Mis on raha ajavÀÀrtus?
Avaleht
Artiklid
Mis on raha ajavÀÀrtus?

Mis on raha ajavÀÀrtus?

Algaja
Avaldatud Feb 3, 2023VĂ€rskendatud Jun 21, 2023
7m

TL;DR

Raha ajavÀÀrtus (TVM) on kontseptsioon, mille kohaselt on parem saada rahasumma praegu kui sama summa tulevikus. PĂ”hjus on selles, et sul on vĂ”imalik see raha investeerida, teenides tĂ€iendavat tulu. Seda kontseptsiooni saab edasi arendada, mÔÔtes tulevase summa nĂŒĂŒdisvÀÀrtust ja praeguse summa tulevikuvÀÀrtust.

TVM‑i saab vastavate valemitega esitada matemaatiliselt. Valemitesse saab lisada ka liitintressi ning TVM‑iga seotud otsuste tegemisel arvestatakse tavaliselt ka inflatsiooni.

Sissejuhatus

See, kui palju meist igaĂŒks raha vÀÀrtustab, on huvitav kontseptsioon. VĂ”ib tunduda, et mĂ”ned inimesed hindavad seda vĂ€hem kui teised. Teised jĂ€lle on valmis raha nimel rohkem vaeva nĂ€gema. Kuigi eeltoodu tundub ĂŒsna abstraktne, on raha ajavÀÀrtuse hindamiseks tegelikult olemas vĂ€ljakujunenud raamistik. Kui kalkuleerid, kas jÀÀda ootama suuremat palgatĂ”usu aasta lĂ”pus vĂ”i saada vĂ€iksem palgatĂ”us kohe, siis sellise kĂŒsimuse lahendamiseks on raha ajavÀÀrtuse teooria suurepĂ€rane.

alusta Binance Academy krĂŒptokursust

Sissejuhatus raha ajavÀÀrtuse teooriasse

Raha ajavÀÀrtus (TVM) on majanduslik/rahanduslik kontseptsioon, mille kohaselt on eelistatav saada rahasumma praegu kui sama summa tulevikus. Selle otsustusega kÀib kaasas raha alternatiivkulu idee. Kui valid raha hilisema kÀttesaamise, jÀÀb sul kasutamata vÔimalus vahepeal seda investeerida vÔi kasutada seda raha mÔneks muuks otstarbeks.

Vaatame nĂ€idet. Laenasid mĂ”ni aeg tagasi sĂ”brale 1000 dollarit ja ta vĂ”tab nĂŒĂŒd ĂŒhendust selle tagastamiseks. Ta on valmis sulle maksma 1000 dollarit tĂ€na, kuid homme lĂ€heb ta aastaks ĂŒmbermaailmareisile. Sinu 1000 dollari tagastamise jĂ€rgmine vĂ”imalus on 12 kuu pĂ€rast.

Kui oled eriti laisk, vĂ”id oodata 12 kuud. Kuid TVM‑i kohaselt on sul parem see raha tĂ€na kĂ€tte saada. JĂ€rgmised 12 kuud vĂ”iksid seda hoiustada kĂ”rge intressiga hoiukontol. VĂ”id selle isegi targalt investeerida ja teenida kasumit. Lisaks tuleb arvestada inflatsiooniga, st sinu raha on 12 kuu pĂ€rast vĂ€hem vÀÀrt ja reaalselt maksab su sĂ”ber sulle tegelikult vĂ€hem.

Huvitav kĂŒsimus on veel see, et kui palju peaks sĂ”ber sulle 12 kuu pĂ€rast maksma, et raha oleks ootamist vÀÀrt? SĂ”ber peaks hĂŒvitama vĂ€hemalt potentsiaalse tulu, mille 12‑kuulise perioodi jooksul sellelt rahalt teeniksid.

Mis on nĂŒĂŒdis‑ ja tulevikuvÀÀrtus?

VĂ”ime kogu eelnenud arutelu kenasti kokku vĂ”tta lĂŒhikese vĂ”rrandiga, mida tuntakse TVM-i valemina. Kuid enne selle juurde jĂ”udmist peame kĂ”igepealt tegema mĂ”ned muud arvutused: leidma raha nĂŒĂŒdisvÀÀrtuse ja raha tulevikuvÀÀrtuse. 

Raha nĂŒĂŒdisvÀÀrtus annab sulle teada tulevase rahasumma praeguse vÀÀrtuse, arvestades turukurssi. Meie nĂ€ite puhul saaksid selle abil teada, kui palju on su sĂ”bra poolt aasta pĂ€rast tagasi makstav 1000 dollarit tegelikult tĂ€na vÀÀrt.

TulevikuvÀÀrtust kasutatakse vastupidiselt. Selle puhul vÔetakse aluseks tÀnane rahasumma ja arvutatakse, milline on selle vÀÀrtus tulevikus antud turukursi juures. Seega sisaldab 1000 dollari tulevikuvÀÀrtus ka terve aasta intressi.

Raha tulevikuvÀÀrtuse arvutamine

Raha tulevikuvÀÀrtust (FV) on lihtne arvutada. Tuleme tagasi meie eelmise nĂ€ite juurde ja oletame, et investeerides teeniksid intressi (2%). TĂ€na investeeritud 1000 dollari tulevikuvÀÀrtus ĂŒhe aasta pĂ€rast oleks:

FV = 1000 * 1,02 = 1020 dollarit

Oletame, et su sĂ”ber ĂŒtleb nĂŒĂŒd, et tema reis kestab kaks aastat. Sinu 1000 dollari tulevikuvÀÀrtus oleks siis:

FV = 1000 * 1,02^2 = 1040,40 dollarit

Pane tĂ€hele, et mĂ”lemal juhul oleme eeldanud liitintressi. Saame oma tulevikuvÀÀrtuse valemit ĂŒldistada jĂ€rgmiselt:

FV = I * (1 + r)^n

 I = algne investeering, r = intressimÀÀr ja n = perioodide arv

Pane tĂ€hele, et me saame asendada I ka raha nĂŒĂŒdisvÀÀrtusega, mida kĂ€sitleme hiljem. Miks meil vĂ”iks tulevikuvÀÀrtust vaja minna? Sest see aitab meil arvutada ja teada, milline on tĂ€na investeeritud raha vÀÀrtus tulevikus. Samuti aitab see meid olukordades, kus sarnaselt eeltoodud nĂ€itega oli vaja teha otsus, kas vĂ”tta rahasumma vastu kohe vĂ”i hiljem mĂ”nes teises summas.

Raha nĂŒĂŒdisvÀÀrtuse arvutamine

Raha nĂŒĂŒdisvÀÀrtuse (PV - present value) arvutamine on ĂŒsna sarnane tulevikuvÀÀrtuse arvutamisega. Meil on vaja ainult hinnata, kui palju on tulevikus saadav summa vÀÀrt tĂ€na. Selleks kasutame tulevikuvÀÀrtuse pöördvÀÀrtust.

Oletame, et sĂ”ber lubab sulle aasta pĂ€rast tagastada 1000 dollari asemel 1030 dollarit. Pead nĂŒĂŒd otsustama, kas see on hea tehing vĂ”i mitte. Selleks arvutame PV (eeldades samasugust 2%‑list intressimÀÀra).

PV = 1030 / 1,02 = 1009,80 dollarit

Selgub, et sĂ”ber teeb sulle tegelikult hea pakkumise. See pakkumine on 9,80 dollari vĂ”rra suurem kui see summa, mille saaksid oma sĂ”bralt tĂ€na. Sellisel juhul oleks parem ĂŒks aasta oodata.

Vaatame PV arvutamise ĂŒldist valemit:

PV = FV / (1 + r)^n

Nagu nĂ€ed, saab TVM‑i valemi jaoks FV arvutada PV kaudu ja vastupidi.

Liitintressi ja inflatsiooni mÔju raha ajavÀÀrtusele

PV ja FV valemid pakuvad suurepĂ€rase raamistiku TVM‑i arutamiseks. Me juba tutvustasime liitintressi mĂ”istet, kuid vaatame seda lĂ€hemalt ja lisaks uurime, kuidas ka inflatsioon vĂ”ib meie arvutusi mĂ”jutada.

Liitintressi mÔju

Liitintress tekitab aastate jooksul nn lumepalliefekti. Isegi vĂ€ikese rahasummaga alustades vĂ”ib liitintressiga investeering kasvada palju suuremaks kui summa, mis teenib lihtintresse. Toodud nĂ€ites vaatlesime kord aastas makstavat liitintressi. Kuid maksed vĂ”ivad toimuda ka lĂŒhematel perioodidel, nĂ€iteks kord kvartalis.

Selle modelleerimiseks saame oma mudelit veidi kohandada. 

FV = PV * (1 + r/t)^n*t

PV = nĂŒĂŒdisvÀÀrtus, r = intressimÀÀr, t = liitintressi perioodide arv aastas

Lisame valemisse 1000 dollarile aastas kord makstava liitintressi mÀÀra 2%.

FV = 1000 * (1 + 0,02/1)^1*1 = 1020 dollarit

See on loomulikult sama, mis me varem arvutasime. Kui sul on aga vÔimalus teenida liitintressi neli korda aastas, on tulemus suurem.

FV = 1000 * (1 + 0,02/4)^1*4 = 1020,15 dollarit

15-sendine tÔus ei tundu kuigi suur, kuid mida suurem on summa ja mida pikem investeerimisperiood, seda suurem on intressitulu.

Inflatsiooni mÔju

Siiani ei ole me inflatsiooni oma arvutustes arvestanud. Mis kasu on 2% aastasest intressimÀÀrast, kui inflatsioon on 3%? KĂ”rge inflatsiooniga perioodidel peaksid pigem jĂ€lgima inflatsioonimÀÀra, mitte turuintressi. PalgalĂ€birÀÀkimised on ĂŒks koht, kus seda tavaliselt tehakse.

Inflatsiooni on aga palju keerulisem mÔÔta. Esiteks tuleb valida erinevate indeksite vahel, mis arvutavad kaupade ja teenuste hinnatĂ”usu. Tavaliselt annavad need erinevaid tulemusi. Erinevalt turu intressimÀÀradest on inflatsiooni ka ĂŒsna raske ennustada. 

ÜhesĂ”naga, inflatsiooniga pole meil suurt midagi peale hakata. Kuigi vĂ”iksime oma mudelisse lisada inflatsiooni aspekti, on inflatsioon tulevikus liiga ettearvamatu, et seda valemis kasutada.

Kuidas mĂ”jutab raha ajavÀÀrtus krĂŒptot

KrĂŒpto puhul on palju vĂ”imalusi, kus saad valida praeguse krĂŒptosumma ja tulevikus saadava summa vahel. Lukustatud panustamine on ĂŒks nĂ€ide. NĂ€iteks kui pead tegema valiku, kas hoida oma ĂŒks ether (ETH) praegu alles vĂ”i lukustada see ja saada kuue kuu pĂ€rast tagasi 2% intressimÀÀraga. VĂ”id leida mĂ”ne teise panustamisvĂ”imaluse, mis pakub selleks pooleks aastaks paremat tulu. MĂ”ned lihtsad TVM‑i arvutused aitavad sul leida parima lahenduse.

Veelgi ĂŒldisemaks minnes vĂ”ib sul tekkida kĂŒsimus, millal peaksid ostma bitcoine (BTC). Kuigi BTC‑d nimetatakse tavaliselt deflatsioonivaluutaks, suureneb selle pakkumine aeglaselt kuni teatud hetkeni. Hetkel on sellel sisuliselt inflatsiooniline pakkumine. Kas peaksid ostma tĂ€na 50 dollari eest BTC‑d vĂ”i ootama palgapĂ€evani ja ostma jĂ€rgmisel kuul 50 dollari eest? TVM soovitaks esimest varianti, kuid tegelik olukord on BTC kĂ”ikuva hinna tĂ”ttu keerulisem.

alusta Binance Academy krĂŒptokursust

LÔppmÀrkused

Kuigi oleme TVM‑i mĂ”iste defineerinud, oled tĂ”enĂ€oliselt seda kontseptsiooni juba intuitiivselt kasutanud. IntressimÀÀrad, tootlus ja inflatsioon on igapĂ€evases majanduselus tavalised nĂ€htused. Nende nĂ€htuste valemite kujule viidud versioonid, mida tĂ€na lĂ€hemalt uurisime, on suurettevĂ”tetele, investoritele ja laenuandjatele vĂ€ga kasulikud. Nende turuosaliste jaoks vĂ”ib isegi protsendi murdosa kasumit ja lĂ”pptulemust oluliselt muuta. Meie kui krĂŒptoinvestorite jaoks on see vaid kontseptsioon, mida tasub teada, kui on vaja otsustada, kuidas ja kuhu oma raha parima tootluse saamiseks investeerida.

Lisalugemist