Mis on must esmaspäev?
Must esmaspäev on nimetus, mida kasutatakse 19. oktoobril 1987 toimunud äkilise ja ränga börsikrahhi kirjeldamiseks. USA aktsiaturu tootlust mõõtev indeks Dow Jonesi tööstuskeskmine (DJIA) langes üle 22%. Krahhile eelnes nädal varem veel kaks suurt kukkumist.
Dow Jonesi tööstuskeskmise tootlus musta esmaspäeva paiku.
Musta esmaspäeva jäädakse mäletama kui ülemaailmse aktsiaturu languse algust. See on tänaseni üks kurikuulsamaid päevi aktsiaturgude ajaloos.
Kauplemismaht börsidel kasvas nii suureks, et tolleaegsed arvutid ei pidanud ootamatult suurele koormusele vastu. Orderid jäid tundideks täitmata ja suured rahaülekanded viibisid.
Loomulikult kandus selline suur krahh edasi futuuri- ja optsiooniturgudele. Krahh avaldas märkimisväärset mõju ka globaalsetele turgudele. Enamik suuremaid indekseid üle maailma oli sama kuu lõpuks langenud 20-30%.
Mõiste „must esmaspäev" viitab tavaliselt 1987. aastal toimunud krahhile. Kuid seda kasutatakse ka teiste tõsistele turukrahhidele viitamiseks.
Mis põhjustab turu krahhi?
Üldiselt ei saa aktsiaturgude krahhi põhjust seostada ainult ühe teguriga. Huvitaval kombel ei eelnenud 1987. aasta mustale esmaspäevale ükski suur uudis. Siiski tekitas mitmete erinevate tegurite koosmõju paanika ja ebakindluse õhkkonna. Mis need tegurid olid?
Esimene oli arvutipõhiste kauplemissüsteemide kasutuselevõtt. Tänapäeval hõlbustavad enamikku kauplemistegevust arvutid, kuid see pole alati olnud nii. Enne 1980. aastaid olid aktsiaturud tavaliselt mürarikkad ja rahvarohked kohad, kus kaubeldi varadega börsi kauplemissaalis.
New Yorgi börsi (NYSE) börsisaal 1963. aastal, enne arvutipõhiste kauplemissüsteemide kasutuselevõttu. Allikas: Kongressi raamatukogu. Pildi originaali on muudetud.
1980. aastate jooksul hakkas kauplemine siiski rohkem sõltuma arvutitarkvarast. Üleminek arvutipõhisele kauplemisele võimaldas oluliselt kiiremat kauplemistegevust süsteemidega, mis suutsid sekunditega esitada tuhandeid tellimusi. Loomulikult tekitasid need arengud ka suuremaid hinnakõikumisi. Tänapäeva kauplemisrobotid võivad mõne sekundi jooksul pärast ootamatut uudist liigutada triljoneid dollareid varasid.
Põhjustena on nimetatud ka teisi tegureid, nagu kaubavahetuse puudujääk USA‑s, rahvusvahelised pinged ja muud geopoliitilised asjaolud. Lisaks võimendas meedia kindlasti sündmuse mõjusid ja tõsidust.
Väärib märkimist, et kuigi kõik need tegurid võisid krahhile kaasa aidata, tegid otsused sellegi poolest inimesed. Turupsühholoogia mängib müügipaanikas suurt rolli ja sageli on krahhid lihtsalt massipsühhoosi tagajärg.
Mis on kauplemispiirang?
Pärast musta esmaspäeva sündmusi kehtestas USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) mitu mehhanismi, et vältida sarnaste sündmuste kordumist. Või kui mitte täielikult vältida, siis vähemalt püüda nende mõju leevendada.
Ühte neist meetoditest nimetatakse kauplemispiiranguks. See on regulatiivne meede, mis automaatselt peatab kauplemise, kui hind saavutab teatud protsenditaseme võrreldes päeva avanemishinnaga. Kuigi me räägime siin peamiselt Ameerika Ühendriikidest, on kauplemispiirangud kasutusele võetud ka paljudel teistel turgudel.
Kauplemispiiranguid rakendatakse nii peamiste indeksite, nagu Dow või S&P 500, kui ka üksikute väärtpaberite puhul. Vaatame, kuidas need töötavad.
Kui S&P 500 langeb kauplemispäeva jooksul rohkem kui 7%, peatatakse kauplemine 15 minutiks ja alustatakse seejärel uuesti kauplemisega. Seda nimetatakse 1. taseme kauplemispiiranguks. Kui turg langeb veelgi ja jõuab päeva avanemishinnast 13% madalama hinnani, peatatakse kauplemine teist korda. Seda nimetatakse 2. taseme kauplemispiiranguks. Seejärel alustatakse pärast 15‑minutilist pausi kauplemisega uuesti. Kui hind jõuab turu avanemishinnaga võrreldes 20%‑lisse miinusesse, peatatakse kauplemine kogu ülejäänud päevaks. Seda nimetatakse 3. taseme kauplemispiiranguks.
Kauplemispiirangute eelised ja puudused
Kuigi kauplemispiirangud peaksid aitama ootamatuid börsikrahhe ära hoida, on need tekitanud ka vaidlusi.
Mõned kauplemispiirangute kriitikud väidavad, et sellistel meetmetel on turgudele negatiivne mõju ja need tegelikult suurendavad krahhi mõju. Kuidas nii? Kuna need ettemääratud protsenditasemed põhinevad turu avanemishindadel, on need piirangute hinnatasemed laiemale üldsusele teada. Seega võivad kauplemispiirangud teatud hinnatasemetel mõjutada orderite esitamise soovi ja kunstlikult vähendada tehingukorralduste raamatu likviidsust.
Vähenenud likviidsus võib kaasa tuua suurema volatiilsuse, kuna sellisest ootamatust olukorrast väljatulekuks ei pruugi olla piisavalt ordereid. Kriitikud väidavad, et kui likviidsust ei mõjutaks kauplemispiirangud, saavutaksid turud tõenäolisemalt loomuliku tasakaalu.
Kui rääkida globaalsetest turuindeksitest, nagu S&P 500, siis hakkavad kauplemispiirangud tööle ainult siis, kui hinnad liiguvad allapoole. Samas võidakse neid üksikutel väärtpaberitel aktiveerida ka tõususuunaliste hinnaliikumiste korral.
Kuidas valmistuda turukrahhiks
Turgude olemuse ja massipsühhoosi tõttu on krahhid põhimõtteliselt vältimatud. Mida sa saaksid teha, et turukrahhiks valmis olla?
Loo endale investeerimisplaan või üldine kauplemisstrateegia. Kui turg kukub kokku ja paljud investorid müüvad paanikas, on oluline jääda rahulikuks, ratsionaalseks ja vältida emotsionaalset otsustamist. Pikaajalise investeerimisplaani või kauplemisstrateegia koostamine on selleks hädavajalik, et vältida impulsiivsete otsuste tegemist.
Teine asi, mida saad teha, on stop-lossi seadmine. Lühema perioodiga tehingute puhul on sellega enda kaitsmine hädavajalik, et olla edukas kaupleja. Pikemaajaliste investorite puhul on see tava aga üllatavalt vähe kasutusel. Isegi kui su stop-loss jätab ruumi suurematele hinnamuutustele, võib see sind säästa suurtest kahjumitest laastava turukrahhi korral.
Mis puutub globaalsetesse turukrahhidesse, siis need kõik on seni olnud ajutised. Kuigi majanduslangus võib kesta isegi mitu aastat, hakkavad turud pärast seda taastuma. Ajagraafikul piisavalt välja suumides on näha, et maailmamajandus on sajandeid järjepidevalt kasvanud ja need korrektsioonid on vaid ajutised tagasilöögid.
Dow Jonesi tööstusliku keskmise tootlus aastatel 1915–2020.
Kuigi majanduskasvuga seotud tähelepanek on tõene globaalsete turgude puhul, ei kehti see siiski krüptovaluutaturgude kohta. Plokiahela tööstus on veel noor ja krüptovaluutad on riskantne varaklass. Seetõttu ei pruugi mõned krüptovarad pärast tõsist turukrahhi enam kunagi taastuda.
Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!
Teised märkimisväärsed mustad esmaspäevad
28. oktoober 1929
Aktsiaturgude kukkumine enne 1930. aastate suurt depressiooni. Arvestades selle pikaajalisi majanduslikke mõjusid, on 1929. aasta sügisel toimunud krahh olnud seni kõige hävitavam börsikrahh.
29. september 2008
Pärast USA kinnisvaramulli lõhkemist hakkasid aktsiaturud kukkuma. See tõi kaasa suure majanduslanguse 2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses. Kui soovid rohkem lugeda, vaata artiklit 2008.a. finantskriisi selgitus.
9. märts 2020
See oli pärast suurt majanduslangust USA aktsiaturu halvim päev, mida võimendasid koroonaviiruse pandeemia ja naftahinnasõda. See oli siis suurim ühepäevane langus alates 2008. aastast. Kuid nagu järgmises lõigus näed, püsis rekord vaid ühe nädala.
16. märts 2020
Hirm koroonaviiruse pandeemia võimalike majanduslike tagajärgede pärast kasvas jätkuvalt. Selle tulemusena toimus USA turgudel ühe päeva jooksul veelgi suurem langus kui nädal varem toimunud krahhi ajal. Seda päeva loetakse koronaviiruse poolt finantsturgudele avaldatava mõju esialgse šoki haripunktiks.
Lõppmärkused
Kokkuvõtteks võib öelda, et must esmaspäev oli 1987. aastal tõsine turukrahh. Nagu mainitud, võib seda terminit kasutada ka muude aktsiaturu krahhide kohta, näiteks 1929., 2008. ja 2020. aastatel.
Pärast musta esmaspäeva sündmusi rakendati uusi regulatsioone, et püüda leevendada aktsiaturu krahhide mõju. Üks mõjusamaid ja vastuolulisemaid regulatsioone on kauplemispiirang, mis peatab automaatselt kauplemise, kui saavutatakse etteantud protsendimäärad.
Mida saad sina teha, et valmistuda vältimatuteks turukrahhideks? Mõtle võimalikele stsenaariumidele õige investeerimisplaani või kauplemisstrateegia loomiseks. Riskijuhtimine, portfelli hajutamine ja turupsühholoogia mõistmine on mõned teemad, mis aitavad sul turukrahhi ajal suuri kahjumeid vältida.