Mis on tehniline analĂŒĂŒs?
Avaleht
Artiklid
Mis on tehniline analĂŒĂŒs?

Mis on tehniline analĂŒĂŒs?

Algaja
Avaldatud Mar 14, 2019VĂ€rskendatud Dec 28, 2022
7m

Tehniline analĂŒĂŒs (TA) on analĂŒĂŒsi tĂŒĂŒp, mida sageli nimetatakse graafiku koostamiseks, mille eesmĂ€rk on varasemate hinnamuutuste ja mahuandmete pĂ”hjal ennustada tulevast turukĂ€itumist. TA-lĂ€henemist kasutatakse laialdaselt traditsioonilistel finantsturgudel aktsiate ja muude varade puhul, kuid see on ka krĂŒptorahade turul digitaalsete valuutadega kauplemise lahutamatu osa.

Erinevalt fundamentaalse analĂŒĂŒsist (FA), mis arvestab vara hinna puhul mitut tegurit, keskendub TA rangelt ajaloolisele hinnamuutusele. SeetĂ”ttu kasutatakse seda vara hinnakĂ”ikumiste tööriistana ja mahuandmete uurimiseks ning paljud kauplejad kasutavad seda trendide ja soodsate kauplemisvĂ”imaluste tuvastamiseks.

Kui primitiivsed tehnilise analĂŒĂŒsi vormid ilmusid 17. sajandi Amsterdamis ja 18. sajandi Jaapanis, siis tĂ€napĂ€evase TA taga on sageli Charles Dow töö. Finantsajakirjanik ja The Wall Street Journali asutaja Dow oli esimeste seas, kes mĂ€rkas, et ĂŒksikud varad ja turud liiguvad sageli trendidena, mida saab segmenteerida ja uurida. Tema tööst sĂŒndis hiljem Dow teooria, mis aitas kaasa tehnilise analĂŒĂŒsi edasisele arengule.

Varajases staadiumis kasutas tehnilise analĂŒĂŒsi algeline lĂ€henemine kĂ€sitsi valmistatud lehtedesid ja kĂ€sitsi tehtud arvutusi, kuid tehnoloogia ning moodsa andmetöötluse edenedes levis TA laialdaselt ning on nĂŒĂŒdseks paljude investorite ja kauplejate jaoks oluline tööriist.


Kuidas tehniline analĂŒĂŒs töötab?

Nagu mainitud, uurib TA pĂ”hiliselt vara praeguseid ja varasemaid hindu. Tehnilise analĂŒĂŒsi pĂ”hieeldus on see, et vara hinna kĂ”ikumised ei ole juhuslikud ja arenevad aja jooksul ĂŒldiselt tuvastatavateks trendideks.

TA on oma olemuselt pakkumise ja nĂ”udluse turujĂ”udude analĂŒĂŒs, mis esindavad ĂŒldist turuhoiakut. TeisisĂ”nu on vara hind vastandlike mĂŒĂŒgi- ja ostujĂ”udude peegeldus ning need on tihedalt seotud kauplejate ning investorite emotsioonidega (sisuliselt hirmu ja ahnusega). 

TÀhelepanuvÀÀrne on see, et TA-d peetakse usaldusvÀÀrsemaks ja tÔhusamaks turgudel, mis toimivad tavatingimustes suure mahu ja likviidsusega. Suuremahulised turud on vÀhem vastuvÔtlikud hinnamanipulatsioonile ja ebatavalistele vÀlismÔjudele, mis vÔivad tekitada valesignaale ning muuta TA kasutuks.

Kauplejad kasutavad hindade uurimiseks ja lĂ”puks soodsate vĂ”imaluste leidmiseks mitmesuguseid graafiku tööriistu, mida nimetatakse indikaatoriteks. Tehnilise analĂŒĂŒsi indikaatorid vĂ”ivad aidata kauplejatel tuvastada olemasolevaid trende ja pakkuda ka pĂ”hjalikku teavet trendide kohta, mis vĂ”ivad tulevikus ilmneda. Kuna TA indikaatorid on ekslikud, kasutavad mĂ”ned kauplejad riskide vĂ€hendamiseks mitut indikaatorit.


Levinud TA indikaatorid

Tavaliselt kasutavad TA-d rakendavad kauplejad mitmesuguseid erinevaid indikaatoreid ja mÔÔdikuid, et graafikute ning ajalooliste hindade pĂ”hjal hinnaliikumisi kindlaks teha. Arvukate tehnilise analĂŒĂŒsi nĂ€itajate hulgas on ĂŒks enim kasutatavaid ja tuntumaid indikaatoreid lihtne libisev keskmine (Simple Moving Average - SMA). Nagu nimigi viitab, arvutatakse SMA vara kindlaksmÀÀratud ajavahemiku sulgemishindade pĂ”hjal. Eksponentsiaalne libisev keskmine (EMA) on SMA muudetud versioon, mis vĂ”tab hiljutisi sulgemishindu arvesse kaalukamalt kui vanemaid.

Teine sageli kasutatav indikaator on suhtelise tugevuse indeks (Relative Strength Index - RSI), mis kuulub indikaatorite klassi, mida nimetatakse ostsillaatoriteks. Erinevalt lihtsatest libisevatest keskmistest, mis jÀlgivad hinnamuutusi aja jooksul, rakendavad ostsillaatorid hinnaandmetele matemaatilisi valemeid ja genereerivad seejÀrel nÀite, mis jÀÀb eelnevalt mÀÀratletud vahemikku. RSI puhul on see vahemik 0 kuni 100.

Bollingeri vööndite (Bollinger Bands - BB) indikaator on teine ostsillaatoritĂŒĂŒp, mis on kauplejate seas ĂŒsna populaarne. BB indikaator koosneb kahest kĂŒlgmisest vööndist, mis liiguvad ĂŒmber libiseva keskmise joone. Seda kasutatakse potentsiaalsete ĂŒleostetud ja ĂŒlemĂŒĂŒdud turutingimuste tuvastamiseks, samuti turu volatiilsuse mÔÔtmiseks.

Lisaks lihtsate ja elementaarsete tehnilise analĂŒĂŒsi instrumentidele on ka mĂ”ned indikaatorid, mis tuginevad andmete kogumisel teistele indikaatoritele. NĂ€iteks Stochastic RSI arvutatakse, kasutades tavalise RSI-ga matemaatilist valemit. Teine populaarne nĂ€ide on libiseva keskmise konvergentsi/divergentsi (MACD) indikaator. MACD tekitatakse kahe EMA lahutamisel, mille alusel luuakse pĂ”hijoon (MACD-joon). Esimest joont kasutatakse seejĂ€rel teise EMA tekitamiseks, mille tulemuseks on teine joon (tuntud kui signaaljoon). Lisaks on MACD histogramm, mis arvutatakse nende kahe joone erinevuste pĂ”hjal.


Kauplemissignaalid

Kuigi indikaatorid on kasulikud ĂŒldiste trendide tuvastamiseks, saab neid kasutada ka potentsiaalsetest sisenemis- ja vĂ€ljumispunktidest ĂŒlevaate saamiseks (ostu- vĂ”i mĂŒĂŒgisignaalid). Neid signaale saab tekitada, kui indikaatori graafikus tekivad konkreetsed sĂŒndmused. NĂ€iteks kui RSI on 70 vĂ”i rohkem, vĂ”ib see viidata sellele, et turg tegutseb ĂŒleostetud tingimustes. Sama loogika kehtib ka siis, kui RSI langeb 30-ni vĂ”i alla selle, mida ĂŒldiselt tajutakse signaalina ĂŒlemĂŒĂŒdud turutingimustest.

Nagu eelnevalt mainitud, ei ole tehnilise analĂŒĂŒsi poolt edastatavad kauplemissignaalid alati tĂ€psed ja nad tekitavad mĂ€rkimisvÀÀrsel hulgal mĂŒra (valesignaale). See puudutab eriti krĂŒptorahaturge, mis on traditsioonilistest tunduvalt vĂ€iksemad ja seetĂ”ttu volatiilsemad.


Kriitika

Kuigi tehnilist analĂŒĂŒsi kasutatakse laialdaselt kĂ”ikvĂ”imalikel turgudel, arvavad paljud spetsialistid, et see on vastuoluline ja ebausaldusvÀÀrne meetod ning seda nimetatakse sageli „isetĂ€ituvaks ettekuulutuseks“. Sellist terminit kasutatakse sĂŒndmuste kirjeldamiseks, mis juhtuvad ainult seetĂ”ttu, et suur hulk inimesi eeldas, et need juhtuvad.

Kriitikud vĂ€idavad, et kui suur hulk kauplejaid ja investoreid tugineb finantsturgude kontekstis sama tĂŒĂŒpi nĂ€itajatele, nĂ€iteks toetus- vĂ”i vastupanujoontele, suureneb nende indikaatorite toimimise tĂ”enĂ€osus. 

Teisest kĂŒljest vĂ€idavad paljud TA toetajad, et igal graafiku kasutajal on konkreetne viis graafikute analĂŒĂŒsimiseks ja paljude saadaolevate nĂ€itajate kasutamiseks. See tĂ€hendaks, et paljudel kauplejatel on praktiliselt vĂ”imatu kasutada sama konkreetset strateegiat.


Fundamentaalne analĂŒĂŒs vs tehniline analĂŒĂŒs

Tehnilise analĂŒĂŒsi keskne eeldus on, et turuhinnad kajastavad juba kĂ”iki konkreetse varaga seotud pĂ”hitegureid. Kuid erinevalt TA lĂ€henemisviisist, mis keskendub peamiselt ajaloolistele hinnaandmetele ja mahule (turugraafikud), kasutab fundamentaalne analĂŒĂŒs (FA) laiemat uurimisstrateegiat, mis paneb rohkem rĂ”hku kvalitatiivsetele teguritele.

Fundamentaalse analĂŒĂŒsi puhul leitakse, et vara tulevane tootlus sĂ”ltub palju enamast kui lihtsalt ajaloolistest andmetest. PĂ”himĂ”tteliselt on FA meetod, mida kasutatakse ettevĂ”tte, Ă€ritegevuse vĂ”i vara sisemise vÀÀrtuse hindamiseks, mis pĂ”hineb paljudel mikro- ja makromajanduslikel tingimustel, nagu ettevĂ”tte juhtimine ning maine, turukonkurents, kasvumÀÀrad ja tööstusharu tervis.

SeetĂ”ttu vĂ”ime arvata, et erinevalt TA-st, mida kasutatakse peamiselt hinnamuutuste ja turukĂ€itumise ennustamisvahendina, on FA meetod, mille abil saab vastavalt kontekstile ning potentsiaalile mÀÀrata, kas vara on ĂŒlehinnatud vĂ”i mitte. Kui tehnilist analĂŒĂŒsi kasutavad enamasti lĂŒhiajalised kauplejad, siis fundamentaalset analĂŒĂŒsi eelistavad pigem fondijuhid ja pikaajalised investorid.

Tehnilise analĂŒĂŒsi ĂŒks mĂ€rkimisvÀÀrne eelis on asjaolu, et see tugineb kvantitatiivsetele andmetele. Sellisena loob see raamistiku hinnaajaloo objektiivseks uurimiseks, vĂ€listades mĂ”ned oletused, mis kaasnevad fundamentaalse analĂŒĂŒsi kvalitatiivsema lĂ€henemisviisiga.

Vaatamata empiiriliste andmetega tegelemisele mĂ”jutavad TA-d veel isiklik kallutatus ja subjektiivsus. NĂ€iteks kaupleja, kellel on tugev eelsoodumus vara kohta teatud jĂ€reldusele jĂ”uda, saab tĂ”enĂ€oliselt manipuleerida oma TA tööriistu, et toetada ja kajastada oma eelarvamusi ning paljudel juhtudel toimub see ilma tema teadmata. Lisaks vĂ”ib tehniline analĂŒĂŒs ebaĂ”nnestuda ka perioodidel, mil turud ei nĂ€ita selget mustrit vĂ”i trendi.


LÔppmÀrkused

Lisaks kriitikale ja pikaajalisele vastuolulisele arutelule, milline meetod on parem, peavad paljud nii TA kui ka FA lĂ€henemisviiside kombinatsiooni kĂ”ige ratsionaalsemaks valikuks. Kui FA on tavaliselt seotud pikaajaliste investeerimisstrateegiatega, siis TA vĂ”ib anda lĂŒhiajaliste turutingimuste kohta pĂ”hjalikku teavet, mis vĂ”ib olla kasulik nii kauplejatele kui ka investoritele (nĂ€iteks soodsate sisenemis- ja vĂ€ljumispunktide kindlaksmÀÀramisel).

Jaga postitusi
Registreeri konto
Kasuta oma teadmisi, avades juba tÀna Binance'i konto.