagu numbrite ja tähtede juhuslikud jadad. See aga ei muuda sind täiesti anonüümseks. Oled pseudonüümitud – sul on siiski ahelasisene identiteet, kuid see pole sama, mida päriselus kasutad.
On teatud meetodeid, mis võimaldavad IP-aadresse sinu tegevustega siduda. Sellega seoses saab sinu isiku tuvastamiseks kasutada näiteks minitehingute rünnakuid ja muud analüüsimeetodeid. Pea meeles, et plokiahelad on sisuliselt tohutusuured avalikud andmebaasid. Kui tunned muret oma privaatsuse pärast, peaksid püüdma teha teiste jaoks võimalikult keeruliseks tehingute sidumise oma nimega. Krüptovaluutad, sh Bitcoin ei ole vaikimisi privaatsed, kuid meetodid nagu müntide segamine ja CoinJoin võivad muuta analüüsi ebausaldusväärseks.
Krüptoraha väike alamhulk (nn privaatsusmündid) suudab tehingute allika, sihtkoha ja rahasumma hägustada, kasutades näiteks konfidentsiaalseid tehinguid. Need on vaikimisi privaatsemad, kuid nad ei ole isiku tuvastamise suhtes täielikult vastupidavad.


Kas krüptoraha on väärtuslik?

Finantssüsteemides on väärtus ühine usk. Nagu väärtuslike esemete puhul, ei ole väärtus ka krüptoraha enda omadus – selle määravad inimesed. Teisisõnu on miski väärtuslik, kui inimesed seda usuvad. See kehtib olenemata sellest, kas väärtuslikuks peetakse väärismetalli, paberitükki või andmebaasi ühikuid.

Kõike seda arvesse võttes peavad mõned krüptoraha ja Bitcoini napiks digitaalseks kaubaks. Oma prognoositava emissioonimäära ja rahapoliitika tõttu väidavad mõned, et Bitcoin võib tulevikus sarnaselt kullaga toimida väärtuse säilitajana. Kuna Bitcoin on eksisteerinud vaid veidi rohkem kui kümme aastat, pole veel teada, kas see peab selles suhtes ajaproovile vastu.


Kas iga digiraha on krüptoraha?

Ei. Võib-olla oled kuulnud, et paljud rahvusriigid ja keskpangad töötavad selle nimel, et luua oma digiraha versioone. See on aga justnimelt digiraha. Tegelikult nimetatakse seda sageli ühiselt keskpanga digirahaks (CBDC). See on sisuliselt fiat-raha digitaalne versioon ja sellele ei laiene enamik krüptoraha eelistest. Seda väljastab ja kuulutab seaduslikuks maksevahendiks keskvalitsus ning tavaliselt ei kasutata tehingute üle arvestuse pidamiseks hajusraamatut, näiteks plokiahelat.
Võib-olla oled kuulnud ka teist tüüpi digivaluutast Facebooki Libra. Positiivne on see, et seda kavatsetakse rajada avatud lähtekoodiga plokiahela süsteemile. Kuid see ei oleks loatu, nagu Bitcoin või Ethereum, mis tähendab, et osalejad vajaksid selle kasutamiseks rohkem kui lihtsalt internetiühendust. Veelgi enam, projekti ja sellega seotud tegevust juhiks ja haldaks ühendus, mis koosneb mõnest valitud liikmest.
Niisiis, hoolimata CBDC-dest ja muudest digiraha vormidest, mis kasutavad plokiahelat või krüptograafiat, erinevad need üsna palju krüptorahast, nagu Bitcoin.


Mis on krüptoraha turukapitalisatsioon?

Kui vaatad krüptoraha hinda, näed ainult osa suurest pildist. Sama oluline näitaja on selle krüptoraha üksikute ühikute arv, st pakkumine
Täpsemalt pead krüptorahavõrgu väärtuse hindamiseks teadma, kui palju üksikuid ühikuid on hetkel ringluses. Seda nimetatakse ringlevaks pakkumiseks. Erinevad krüptovaluutad võivad kasutada erinevaid käibele laskmise graafikuid, seega on oluline mõista, kuidas igas võrgus käibele laskmine toimib.

Turukapitalisatsioon (ehk turukapital) on üksiku ühiku hind, mis on korrutatud ringleva pakkumisega.


Turukapitalisatsioon = ringlev pakkumine * hind


Nagu võid arvata, on krüptorahavõrgu turukapitalisatsioon võrgu väärtuse täpsem esitus kui üksiku üksuse hind. Madalama hinnaga mündi võrgul, millel on suurem ringlev pakkumine, võib olla kõrgem koguväärtus (turukapital) kui kõrgema hinnaga mündi võrgul, millel on väiksem ringlev pakkumine. Teatud juhtudel võib kehtida ka vastupidine olukord.

Väärib märkimist, et turukapitalisatsioon ei näita, kui palju raha konkreetsele turule sisenes. Näiteks on uustulnukate seas levinud eksiarvamus, et Bitcoini turukapital tähistab Bitcoini investeeritud raha kogusummat. Kuid see ei ole loogiline, sest turukapital sõltub hinnast ja pakkumisest.


Miks on vaja maksta tehingutasusid?

Kui saadad ühe bitcoini teisele aadressile, märkad, et sellele aadressile laekub veidi vähem, kui oled saatnud. Selle põhjuseks on asjaolu, et maksad väikese teenustasu, et tasustada kaevureid oma tehingu plokiahelasse lisamise eest. 
Paljud krüptovaluutad kasutavad sarnast mehhanismi, et ergutada kasutajaid võrku turvalisemaks muutma. Töötõenduse süsteemides on tehingutasud tavaliselt lisatud värskelt vermitud müntidele (plokitoetus) ning sellest moodustub ploki tasu.

Teenustasu saad kohandada sõltuvalt oma tehingu kiireloomulisusest. Ratsionaalsed kaevurid püüavad alati teenida võimalikult palju tulu, nii et nad eelistavad kõrgemate teenustasudega tehinguid. Keskmisest teenustasust aimu saamiseks saad vaadata pooleliolevaid tehinguid ja vastavalt sellele enda oma määrata.


Kaotasin võtme. Kas saan oma raha tagasi?

Kui kaotasid tõepoolest oma võtmed, ei saa sa neid tõenäoliselt kunagi tagasi. Krüptoraha suureks eeliseks on hoiustajate ja vahendajate eemaldamine finantstehingute haldamisest. Selle negatiivne külg on aga see, et vastutus on nüüd täielikult sinu kätes. Seega pead olema äärmiselt ettevaatlik, et mitte oma privaatseid võtmeid kaotada, kuna need annavad raha omandiõiguse. 


Milline on krüptoraha tulevik?

Milline näeb välja krüptoraha tulevik? Vastus sõltub täielikult sellest, kellelt seda küsida. Mõned usuvad, et Bitcoin tõuseb digiajastul kulla asemele ja katkestab olemasoleva finantssüsteemi. Teised väidavad, et krüptoraha jääb alati teisejärguliseks süsteemiks, mis eksisteerib nišituruna. On ka neid, kes usuvad, et Ethereumist saab arvutite hajutatud võrk, mis on uue interneti kese.

Skeptikud ennustavad, et tööstus kukub lõpuks kokku, entusiastid on rahul sellega, et krüptoraha jääb nišisüsteemiks. Võimalikke tulemusi on palju – liiga vara on öelda kindlalt, mis juhtub isegi aasta pärast. Kuid me ei saa eitada, et kasvupotentsiaal on tohutu.