Mis on fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA)?
Avaleht
Artiklid
Mis on fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA)?

Mis on fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA)?

Algaja
Avaldatud Jun 26, 2020VĂ€rskendatud Dec 2, 2022
12m

Sisukord


Sissejuhatus

Olgu tegemist sajandivanuste aktsiate vĂ”i Ă€sjaloodud krĂŒptorahaga – nendega kauplemine pole kunagi olnud tĂ€ppisteadus. Kui isegi on olemas teaduslik meetod kasumi teenimiseks, siis Wall Streeti tipptegijad hoolitsevad, et see valem jÀÀb hĂ€sti hoitud saladuseks.

Selle asemel on meil suur hulk abivahendeid ja strateegiaid, mida kauplejad ja investorid kasutavad. Enamasti saab need tehnikad jaotada kahte kategooriasse: fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA) ja tehniline analĂŒĂŒs (TA).

Selles artiklis kĂ€sitleme fundamentaalse analĂŒĂŒsi pĂ”hitĂ”desid.


Mis on fundamentaalne analĂŒĂŒs?

Fundamentaalne analĂŒĂŒs on meetod, mida investorid ja kauplejad kasutavad varade vĂ”i ettevĂ”tete vÀÀrtuse kindlaksmÀÀramiseks. Selle tĂ€pseks hindamiseks uurivad nad pĂ”hjalikult sisemisi ja vĂ€liseid tegureid, et teha kindlaks, kas vara vĂ”i ettevĂ”te on ĂŒle- vĂ”i alahinnatud. Saadud teabe alusel leitakse seejĂ€rel parim strateegia, mis toob suurema tĂ”enĂ€osusega suuremat tulu.

NĂ€iteks kui tunned ettevĂ”tte vastu huvi, vĂ”id esmalt uurida sellist infot nagu kasum, bilanss, finantsaruanded ja rahavood, et saada ĂŒlevaade ettevĂ”tte finantsseisundist. SeejĂ€rel vĂ”ib vaadata ettevĂ”ttest kaugemale, et analĂŒĂŒsida turgu vĂ”i tegevusala, kus ta tegutseb. Kes on konkurendid? Millisele sihtgrupile on ettevĂ”tte tegevus suunatud? Kas ettevĂ”te laiendab oma haaret? VĂ”id veelgi suuremat pilti uurida, vĂ”ttes arvesse majanduslikke nĂ€itajaid, nagu intressimÀÀrad ja inflatsioon, kui nimetada vaid paar tegurit.

Ülaltoodu on nn alt-ĂŒles lĂ€henemisviis: alustad sind huvitava ettevĂ”ttega ja uurid laiemat pilti, et nĂ€ha ettevĂ”tte positsiooni majanduses tervikuna. Kuid samamoodi vĂ”id kasutadaÂ ĂŒlalt-alla lĂ€henemisviisi, kus uurid esmalt laiemalt pilti ja hakkad seda siis kitsendama konkreetsetele ettevĂ”tetele.

Seda tĂŒĂŒpi analĂŒĂŒsi lĂ”ppeesmĂ€rk on pĂŒĂŒe ennustada aktsia tulevast hinda ja vĂ”rrelda seda praeguse turuhinnaga. Kui loodetav aktsia hind on suurem kui turuhind, vĂ”ib jĂ€reldada, et ettevĂ”tte vÀÀrtus on alahinnatud. Kui see hind on aga turuhinnast madalam, vĂ”ib eeldada, et ettevĂ”tte vÀÀrtus on ĂŒlehinnatud. AnalĂŒĂŒsi andmete pĂ”hjal saad teha teadlikke otsuseid selle kohta, kas osta vĂ”i mĂŒĂŒa konkreetse ettevĂ”tte aktsiaid.


Fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA) vs tehniline analĂŒĂŒs (TA)

Algajad kauplejad ja investorid krĂŒptoraha-, forexi- vĂ”i aktsiaturgudel on sageli segaduses, millist lĂ€henemisviisi valida. Fundamentaalne analĂŒĂŒs ja tehniline analĂŒĂŒs on teravas kontrastis ning toetuvad erinevate nĂ€itajate analĂŒĂŒsimisel oluliselt erinevatele metoodikatele. Ja siiski pakuvad mĂ”lemad kauplemise jaoks olulisi andmeid. Niisiis, kumb neist on parem?

Tegelikult oleks mĂ”ttekam kĂŒsida, mida kumbki pakub. PĂ”himĂ”tteliselt usuvad fundamentaalanalĂŒĂŒtikud, et aktsia praegune hind ei pruugi tingimata nĂ€idata aktsia tegelikku vÀÀrtust – see ideoloogia on nende investeerimisotsuste aluseks. 

Vastupidiselt usuvad tehnilised analĂŒĂŒtikud, et praeguste ja varasemate hindade ning kauplemismahtude pĂ”hjal on vĂ”imalik mĂ”nevĂ”rra ennustada tulevasi hinnaliikumisi. Nad ei tegele vĂ€listegurite uurimisega, vaid eelistavad keskenduda hinnagraafikutele, mustritele ja turutrendidele. Nende eesmĂ€rk on tuvastada ideaalsed hinnatasemed positsioonide avamiseks ja sulgemiseks.

Turuefektiivsuse hĂŒpoteesi (EMH) pooldajad usuvad, et tehnilise analĂŒĂŒsiga (TA) on vĂ”imatu turgu pidevalt edestada. Teooria vĂ€idab seda, et finantsturgude hindades juba sisaldub kogu teadaolev info varade kohta (et turud on „ratsionaalsed“) ja et turud juba vĂ”tavad arvesse ajaloolist hinnainfot. EMH „pehmemad“ versioonid ei diskrediteeri fundamentaalset analĂŒĂŒsi, kuid „tugevamate“ versioonide pooldajad vĂ€idavad, et isegi tĂ€pse uurimistööga on vĂ”imatu konkurentsieelist saavutada.

Arusaadavalt pole kummalgi analĂŒĂŒsimeetodil objektiivselt paremat strateegiat, kuid mĂ”lemad vĂ”ivad anda vÀÀrtuslikke teadmisi erinevatest valdkondadest. MĂ”ned meetodid vĂ”ivad teatud kauplemisstiilide jaoks paremini sobida ja praktikas kasutavad paljud kauplejad mĂ”lema kombinatsiooni, et nĂ€ha laiemat pilti. See kehtib nii lĂŒhiajalise kauplemise kui ka pikaajaliste investeeringute kohta.


Levinud indikaatorid fundamentaalses analĂŒĂŒsis

Me ei otsi fundamentaalse analĂŒĂŒsi teadmisi kĂŒĂŒnlamustritest, MACD‑ist ega RSI‑st – selle asemel kasutatakse vastavaid FA-spetsiifilisi indikaatoreid. Selles artiklis kĂ€sitleme mĂ”nda kĂ”ige populaarsemat.


Kasum aktsia kohta (EPS)

Kasum aktsia kohta on ettevÔtte kasumlikkuse mÔÔdik, mis nÀitab meile, kui palju kasumit ettevÔte iga kÀibeloleva aktsia kohta teenib. See arvutatakse jÀrgmise valemi abil:

(puhaskasum - eelisaktsiate dividendid) / aktsiate arv


Oletame, et ettevĂ”te ei maksa dividende ja selle kasum on 1 miljon dollarit. 200 000 emiteeritud aktsia puhul annab valem meile aktsiapĂ”hiseks kasumiks 5 dollarit. Arvutamine ei ole eriti keeruline, kuid see vĂ”ib anda meile mĂ”ningase ĂŒlevaate vĂ”imalikest investeeringutest. KĂ”rgema (vĂ”i kasvava) EPS‑iga ettevĂ”tted on tavaliselt investorite jaoks atraktiivsemad.

MĂ”nedele meeldib lahjendatud aktsiakasumi nĂ€itaja, kuna see vĂ”tab arvesse ka tegureid, mis vĂ”ivad aktsiate koguarvu suurendada. NĂ€iteks aktsiaoptsioonide puhul antakse töötajatele vĂ”imalus osta ettevĂ”tte aktsiaid. Kuna see annab puhaskasumi jagamiseks ĂŒldiselt suurema aktsiate arvu, eeldame, et lahjendatud EPS‑i vÀÀrtus on vĂ€iksem kui tavaline EPS.

Nagu kÔigi indikaatorite puhul, ei tohiks kasum aktsia kohta olla ainus mÔÔdik, mida tulevase investeeringu hindamisel kasutatakse. See on sobiv töövahend, kui seda kasutatakse koos teiste indikaatoritega.


Hinna-kasumi (P/E) suhe

Hinna ja tulu suhe (vÔi lihtsalt P/E suhe) nÀitab ettevÔtte vÀÀrtust ning selle mÔÔdiku puhul arvestatakse aktsia hinna ja EPS-i suhet. See arvutatakse jÀrgmise valemiga:

aktsia hind / kasum aktsia kohta


Kasutame uuesti selle ettevĂ”tte nĂ€idet, kus EPS oli 5 dollarit. Oletame, et aktsia turuhind on 10 dollarit, mis annab meile P/E suhte 2. Mida see tĂ€hendab? SĂ”ltub suuresti sellest, mida meie ĂŒlejÀÀnud analĂŒĂŒs nĂ€itab. 

Paljud kasutavad hinna-kasumi suhet, et teha kindlaks, kas aktsia on ĂŒlehinnatud (kui see suhtarv on kĂ”rgem) vĂ”i alahinnatud (kui suhtarv on madalam). P/E suhte pĂ”hjal on hea omavahel vĂ”rrelda sarnaseid ettevĂ”tteid. JĂ€llegi, see reegel ei pea alati paika ning parem on seda suhtarvu kasutada koos teiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete analĂŒĂŒsimeetoditega.


Turu- ja arvestusliku vÀÀrtuse (P/B) suhe

Turu- ja arvestusliku vÀÀrtuse suhe (tuntud ka kui hinna ja omakapitali suhe vÔi P/B suhe) vÔib meile öelda, kuidas investorid hindavad ettevÔtet selle bilansilise vÀÀrtuse jÀrgi. Arvestuslik ehk raamatupidamislik on ettevÔtte vÀÀrtus, mis on mÀÀratletakse finantsaruannete pÔhjal (tavaliselt varad miinus kohustused). Arvutus nÀeb vÀlja selline:

aktsia turuhind / arvestuslik vÀÀrtus aktsia kohta


Vaatame veel kord varasemates nĂ€idetes kasutatud ettevĂ”tet. Eeldame, et selle ettevĂ”tte arvestuslik vÀÀrtus on 500 000 dollarit. Aktsia turuhind on 10 dollarit ja aktsiaid on kokku 200 000. EttevĂ”tte arvestuslik vÀÀrtus ĂŒhe aktsia kohta on seega 500 000 dollarit jagatud 200 000‑ga, mis annab meile 2,5 dollarit. 

Pannes saadud numbrid valemisse, jagame 10 dollarit 2,5 dollariga ning saame turu- ja arvestusliku vÀÀrtuse suhteks 4. PealtnĂ€ha ei tundu see liiga hea. See ĂŒtleb meile, et aktsiatega kaubeldakse praegu neli korda kĂ”rgema hinnaga, kui ettevĂ”te tegelikult paberil vÀÀrt on. See vĂ”ib viidata asjaolule, et turg hindab ettevĂ”tet ĂŒle, ehk eeldab ettevĂ”tte tohutut kasvu. Kui sama suhtarv oleks vĂ€iksem kui 1, viitaks see asjaolule, et ettevĂ”ttel on suurem vÀÀrtus, kui turg praegu kajastab.

Turu- ja arvestusliku vÀÀrtuse suhte puuduseks on see, et see sobib paremini „varakamate“ ettevĂ”tete hindamiseks. VĂ€hese fĂŒĂŒsilise varaga ettevĂ”tted jÀÀvad selle suhtarvu puhul tahaplaanile.


Hinna ja kasumi kasvumÀÀra (PEG) suhe

Hinna ja kasumi kasvumÀÀra suhe (PEG) on hinna ja kasumi suhtarvu laiendus, mis vÔtab arvesse kasumi kasvumÀÀra. Selles kasutatakse jÀrgmist valemit:

hinna ja kasumi suhtarv / kasumi kasvumÀÀr


Kasumi kasvumÀÀr on ettevÔtte prognoositava kasumi kasvu hinnang teatava ajaperioodi kohta. Seda vÀljendatakse protsentides. Oletame, et meie nÀidetes kasutatud ettevÔtte hinnangulise kasumi keskmine kasv jÀrgmise viie aasta jooksul on 10%. VÔtame hinna-kasumi suhte (2) ja jagame selle 10-ga, mis annab tulemuseks 0,2.

Tulemus viitab sellele, et ettevĂ”te on hea investeering, kuna on tugevalt alahinnatud, kui arvestada tulevase kasvuga. Üldiselt peetakse kĂ”iki ettevĂ”tteid, mille suhtarv on alla 1, alahinnatuks. KĂ”iki ĂŒle selle vÀÀrtuse peetakse ĂŒlehinnatud ettevĂ”teteks.

Paljud eelistavad PEG suhtarvu P/E suhtarvule, kuna selles kasutatakse ĂŒsna olulist muutujat, mida P/E suhtarvus pole.


➟ Kas soovid alustada krĂŒptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Fundamentaalne analĂŒĂŒs ja krĂŒptoraha

Eelnimetatud mÔÔdikud ei ole krĂŒptoraha puhul tegelikult rakendatavad. Selle asemel vĂ”id projekti elujĂ”ulisuse hindamiseks uurida muid tegureid. JĂ€rgmises osas on mĂ”ned indikaatoreid, mida kasutavad krĂŒptoga kauplejad.


VÔrgu vÀÀrtuse ja tehingute mahu (NVT) suhe

KrĂŒpto FA pĂ”hielemendiks on saanud NVT suhtarv, mida sageli peetakse P/E suhtarvu ekvivalendiks krĂŒptoturgudel. Seda saab arvutada jĂ€rgmiselt:

vÔrgu vÀÀrtus / pÀevane tehingute maht


NVT puhul arvestatakse antud vĂ”rgu vÀÀrtust selle pĂ€evase kĂ€ibe pĂ”hjal. Oletame, et sul on kaks projekti: mĂŒnt A ja mĂŒnt B. MĂ”lema turukapitalisatsioon on 1 000 000 dollarit. MĂŒndi A keskmine tehingute maht pĂ€evas on aga 50 000 dollarit, samas kui mĂŒndi B kĂ€ive on 10 000 dollarit.

MĂŒndi A NVT suhtarv on 20 ja mĂŒndi B NVT suhtarv on 100. Üldiselt loetakse madalama NVT suhtarvuga varasid alahinnatuks, kĂ”rgema suhtarvuga varasid aga ĂŒlehinnatuks. Nende vÀÀrtuste pĂ”hjal vĂ”iks eeldada, et mĂŒnt A on mĂŒndiga B vĂ”rreldes alahinnatud.


Aktiivsed aadressid

MÔned vaatavad vÔrgu aktiivsete aadresside arvu, et hinnata, kui palju vÔrku kasutatakse. Kuigi see pole eraldiseisva indikaatorina usaldusvÀÀrne (mÔÔdikuga saab mÀngida), annab see siiski teatud infot vÔrguliikluse kohta. Seda vÔib arvesse vÔtta konkreetse digitaalse vara tegeliku vÀÀrtuse hindamiseks.


Hinna ja kaevandamiskulu suhe

Hinna ja kaevandamiskulu suhtega hinnatakse töötĂ”enduse mĂŒnte, mida vĂ”rgu liikmed kaevandavad. See vĂ”tab arvesse kaevandamise protsessiga seotud kulusid: tĂ€psemalt elektri- ja riistvarakulusid.

mĂŒndi turuhind / mĂŒndi kaevandamiskulu


Hinna ja kaevandamiskulu suhtarv vĂ”ib plokiahela vĂ”rgu hetkeseisu kohta nii mĂ”ndagi paljastada. Kaevandamiskulu viitab mĂŒndi kaevandamise keskmistele kuludele – nĂ€iteks kui see number on 10 000 dollarit, kulutavad kaevandajad uue ĂŒhiku genereerimiseks keskmiselt 10 000 dollarit.

Oletame, et mĂŒndi A turuhind on 5000 dollarit ja mĂŒndi B turuhind on 20 000 dollarit ning mĂ”lema kaevandamiskulu on 10 000 dollarit. MĂŒndi A suhtarv on 0,5, samas kui mĂŒndi B oma on 2. Kuna mĂŒndi A suhtarv on alla 1, nĂ€itab see, et kaevandajad saavad mĂŒndi kaevandamisest kahjumit. MĂŒndi B kaevandamine on kasumlik, kuna iga kaevandamisele kulutatud 10 000 dollari eest vĂ”iksid teenida 20 000 dollarit.

Stiimulite tĂ”ttu vĂ”ib eeldada, et suhtarv liigub aja jooksul 1 suunas. MĂŒndi A puhul lahkuvad kahjumiga kaevandajad tĂ”enĂ€oliselt vĂ”rgust, kui hind tĂ”usma ei hakka. MĂŒndil B on atraktiivne kasumlikkus, nii et vĂ”ib eeldada, et selle vĂ”rguga hakkab liituma ĂŒha enam kaevandajaid, kuni lĂ”puks see enam Ă€ra ei tasu.

Selle indikaatori tĂ”hususe ĂŒle vaieldakse. Siiski annab see sulle ĂŒlevaate kaevandamise kasumlikkusest, mida saad oma digitaalsete varade ĂŒldisel hindamisel arvesse vĂ”tta.


Valge raamat, meeskond ja rakenduskava

KĂ”ige populaarsem meetod krĂŒptoraha ja tokenite vÀÀrtuse mÀÀramiseks on endiselt vana hea uurimistöö projektiga. Valget raamatut lugedes saad ĂŒlevaate projekti eesmĂ€rkidest, kasutusvĂ”imalustest ja tehnoloogiast. Meeskonnaliikmete kogemuste kirjeldus annab sulle aimu nende vĂ”imekusest toodet ĂŒles ehitada ja skaleerida. Ja lĂ”puks nĂ€itab rakenduskava sulle, kas projekt suudab tĂ€ita pĂŒstitatud eesmĂ€rke. Saab kasutada ka tĂ€iendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas projekt pĂŒsib ajagraafikus.


Fundamentaalse analĂŒĂŒsi plussid ja miinused

Fundamentaalse analĂŒĂŒsi plussid

Fundamentaalne analĂŒĂŒs on hea metoodika ettevĂ”tete hindamiseks viisil, mida tehniline analĂŒĂŒs lihtsalt ei vĂ”imalda. Investoritele kogu maailmas on kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tegurite uurimine iga tehingu jaoks ĂŒlioluline.

IgaĂŒks saab teha fundamentaalset analĂŒĂŒsi, kuna see tugineb lĂ€biproovitud tehnikatele ja kergesti kĂ€ttesaadavatele andmetele. VĂ”i vĂ€hemalt on see nii traditsioonilistel turgudel. NĂ€iteks krĂŒptoturu andmed pole alati kĂ€ttesaadavad (see on ikkagi vĂ€ike tööstusharu), ja ka varade tugev korrelatsioon tĂ€hendab, et FA ei pruugi olla nii tĂ”hus.

Aga kui see on Ôigesti tehtud, annab FA info hetkel alahinnatud ja aja jooksul kallinevate varade tuvastamiseks. Tippinvestorid nagu Warren Buffett ja Benjamin Graham on jÀrjepidevalt nÀidanud, et sellisel viisil ettevÔtete pÔhjalik uurimine vÔib anda suurepÀraseid tulemusi.


Fundamentaalse analĂŒĂŒsi miinused

Fundamentaalset analĂŒĂŒsi on lihtne teha, kuid head fundamentaalset analĂŒĂŒsi on palju raskem teha. Aktsia „tegeliku vÀÀrtuse“ mÀÀramine on aeganĂ”udev protsess, mis nĂ”uab palju rohkem tööd kui lihtsalt numbrite valemisse tĂ”stmine. Tuleb hinnata paljusid tegureid ja sellise hindamisoskuse Ă”ppimine on aeganĂ”udev protsess. Veelgi enam, see sobib paremini pikaajalisteks kui lĂŒhiajalisteks tehinguteks.

Seda tĂŒĂŒpi analĂŒĂŒs jĂ€tab tĂ€helepanuta ka suured turuliikumised ja tugevad turutrendid, mida tehniline analĂŒĂŒs suudab tuvastada. Nagu majandusteadlane John Maynard Keynes kunagi ĂŒtles: 

„Turg vĂ”ib pĂŒsida irratsionaalsena kauem, kui sinul raha jĂ€tkub.“

Ei ole garanteeritud, et aktsiad, mis nÀivad (iga mÔÔdiku jÀrgi) alahinnatud, tulevikus tÔusma hakkavad.


LÔppmÀrkused

Fundamentaalne analĂŒĂŒs on vĂ€ljakujunenud metoodika, millesse mĂ”ned edukamad kauplejad vĂ€ga usuvad. Strateegiat peenhÀÀlestades saavad investorid mitte ainult Ă”ppida paremini hindama aktsiate, krĂŒptoraha ja muude varade tegelikku vÀÀrtust, vaid mĂ”istavad paremini ka ettevĂ”tteid ja tööstusharusid tervikuna.

Koos tehnilise analĂŒĂŒsiga vĂ”ib fundamentaalne analĂŒĂŒs anda kauplejatele ja investoritele pĂ”hjaliku ĂŒlevaate sellest, millistelt varadelt ja ettevĂ”tetelt nad vĂ”iksid tulu teenida. FA ja TA kombinatsiooni eelistavad paljud nii traditsioonilistel kui ka krĂŒptoturgudel.

Arvestades krĂŒptoturgude arengut, peaksid siiski mĂ”istma, et FA ei pruugi alati olla tĂ”hus. Tee alati iseseisvat uurimistööd ja veendu, et sul on toimiv riskijuhtimise strateegia.