Võtmepunktid
Fiskaalpoliitika tähendab seda, et valitsused kasutavad makse ja valitsuse kulutusi majandustingimuste, sealhulgas töötuse, inflatsiooni ja majanduskasvu mõjutamiseks.
See on vahend, mille abil juhivad ametivõimud majandust soovitud suunas, mõjutades üksikisikute ja ettevõtete netotulu, ja see mõjutab omakorda finantsturge.
Valitsused rahastavad fiskaalpoliitika kaudu avalikke teenuseid, näiteks haridust ja tervishoidu. See tagab ka majanduse stabiilsuse ja leevendab nii majanduskasvu kui ka -languse negatiivseid aspekte.
Sissejuhatus
Majanduse stabiilsus ja kasv on riikide heaolu jaoks ülitähtsad. Valitsused saavad aidata neid eesmärke saavutada, kasutades mitmesuguseid vahendeid majandustingimuste mõjutamiseks. Fiskaalpoliitika peamised eesmärgid on majanduse stabiilsuse saavutamine, majanduskasvu soodustamine ja rikkuse ümberjaotamine.
Selles artiklis uurime, kuidas fiskaalpoliitika toimib, kuidas see võib mõjutada krüptorahaturge ning millised on selle eelised ja probleemid.
Mis on fiskaalpoliitika?
Fiskaalpoliitika tähendab maksude ja valitsuse kulutuste kasutamist majanduse mõjutamise eesmärgil. Makse ja valitsuse kulutusi kohandades saavad valitsused ohjata inflatsiooni, luua töökohti ning edendada majanduskasvu.
Kuidas fiskaalpoliitika toimib?
Võib eristada kolme tüüpi fiskaalpoliitikat: neutraalne, ekspansiivne ja pärssiv.
Neutraalne fiskaalpoliitika
Neutraalne fiskaalpoliitika hõlmab valitsuse eelarve tasakaalus hoidmist, mis tähendab seda, et valitsuse kulutused võrduvad selle tuludega. Tavaliselt kasutatakse seda majanduse stabiilsuse säilitamiseks ja igasuguste lisasekkumiste vältimiseks.
Kujuta ette, et riik A on leibkond, mida juhivad Alice ja Bob. Nad plaanivad hoolikalt oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, et kulutada täpselt nii palju, kui nad teenivad. Kui nii Alice kui ka Bob teenivad mõlemad 1000 dollarit, on nende kavandatavad igakuised kulutused kokku 2000 dollarit. Selles näites peegeldub olukord, kuidas valitsussektori kulutused ja tulud saavad olla neutraalse fiskaalpoliitika rakendamise ajal tasakaalus, tagades majanduse stabiilsuse.
Näide
2019. aastal järgis Saksamaa neutraalset fiskaalpoliitikat, hoides eelarvet tasakaalus. Selle eesmärk oli tagada majanduse stabiilsus ja vältida uute võlgade tekkimist.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika
Ekspansiivne fiskaalpoliitika hõlmab valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude vähendamist, et ergutada majanduskasvu. Seda kasutatakse tavaliselt majanduslanguse või suure töötuse ajal. Eesmärk on suurendada tarbijate ja ettevõtete kulutusi, see võib aidata luua uusi töökohti ning elavdada majandustegevust.
Oletame, et riigi B valitsus plaanib ergutada majandust maksude vähendamisega. Riigi B elanikud Alice ja Bob märkavad, et saavad kulutada rohkem raha. Alice kasutab vaba raha maja renoveerimiseks, Bob aga ostab uue arvuti. Nõudlus kaupade ja teenuste järele kasvab, see loob rohkem töökohti ja edendab majandustegevust.
Näide
2008. aasta finantskriisi ajal rakendas USA valitsus majanduse elavdamiseks ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Kehtestati maksusoodustusi, et vähendada paljude leibkondade maksukoormust. See jättis inimestele rohkem raha kätte, mis tõi kaasa kulutuste suurenemise.
Suurenenud kulutused tõid omakorda kaasa suurema nõudluse kaupade ja teenuste järele, mis pani ettevõtteid rohkem töötajaid palkama. Tööhõive kasvades oli rohkem inimesi, kes said raha kulutada, see omakorda ergutas veelgi majandustegevust ja soodustas majanduse elavnemist.
Pärssiv fiskaalpoliitika
Pärssivat fiskaalpoliitikat iseloomustab valitsuse kulutuste vähendamine ja maksude tõstmine, et aeglustada majanduskasvu ning võidelda inflatsiooniga. Raha majandusest välja võttes püüab valitsus vähendada üldist nõudlust ja see võib aidata hindu langetada.
Oletame, et riigi C valitsus plaanib inflatsiooni aeglustamiseks tõsta makse. Selle tulemusel märkavad riigi C elanikud Alice ja Bob, et neil jääb kulutamiseks vähem raha. Alice otsustab uue auto ostu edasi lükata, Bob aga jätab kavandatud ostud ära. Tarbijate nõudlus langeb ja ettevõtete müük väheneb. See aitab majandust jahutada ja hinnatõusu kontrolli all hoida.
Näide
1980. aastate alguses kasutas USA valitsus inflatsiooniga võitlemiseks pärssivat fiskaalpoliitikat. Valitsus tõstis majanduse aeglustamiseks makse ja kärpis valitsussektori kulutusi. Üldise nõudluse vähenemine aitas hindu stabiliseerida. Samas tõi see kaasa ajutise töötuse kasvu, sest ettevõtted seisid silmitsi kõrgemate maksude ja vähenenud tarbimisega.
Fiskaalpoliitika krüptorahamaailmas
Fiskaalpoliitika võib mõjutada ka finantsturge, sealhulgas krüptorahaturgu. Ehkki krüptoraha võib toimida traditsioonilistest turgudest sõltumatult, võivad fiskaalpoliitika muudatused oluliselt mõjutada krüptovara väärtust.
Ekspansiivse fiskaalpoliitika mõju
Kui valitsus rakendab ekspansiivset fiskaalpoliitikat, liigub majandusse rohkem raha. See lisaraha toob kaasa tarbimise ja investeerimise suurenemise, sest inimeste netosissetulek on suurem. Krüptoraha kontekstis tähendab see seda, et inimesed on suurema tõenäosusega valmis ostma krüptoraha, ja see võib hindu tõsta.
Näide
Oletame, et Alice saab maksusoodustust, mis jätab talle kätte lisaraha. Ta otsustab investeerida osa sellest lisarahast bitcoini ja etherisse. Kuna üha rohkem inimesi investeerib Alice’i kombel oma lisatulu krüptorahasse, hakkab nõudlus krüptovara järele kasvama. Piisava nõudluse ja mahu juures kipuvad turuhinnad tõusma.
Pärssiva fiskaalpoliitika mõju
Kui valitsus rakendab pärssivat fiskaalpoliitikat, viiakse raha majandusest välja ning see toob kaasa tarbimise ja investeeringute vähenemise. See tähendab, et inimestel on vähem vaba raha, mida krüptovarasse investeerida, ja see võib hindu langetada.
Kui Alice seisab silmitsi maksutõusuga, on tal vähem raha, mida kulutada või investeerida. Seetõttu võib ta otsustada, et ei osta rohkem bitcoini ega etherit. Kuna üha vähem inimesi investeerib krüptorahasse, hakkab nõudlus vähenema, mistõttu võivad hinnad langeda või stagneeruda.
Valitsuse stiimulipakettide mõju
Valitsuse stiimulipaketid, mis on üks ekspansiivse fiskaalpoliitika vorme, võivad samuti mõjutada krüptorahaturge. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal pakkusid paljud valitsused oma kodanikele rahalisi toetusi. Mõned toetusesaajad kasutasid seda raha krüptovaluutasse investeerimiseks, aidates sellega kaasa krüptoraha hindade kasvule.
Fiskaalpoliitika eelised
Majanduse stabiilsus
Fiskaalpoliitika abil saab stabiliseerida majandust, ohjates inflatsiooni ja vähendades töötust. Ekspansiivne fiskaalpoliitika aitab majanduslanguse ajal stimuleerida kasvu ja luua töökohti, samas kui pärssiv fiskaalpoliitika aitab majandustõusu ajal kontrollida inflatsiooni.
Täiustatud taristu
Valitsuse kulutuste suurendamine võib parandada taristut, täiustades transpordisüsteeme ja telekommunikatsiooni. Näiteks on Hiina investeering uue siiditee algatusse (Belt and Road Initiative – BRI) parandanud transporditaristut, edendades kaubandust ja majanduskasvu.
Tasuta avalikud teenused
Maksustades suuremaid sissetulekuid kõrgemate maksumääradega, saavad valitsused rahastada mitmesuguseid avalikke teenuseid. Näiteks kasutab Rootsi progressiivset maksustamist, et pakkuda tasuta tervishoidu ja kõrgharidust kõigile inimestele olenemata nende sissetulekust.
Lõppmärkused
Fiskaalpoliitika tähendab seda, et makse ja valitsuse kulutusi kasutatakse majandustingimuste, sealhulgas inflatsiooni, töötuse ja majanduskasvu mõjutamiseks. Kuna fiskaalpoliitika mõjutab üksikisikute ja ettevõtete netotulu, avaldab see kaudselt mõju ka krüptorahaturgudele. Mõned selle poliitika eelised on näiteks majanduse stabiilsus, parem taristu ja tasuta avalikud teenused.
Lisalugemist
Kohustustest loobumine: seda sisu esitatakse ellisel kujul, nagu see on, ainult üldiseks teabeks ja hariduslikel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada kui finants-, juriidilist või muud professionaalset nõuannet ega soovitust konkreetse toote või teenuse ostmiseks. Peaksid küsima nõu asjakohastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Kui artikli on koostanud kolmandast osapoolest kaastöötaja, pane tähele, et väljendatud seisukohad kuuluvad kolmandast osapoolest kaastöötajale ja ei pruugi kajastada Binance Academy omasid. Lisateabe saamiseks loe meie täielikku lahtiütlemist. Digitaalsete varade hinnad võivad olla kõikuvad. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ja sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance Academy ei vastuta võimalike kahjude eest. Seda materjali ei tohiks tõlgendada finants-, juriidilise või muu professionaalse nõuandena. Lisateabe saamiseks vaata meie kasutustingimusi ja riskihoiatust.