Mis on inflatsioon?
Sisukord
Sissejuhatus
Inflatsiooni põhjused
Inflatsiooni kontrollimise vahendid
Inflatsiooni mõõtmine hinnaindeksiga
Inflatsiooni plussid ja miinused
Lõppmärkused
Mis on inflatsioon?
Avaleht
Artiklid
Mis on inflatsioon?

Mis on inflatsioon?

Algaja
Avaldatud Nov 28, 2018Värskendatud Oct 18, 2022
10m

Selgita mulle nagu lapsele

Kas oled kuulnud oma vanaema rääkimas, kuidas tema nooruses oli kõik odavam? Selle põhjuseks on inflatsioon. Seda põhjustab eeskirjade eiramine toodete ja teenuste pakkumise ja nõudluse suhtes, mis toob kaasa hindade tõusu.

Sellel on oma eelised, kuid üldiselt on liiga suur inflatsioon halb: mis mõtet on raha säästa, kui see on homme vähem väärt? Inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks rakendavad valitsused poliitikat, mille eesmärk on kulutusi vähendada.


Sisukord


Sissejuhatus

Inflatsiooni võib defineerida kui kasutatava valuuta ostujõu vähenemist. See on kaupade ja teenuste hinna pidev tõus majanduses.

Kui „suhtelise hinna muutus“ tähendab tavaliselt vaid ühe või kahe kauba hinna tõusu, siis inflatsioon viitab peaaegu kõigi majanduse kaupade kulude suurenemisele. Samuti on inflatsioon pikaajaline nähtus – hinnatõus peab olema pikaajaline, mitte pelgalt juhuslik sündmus.

Enamik riike mõõdab iga-aastast inflatsioonimäära. Üldjuhul väljendatakse inflatsiooni protsendilise muutusena: selle kasv või langus võrreldes eelmise perioodiga.

Selles artiklis käsitleme inflatsiooni eri põhjuseid, selle mõõtmise viise ja majandusele avaldatavat (nii positiivset kui ka negatiivset) mõju.


Inflatsiooni põhjused

Laias laastus saame kirjeldada kahte levinumat inflatsiooni põhjust. Esiteks ringluses oleva tegeliku sularaha koguse kiire kasv (pakkumine). Näiteks kui Euroopa konkistadoorid 15. sajandil läänepoolkera alistasid, üleujutasid kulla- ja hõbedakangid Euroopa ning põhjustasid inflatsiooni (pakkumine oli liiga suur).

Teiseks võib inflatsioon tekkida konkreetse suure nõudlusega kauba pakkumise nappuse tõttu. See võib põhjustada selle kauba hinna tõusu, mis võib mõjutada ülejäänud majandust. Tulemuseks võib olla peaaegu kõigi kaupade ja teenuste üldine hinnatõus.

Kui aga sukeldume sügavamale, saame kirjeldada erinevaid sündmusi, mis võivad viia inflatsioonini. Saame eristada nõudlusinflatsiooni, kuluinflatsiooni ja palgainflatsiooni. On ka teisi variatsioone, kuid need on majandusteadlase Robert J. Gordoni pakutud „kolmnurga mudeli“ peamised variandid.


Nõudlusinflatsioon

Nõudlusinflatsioon on kõige levinum inflatsiooni liik, mille põhjustab kulutuste suurenemine. Sel juhul kaalub nõudlus üles kaupade ja teenuste pakkumise – nähtus, mis põhjustab hindade tõusu.

Selle illustreerimiseks vaatleme turgu, kus pagar oma kaupa müüb. Ta suudab toota umbes 1000 leivapätsi nädalas. See toimib hästi, kuna ta ka müüb igal nädalal umbes sama palju.

Kuid oletame, et nõudlus leiva järele on tohutult suurenenud. Võib-olla on majanduslikud tingimused paranenud, mis tähendab, et tarbijatel on kulutamiseks rohkem raha. Seetõttu näeme tõenäoliselt pagari toodetud leivapätside hinna tõusu.

Miks? Kuna pagar töötab 1000 pätsi tootmisel täisvõimsusel. Ei tema töötajad ega ahjud ei suuda füüsiliselt rohkem toota. Ta võiks ehitada rohkem ahjusid ja palgata rohkem töötajaid, kuid see võtab aega.

Seni on meil liiga palju kliente ja liiga vähe leiba. Mõned kliendid on nõus pätsi eest kõrgemat hinda maksma, seega on loomulik, et pagar tõstab vastavalt oma hinda.

Kujutage nüüd ette, et lisaks leiva suuremale nõudlusele tõid paranenud majandusolud kaasa ka suurema nõudluse piima, õli ja mitmete muude toodete järele. See on nõudlusinflatsiooni definitsioon. Inimesed ostavad järjest rohkem kaupu, nii et nõudlus ületab pakkumist, mis põhjustab hindade tõusu.


Kuluinflatsioon

Kuluinflatsioon tekib siis, kui hinnatase tõuseb tooraine- või tootmiskulude suurenemise tõttu. Need kulud lükatakse tarbijale.

Vaatame uuesti eelmainitud pagarit. Ta on ehitanud uued ahjud ja palganud lisatööjõudu, et toota nädalas 4000 leiba. Nüüd vastab pakkumine nõudlusele ja kõik on rahul.

Ühel päeval saab pagar halva uudise. Nisusaak on sel hooajal olnud eriti halb, mis tähendab, et ei ole piisavat pakkumist piirkonna pagaritöökodade varustamiseks. Pagar peab leivapätside tootmiseks vajaliku nisu eest rohkem maksma. Selle lisakulu tõttu peab ta tõstma hindu, kuigi tarbijate nõudlus pole suurenenud.

Teine võimalus on, et valitsus tõstab miinimumpalka. See lisab pagarile tootmiskulusid, mistõttu peab ta taas tõstma valminud leivapätside hindu.

Suures plaanis on kuluinflatsiooni põhjuseks sageli ressursside (nagu nisu või nafta) nappus, kaupade maksustamise suurendamine valitsuse poolt või vahetuskursside langus (mille tulemuseks on impordikulu suurenemine).


Palgainflatsioon

Palgainflatsioon ehk majandusootusest tulenev inflatsioon tuleneb varasemast majandustegevusest. Selle võivad käivitada kaks eelmist inflatsioonivormi, kui need aja jooksul püsivad. Palga inflatsioon on tihedalt seotud inflatsiooniootuste ja hinna-palgakasvu spiraali mõistetega. 
Esimene kirjeldab ideed, et pärast inflatsiooniperioode on üksikisikutel ja ettevõtjatel ootus, et inflatsioon püsib ka tulevikus. Kui eelmistel aastatel oli inflatsioon, nõuavad töötajad suurema tõenäosusega kõrgemaid palku, mistõttu ettevõtjad küsivad oma toodete ja teenuste eest rohkem tasu.

Hinna-palgakasvu spiraal on kontseptsioon, mis illustreerib palgainflatsiooni kalduvust inflatsiooni suurendada. See võib juhtuda siis, kui tööandjad ja töötajad ei jõua palgasummades kokkuleppele. Kui töötajad nõuavad kõrgemat palka, et kaitsta oma vara eeldatava inflatsiooni eest, siis tööandjad on sunnitud suurendama oma toodete hindu. See võib kaasa tuua isevõimenduva tsükli, mille puhul töötajad nõuavad kaupade ja teenuste kallinemise tõttu veelgi kõrgemat palka ning tsükkel jätkub.


Inflatsiooni kontrollimise vahendid


Kontrollimatu inflatsioon võib majandust kahjustada, seega on loogiline, et valitsused võtavad selle mõju piiramisel ennetava hoiaku. Nad saavad seda teha rahapakkumist kohandades ning raha- ja fiskaalpoliitikas muudatusi tehes.
Keskpankadel (nt Ameerika Ühendriikide Föderaalreservil) on õigus kohandada fiat-raha pakkumist, suurendades või vähendades ringluses olevat summat. Selle tavaline näide on kvantitatiivne lõdvendamine (ingl k quantitative easing, QE), mille puhul keskpangad ostavad pangavarasid, et rikastada majandust värskelt trükitud rahaga. See meede võib tegelikult inflatsiooni süvendada, mistõttu seda ei kasutata kui probleem on inflatsioonis.

Kvantitatiivse lõdvendamise vastand on kvantitatiivne karmistamine (ingl k quantitative tightening, QT) ehk rahapoliitika, mis võib rahapakkumist vähendades vähendada inflatsiooni. Siiski on vähe tõendeid selle kohta, et kvantitatiivne karmistamine oleks hea inflatsiooni kontrollimise vahend. Praktikas kontrollib enamik keskpanku inflatsiooni intressimääri tõstes.


Kõrgemad intressimäärad

Kõrgemad intressimäärad muudavad raha laenamise kallimaks. Selle tulemusena muutub laenu võtmine tarbijate ja ettevõtete jaoks vähem atraktiivseks. Tarbijate tasandil pärsivad suuremad intressimäärad kulutusi, mistõttu nõudlus kaupade ja teenuste järele väheneb.

Nendel perioodidel muutub atraktiivseks säästmine ja see soosib neid, kes laenavad raha välja intressi teenimiseks. Majanduskasv võib aga pidurduda, kuna ettevõtjad ja eraisikud on investeerimise või kulutamise eesmärgil laenu võtmisel ettevaatlikumad.


Fiskaalpoliitika muutmine

Kuigi enamik riike kasutab inflatsiooni ohjeldamiseks rahapoliitikat, on võimalus kohandada ka fiskaalpoliitikat. Fiskaalpoliitika viitab valitsuste kulutustele ja maksude kohandamisele majanduse mõjutamise eesmärgil. 

Kui valitsused suurendavad näiteks kogutavat tulumaksu, on üksikisikutel taas vähem kasutatavat tulu. Turul on omakorda vähem nõudlust, mis peaks teoreetiliselt inflatsiooni vähendama. See on aga ohtlik tee, sest avalikkus võib kõrgematele maksudele ebasoodsalt reageerida.


Inflatsiooni mõõtmine hinnaindeksiga

Niisiis oleme välja toonud meetmed inflatsiooni vastu võitlemiseks, kuid kuidas me teame, et selle vastu on üldse vaja võidelda? Esimene samm on ilmselt selle mõõtmine. Tavaliselt tehakse seda indeksi jälgimisega kindlaksmääratud aja jooksul. Paljudes riikides on inflatsiooni mõõtmise aluseks tarbijahinnaindeks (THI).

THI võtab arvesse paljude tarbekaupade hindu, kasutades kodumajapidamiste ostetud kaupade ja teenuste ostukorvi hindamiseks kaalutud keskmist. Seda tehakse aeg-ajalt ja siis saab tulemust võrrelda eelnevate tulemustega. Üksused nagu näiteks USA tööstatistika büroo (Bureau of Labor Statistics, BLS) koguvad neid andmeid kogu riigi poodidest, et tagada nende arvutuste võimalikult suur täpsus. 

Näiteks on vaatlusaasta THI skoor 100 ja kaks aastat hiljem 110. Siis võib järeldada, et kahe aastaga on hinnad tõusnud 10%.

Väike inflatsioon ei pruugi olla halb. See on tänapäeva fiat-raha süsteemides loomulik nähtus ning on mõnevõrra kasulik, kuna julgustab kulutama ja laenu võtma. Inflatsioonimäära tähelepanelik jälgimine on aga oluline tagamaks, et sellel ei oleks majandusele negatiivseid mõjusid.



Inflatsiooni plussid ja miinused

Esmapilgul võib tunduda, et inflatsiooni tasub üldse vältida. Kuna see aga jääb tänapäeva majanduse lahutamatuks osaks, on see tegelikkuses palju nüansirikkam teema. Vaatame mõningaid inflatsiooni eeliseid ja puudusi.


Inflatsiooni plussid

Kulutuste, investeeringute ja laenuvõtmise suurenemine

Nagu varem mainisime, võib madal inflatsioonimäär olla majandusele kasulik, kuna stimuleerib kulutusi, investeeringuid ja laenu võtmist. Kaubad või teenused on mõttekam soetada kohe, kuna inflatsiooni tõttu on samal sularaha summal tulevikus väiksem ostujõud.


Suurem kasum

Inflatsioon sunnib ettevõtteid müüma kaupu ja teenuseid kõrgema hinnaga, et kaitsta end inflatsiooni mõjude eest. Nad saavad seda hinnatõusu õigustada, kuid võivad ka tõsta hindu vajalikust veidi veelgi kõrgemale, et saada lisatulu.


See on parem kui deflatsioon

Nagu nimest arvata võib, on deflatsioon inflatsiooni vastand, mida iseloomustab aja jooksul hindade langus. Kuna hinnad langevad, on tarbija jaoks mõttekam ostude edasilükkamine, sest lähitulevikus on võimalik saada paremaid hindu. See võib majandust negatiivselt mõjutada, kuna nõudlus kaupade ja teenuste järele ei ole kuigi suur. 

Ajalooliselt on deflatsiooniperioodid toonud kaasa kõrgema töötuse määra ja nihke kulutamise asemel säästmise suunas. Kuigi deflatsioon ei pruugi olla üksikisiku jaoks halb, kipub see majanduskasvu takistama.


Inflatsiooni miinused

Valuuta devalveerimine ja hüperinflatsioon

Õige inflatsioonimäära leidmine on keeruline ja selle kontrollimata jätmine võib kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Lõppkokkuvõttes kahandab see üksikisikute rikkust: kui hoiad täna oma madratsi all 100 000 dollarit sularaha, pole sellel kümne aasta pärast sama ostujõudu.

Kõrge inflatsioon võib viia hüperinflatsioonini, mis tekib siis, kui hinnad tõusevad ühe kuu jooksul rohkem kui 50%. Ei ole kuigi meeldiv maksta 15 dollarit esmatarbekauba eest, mis maksis nädalaid varem vaid 10 dollarit, kuid hindade kiire tõus võib veelgi jätkuda. Hüperinflatsiooni perioodidel ületavad hinnad sageli kaugelt 50% määra, hävitades sisuliselt valuuta ja majanduse.


Ebakindlus

Kui inflatsioonimäär on kõrge, võib ebakindlus võimust võtta. Üksikisikud ja ettevõtted pole kindlad, kuhu majandus liigub, seega on nad oma rahaga ettevaatlikumad – see toob kaasa vähem investeeringuid ja majanduskasvu.


Valitsuse sekkumine

Mõned vabaturu põhimõtte kaitsjad on vastu ideele, et valitsus üritab inflatsiooni ohjeldada. Nad väidavad, et valitsuse võime „luua uut raha“ (ehk Brrrrr, nagu seda krüptoringkondades tuntakse) õõnestab loomulikke majanduspõhimõtteid.


Lõppmärkused

Inflatsiooni mõjul hinnad aja jooksul tõusevad, põhjustades elukalliduse tõusu. See on nähtus, millega oleme leppinud – kui seda õigesti kontrolli all hoida, võib inflatsioon olla majandusele kasulik.

Tänapäeva maailmas on parimad abinõud paindlik fiskaal- ja rahapoliitika, mis võimaldab valitsustel kohaneda, et hoida hinnatõusu kontrolli all. Neid poliitikaid tuleb aga väga hoolikalt rakendada, vastasel juhul võivad need põhjustada majandusele veel rohkem kahju.


Kas sul on veel küsimusi inflatsiooni kohta? Tutvu meie küsimuste ja vastuste platvormiga Ask Academy, kus sinu küsimustele vastab Binance'i kogukond.