Mis on tehniline analüüs?
Mis on tehniline analüüs?
Avaleht
Artiklid
Mis on tehniline analüüs?

Mis on tehniline analüüs?

Algaja
Avaldatud Mar 14, 2019Värskendatud Nov 11, 2022
7m

Tehniline analüüs (TA) on analüüsi tüüp, mida sageli nimetatakse graafiku koostamiseks, mille eesmärk on varasemate hinnamuutuste ja mahuandmete põhjal ennustada tulevast turukäitumist. TA-lähenemist kasutatakse laialdaselt traditsioonilistel finantsturgudel aktsiate ja muude varade puhul, kuid see on ka krüptorahade turul digitaalsete valuutadega kauplemise lahutamatu osa.

Erinevalt fundamentaalse analüüsist (FA), mis arvestab vara hinna puhul mitut tegurit, keskendub TA rangelt ajaloolisele hinnamuutusele. Seetõttu kasutatakse seda vara hinnakõikumiste tööriistana ja mahuandmete uurimiseks ning paljud kauplejad kasutavad seda trendide ja soodsate kauplemisvõimaluste tuvastamiseks.

Kui primitiivsed tehnilise analüüsi vormid ilmusid 17. sajandi Amsterdamis ja 18. sajandi Jaapanis, siis tänapäevase TA taga on sageli Charles Dow töö. Finantsajakirjanik ja The Wall Street Journali asutaja Dow oli esimeste seas, kes märkas, et üksikud varad ja turud liiguvad sageli trendidena, mida saab segmenteerida ja uurida. Tema tööst sündis hiljem Dow teooria, mis aitas kaasa tehnilise analüüsi edasisele arengule.

Varajases staadiumis kasutas tehnilise analüüsi algeline lähenemine käsitsi valmistatud lehtedesid ja käsitsi tehtud arvutusi, kuid tehnoloogia ning moodsa andmetöötluse edenedes levis TA laialdaselt ning on nüüdseks paljude investorite ja kauplejate jaoks oluline tööriist.


Kuidas tehniline analüüs töötab?

Nagu mainitud, uurib TA põhiliselt vara praeguseid ja varasemaid hindu. Tehnilise analüüsi põhieeldus on see, et vara hinna kõikumised ei ole juhuslikud ja arenevad aja jooksul üldiselt tuvastatavateks trendideks.

TA on oma olemuselt pakkumise ja nõudluse turujõudude analüüs, mis esindavad üldist turuhoiakut. Teisisõnu on vara hind vastandlike müügi- ja ostujõudude peegeldus ning need on tihedalt seotud kauplejate ning investorite emotsioonidega (sisuliselt hirmu ja ahnusega). 

Tähelepanuväärne on see, et TA-d peetakse usaldusväärsemaks ja tõhusamaks turgudel, mis toimivad tavatingimustes suure mahu ja likviidsusega. Suuremahulised turud on vähem vastuvõtlikud hinnamanipulatsioonile ja ebatavalistele välismõjudele, mis võivad tekitada valesignaale ning muuta TA kasutuks.

Kauplejad kasutavad hindade uurimiseks ja lõpuks soodsate võimaluste leidmiseks mitmesuguseid graafiku tööriistu, mida nimetatakse indikaatoriteks. Tehnilise analüüsi indikaatorid võivad aidata kauplejatel tuvastada olemasolevaid trende ja pakkuda ka põhjalikku teavet trendide kohta, mis võivad tulevikus ilmneda. Kuna TA indikaatorid on ekslikud, kasutavad mõned kauplejad riskide vähendamiseks mitut indikaatorit.


Levinud TA indikaatorid

Tavaliselt kasutavad TA-d rakendavad kauplejad mitmesuguseid erinevaid indikaatoreid ja mõõdikuid, et graafikute ning ajalooliste hindade põhjal hinnaliikumisi kindlaks teha. Arvukate tehnilise analüüsi näitajate hulgas on üks enim kasutatavaid ja tuntumaid indikaatoreid lihtne libisev keskmine (Simple Moving Average - SMA). Nagu nimigi viitab, arvutatakse SMA vara kindlaksmääratud ajavahemiku sulgemishindade põhjal. Eksponentsiaalne libisev keskmine (EMA) on SMA muudetud versioon, mis võtab hiljutisi sulgemishindu arvesse kaalukamalt kui vanemaid.

Teine sageli kasutatav indikaator on suhtelise tugevuse indeks (Relative Strength Index - RSI), mis kuulub indikaatorite klassi, mida nimetatakse ostsillaatoriteks. Erinevalt lihtsatest libisevatest keskmistest, mis jälgivad hinnamuutusi aja jooksul, rakendavad ostsillaatorid hinnaandmetele matemaatilisi valemeid ja genereerivad seejärel näite, mis jääb eelnevalt määratletud vahemikku. RSI puhul on see vahemik 0 kuni 100.

Bollingeri vööndite (Bollinger Bands - BB) indikaator on teine ostsillaatoritüüp, mis on kauplejate seas üsna populaarne. BB indikaator koosneb kahest külgmisest vööndist, mis liiguvad ümber libiseva keskmise joone. Seda kasutatakse potentsiaalsete üleostetud ja ülemüüdud turutingimuste tuvastamiseks, samuti turu volatiilsuse mõõtmiseks.

Lisaks lihtsate ja elementaarsete tehnilise analüüsi instrumentidele on ka mõned indikaatorid, mis tuginevad andmete kogumisel teistele indikaatoritele. Näiteks Stochastic RSI arvutatakse, kasutades tavalise RSI-ga matemaatilist valemit. Teine populaarne näide on libiseva keskmise konvergentsi/divergentsi (MACD) indikaator. MACD tekitatakse kahe EMA lahutamisel, mille alusel luuakse põhijoon (MACD-joon). Esimest joont kasutatakse seejärel teise EMA tekitamiseks, mille tulemuseks on teine joon (tuntud kui signaaljoon). Lisaks on MACD histogramm, mis arvutatakse nende kahe joone erinevuste põhjal.


Kauplemissignaalid

Kuigi indikaatorid on kasulikud üldiste trendide tuvastamiseks, saab neid kasutada ka potentsiaalsetest sisenemis- ja väljumispunktidest ülevaate saamiseks (ostu- või müügisignaalid). Neid signaale saab tekitada, kui indikaatori graafikus tekivad konkreetsed sündmused. Näiteks kui RSI on 70 või rohkem, võib see viidata sellele, et turg tegutseb üleostetud tingimustes. Sama loogika kehtib ka siis, kui RSI langeb 30-ni või alla selle, mida üldiselt tajutakse signaalina ülemüüdud turutingimustest.

Nagu eelnevalt mainitud, ei ole tehnilise analüüsi poolt edastatavad kauplemissignaalid alati täpsed ja nad tekitavad märkimisväärsel hulgal müra (valesignaale). See puudutab eriti krüptorahaturge, mis on traditsioonilistest tunduvalt väiksemad ja seetõttu volatiilsemad.


Kriitika

Kuigi tehnilist analüüsi kasutatakse laialdaselt kõikvõimalikel turgudel, arvavad paljud spetsialistid, et see on vastuoluline ja ebausaldusväärne meetod ning seda nimetatakse sageli „isetäituvaks ettekuulutuseks“. Sellist terminit kasutatakse sündmuste kirjeldamiseks, mis juhtuvad ainult seetõttu, et suur hulk inimesi eeldas, et need juhtuvad.

Kriitikud väidavad, et kui suur hulk kauplejaid ja investoreid tugineb finantsturgude kontekstis sama tüüpi näitajatele, näiteks toetus- või vastupanujoontele, suureneb nende indikaatorite toimimise tõenäosus. 

Teisest küljest väidavad paljud TA toetajad, et igal graafiku kasutajal on konkreetne viis graafikute analüüsimiseks ja paljude saadaolevate näitajate kasutamiseks. See tähendaks, et paljudel kauplejatel on praktiliselt võimatu kasutada sama konkreetset strateegiat.


Fundamentaalne analüüs vs tehniline analüüs

Tehnilise analüüsi keskne eeldus on, et turuhinnad kajastavad juba kõiki konkreetse varaga seotud põhitegureid. Kuid erinevalt TA lähenemisviisist, mis keskendub peamiselt ajaloolistele hinnaandmetele ja mahule (turugraafikud), kasutab fundamentaalne analüüs (FA) laiemat uurimisstrateegiat, mis paneb rohkem rõhku kvalitatiivsetele teguritele.

Fundamentaalse analüüsi puhul leitakse, et vara tulevane tootlus sõltub palju enamast kui lihtsalt ajaloolistest andmetest. Põhimõtteliselt on FA meetod, mida kasutatakse ettevõtte, äritegevuse või vara sisemise väärtuse hindamiseks, mis põhineb paljudel mikro- ja makromajanduslikel tingimustel, nagu ettevõtte juhtimine ning maine, turukonkurents, kasvumäärad ja tööstusharu tervis.

Seetõttu võime arvata, et erinevalt TA-st, mida kasutatakse peamiselt hinnamuutuste ja turukäitumise ennustamisvahendina, on FA meetod, mille abil saab vastavalt kontekstile ning potentsiaalile määrata, kas vara on ülehinnatud või mitte. Kui tehnilist analüüsi kasutavad enamasti lühiajalised kauplejad, siis fundamentaalset analüüsi eelistavad pigem fondijuhid ja pikaajalised investorid.

Tehnilise analüüsi üks märkimisväärne eelis on asjaolu, et see tugineb kvantitatiivsetele andmetele. Sellisena loob see raamistiku hinnaajaloo objektiivseks uurimiseks, välistades mõned oletused, mis kaasnevad fundamentaalse analüüsi kvalitatiivsema lähenemisviisiga.

Vaatamata empiiriliste andmetega tegelemisele mõjutavad TA-d veel isiklik kallutatus ja subjektiivsus. Näiteks kaupleja, kellel on tugev eelsoodumus vara kohta teatud järeldusele jõuda, saab tõenäoliselt manipuleerida oma TA tööriistu, et toetada ja kajastada oma eelarvamusi ning paljudel juhtudel toimub see ilma tema teadmata. Lisaks võib tehniline analüüs ebaõnnestuda ka perioodidel, mil turud ei näita selget mustrit või trendi.


Lõppmärkused

Lisaks kriitikale ja pikaajalisele vastuolulisele arutelule, milline meetod on parem, peavad paljud nii TA kui ka FA lähenemisviiside kombinatsiooni kõige ratsionaalsemaks valikuks. Kui FA on tavaliselt seotud pikaajaliste investeerimisstrateegiatega, siis TA võib anda lühiajaliste turutingimuste kohta põhjalikku teavet, mis võib olla kasulik nii kauplejatele kui ka investoritele (näiteks soodsate sisenemis- ja väljumispunktide kindlaksmääramisel).