Ostu‑ ja müügihinna vahe ning hinnalibisemise selgitus
Avaleht
Artiklid
Ostu‑ ja müügihinna vahe ning hinnalibisemise selgitus

Ostu‑ ja müügihinna vahe ning hinnalibisemise selgitus

Algaja
Avaldatud Jun 10, 2021Värskendatud Feb 10, 2023
8m

TL;DR 

Ostu‑ ja müügihinna vahe on vara madalaima küsitud hinna ja kõrgeima pakutud hinna vahe. Likviidsete varade, nagu bitcoini, hinnaerinevus on väiksem kui madalama likviidsuse ja kauplemismahuga varadel.

Hindade libisemine toimub siis, kui tehing tasakaalustatakse keskmise hinnaga, mis erineb algselt taotletud hinnast. See juhtub sageli turuhinnaga orderite täitmisel. Kui orderi täitmiseks pole piisavalt likviidsust või kui turg on muutlik, võib orderi lõplik hind soovitust erineda. Madala likviidsusega varade hinnalibisemise vastu võitlemiseks võid proovida oma orderi väiksemateks osadeks jaotada.


Sissejuhatus

Kui ostad ja müüd varasid krüptobörsil, on turuhinnad otseselt seotud pakkumise ja nõudlusega. Lisaks hinnale tuleb arvesse võtta ka kauplemismahtu, turu likviidsust ja tellimuste tüüpe. Olenevalt turutingimustest ja kasutatavatest orderitüüpidest ei saa sa alati tehingu eest soovitud hinda.

Ostjate ja müüjate vahel toimuvad pidevad läbirääkimised, mis tekitavad hinnaerinevusi (vahesid ostu‑ ja müügihinnas). Olenevalt kaubeldava vara suurusest ja selle volatiilsusest võib tekkida ka libisemine (sellest lähemalt hiljem). Nii et üllatuste vältimiseks on börsi tehingukorralduste raamatu kohta põhiteadmiste omandamine väga oluline.


Mis on ostu‑ ja müügihinna vahe?

Ostu‑ ja müügihinna vahe on tehingukorralduste raamatus kõrgeima pakkumishinna ja madalaima müügihinna vahe. Traditsioonilistel turgudel loovad hinnavahe sageli turutegijad või likviidsust pakkuvad maaklerid. Krüptoturgudel tuleneb hinnavahe ostjate ja müüjate limiitorderite erinevusest.

Kui soovid teha hetke turuhinnaga ostu, pead leppima madalaima müügihinnaga, mida keegi müüjatest on nõus pakkuma. Kui soovid turuhinnaga müüa, pead vastu võtma kõrgeima hinnaga ostja pakkumise. Likviidsematel varadel (nagu Forexil) on väiksem ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et ostjad ja müüjad saavad oma korraldusi täita ilma vara hinnas olulisi muutusi põhjustamata. See on tingitud orderite suurest mahust tehingukorralduste raamatus. Suurem ostu‑ ja müügihinna vahe põhjustab suuremahuliste orderite sulgemisel suuremaid hinnakõikumisi.


Turutegijad ning ostu‑ ja müügihinna vahe

Likviidsuse kontseptsioon on finantsturgude jaoks hädavajalik. Kui proovid kaubelda madala likviidsusega turgudel, võid oodata tunde või isegi päevi, kuni mõni teine kaupleja vastab su orderile.

Likviidsuse loomine on oluline, kuid paljudel turgudel ei suuda ainuüksi kauplejad likviidsust pakkuda. Näiteks traditsioonilistel turgudel pakuvad maaklerid ja turutegijad likviidsust arbitraažikasumi eest.

Turutegija saab ostu‑ ja müügihinna vahet ära kasutada lihtsalt vara samaaegselt ostes ja müües. Ikka ja jälle kõrgema müügihinnaga müües ning madalama pakkumishinnaga ostes saavad turutegijad teenida hinnavahe arbitraažikasumilt. Isegi väike vahe võib anda märkimisväärset kasumit, kui kaubeldakse kogu päeva suures koguses. Suure nõudlusega varade hinnaerinevus on väiksem, kuna turutegijad konkureerivad omavahel ja vähendavad sellega hinnavahet.

Näiteks võib turutegija samaaegselt osta BNB‑d 350 dollari eest mündi kohta ja müüa BNB‑d 351 dollari eest, luues ühedollarilise hinnavahe. Igaüks, kes soovib turuhinnaga kaubelda, peab tema hinnaga nõustuma. Hinnaerinevus on nüüd puhas arbitraažikasum turutegijale, kes müüb seda, mida ostetakse, ja ostab seda, mida müüakse.


Hinnasügavuse graafikud ning ostu‑ ja müügihinna vahe

Vaatame mõningaid reaalse krüptovaluuta näiteid ning seost kauplemismahu, likviidsuse ning ostu‑ ja müügihinna erinevuse vahel. Binance'i börsi kasutajaliideses saad hõlpsalt näha ostu‑ ja müügihinna vahet, kui lülitad sisse [Sügavuse] graafikuvaate. See nupp asub graafiku ala paremas ülanurgas.


Valik [Sügavus] näitab vara tehingukorralduste raamatu graafilist esitust. Roheliselt näed ostupakkumiste kogust ja hinda ning punaselt müügipakkumiste kogust ja hinda. Nende kahe piirkonna vahe on ostu‑ ja müügihinna vahe, mille saad arvutada, võttes punase müügihinna ja lahutades sellest rohelise ostuhinna.


Nagu me varem mainisime, on likviidsusel ning ostu‑ ja müügihinna erinevuse vahel kaudne seos. Kauplemismaht on kõige tavalisem likviidsuse näitaja, seega näeme suuremate kauplemismahtude juures väiksemat ostu‑müügi hinnavahet, arvestades protsenti vara väärtusest. Suurema kauplemismahuga krüptovaluutade, aktsiate ja teiste varade vahel on palju suurem kauplejate konkurents, kuna nad soovivad ostu‑ ja müügihinna vahet ära kasutada.


Ostu‑ ja müügihinna vahe protsendina

Erinevate krüptovaluutade või varade ostu‑ ja müügihinna vahe võrdlemiseks peame hindama seda protsentides. Arvutamine on lihtne:

(Müügihind – ostuhind)/müügihind x 100 = ostu‑ ja müügihinna vahe protsent

Võtame näiteks BIFI. Selle artikli kirjutamise ajal oli BIFI müügihind 907 dollarit ja ostuhind 901 dollarit. Hindade erinevus annab meile ostu‑ ja müügihinna vaheks 6 dollarit. 6 dollarit jagatud 907 dollariga, korrutatuna 100‑ga, annab lõplikuks ostu‑ ja müügihinna vahe protsendiks ligikaudu 0,66%.


Oletame nüüd, et bitcoini ostu‑ ja müügihinna vahe on 3 dollarit. Kuigi pool sellest, mis oli BIFI puhul, siis protsentides võrrelduna on bitcoini ostu‑ ja müügihinna vahe vaid 0,0083%. BIFI‑l on ka oluliselt väiksem kauplemismaht, mis toetab meie teooriat, et vähem likviidsetel varadel on tavaliselt suurem ostu- ja müügihinna vahe.

Bitcoini väiksem hinnavahe võimaldab teha mõningaid järeldusi. Väiksema ostu‑ ja müügihinna vahe protsendiga vara on tõenäoliselt palju likviidsem. Kui soovid täita suuremahulisi turuhinnaga ordereid, on väiksem risk maksta hinda, mida sa ei oodanud.


Mis on hindade libisemine?

Kõrge volatiilsuse või madala likviidsusega turgudel on hinnalibisemine tavaline nähtus. Libisemine toimub siis, kui tehing tasakaalustub oodatust või taotletust erineva hinnaga. 

Oletame näiteks, et soovid esitada suuremahulise ostuorderi hinnaga 100 dollarit, kuid turul pole su orderi sellise hinnaga täitmiseks vajalikku likviidsust. Seetõttu pead vastu võtma ka kallima hinnaga orderid (üle 100 $), kuni su orderi kogus on täielikult täidetud. Selle tulemusel on su ostu keskmine hind suurem kui 100 dollarit ja seda nimetame libisemiseks.

Teisisõnu, kui lood turuhinnaga orderi, tasakaalustab börs sinu ostu või müügi automaatselt limiitorderitega, mis on tehingukorralduste raamatus. Tehingukorralduste raamat tasakaalustab sulle parima hinna, kuid kui soovitud hinnaga koguseid pole piisavalt, liigub ta edasi järgmise pakutava orderi juurde. Selle protsessi tulemusel võib turg täita su orderi erinevate ja isegi ootamatute hindadega.

Krüpto puhul on libisemine automatiseeritud turutegijate ja detsentraliseeritud börside puhul tavaline nähtus. Volatiilsete või madala likviidsusega altcoinide puhul võib libisemine olla üle 10% oodatud hinnast.


Positiivne libisemine

Libisemine ei tähenda tingimata, et saad oodatust halvema hinna. Positiivne libisemine võib ilmneda siis, kui hind ostuorderi tegemise ajal langeb või müügiorderi tegemisel tõuseb. Kuigi harva, võib siiski mõnel väga volatiilsel turul esineda positiivne hindade libisemine.


Libisemise tolerants

Mõned börsid võimaldavad sul libisemistolerantsi taset käsitsi määrata, et piirata suurt hindade libisemist. See võimalus on automatiseeritud turutegijatel, nagu BNB Smart Chaini PancakeSwap ja Ethereumi Uniswap.


Sinu määratud libisemise tolerants võib aga mõjutada aega, mis kulub orderi tasakaalustamiseks. Kui määrad liiga väikese libisemise, võib su orderi täitmine võtta kaua aega või jääb see üldse täitmata. Kui määrad liiga suure libisemise, võib mõni teine kaupleja või robot su ootel olevat tellimust näha ja sinust ette jõuda. 

See toimub nii, et teine kaupleja seab kõrgema gaasitasu kui oli sinu orderil, et soetada vara esimesena. Seejärel sisestab ta teise tehingu, et müüa seesama vara sulle kõrgeima hinnaga, mida oled nõus oma libisemistolerantsi alusel maksma.


Negatiivse libisemise minimeerimine

Kuigi libisemist ei saa alati vältida, on mõned strateegiad, mida saad selle mõju minimeerimiseks kasutada.

1. Suure orderi tegemise asemel proovi see väiksemateks osadeks jaotada. Orderite esitamisel jälgi hoolikalt tehingukorralduste raamatut, vältides pakutavatest mahtudest suuremaid ordereid.

2. Kui kasutad detsentraliseeritud börsi, ära unusta arvestada tehingutasudega. Mõnel võrgul on sõltuvalt plokiahela liiklusest kõrged teenustasud, mis võivad libisemise vältimisega loodetud tulu ära nullida.

3. Kui kaupled madala likviidsusega varadega, näiteks väikese likviidsuskogumiga, võib su kauplemistegevus vara hinda oluliselt mõjutada. Ühe tehingu puhul võib esineda väike libisemine, kuid palju väikseid tehinguid võivad mõjutada järgmisi ordereid.

4. Kasuta limiitordereid. Limiitorderid tagavad, et saad kauplemisel soovitud või parema hinna. Võib juhtuda, et ohverdad orderi täitmise kiiruse, kuid võid olla kindel, et väldid negatiivset libisemist.


Lõppmärkused

Kui kaupled krüptovaluutaga, ära unusta, et ostu‑ ja müügihinna vahe või hindade libisemine võivad muuta su tehingute lõpphinda. Alati ei saa neid olukordi vältida, kuid tasub oma otsustes nendega arvestada. Väiksemate tehingute puhul võivad need olla minimaalsed, kuid pea meeles, et suurte orderite keskmine ühiku hind võib tulla oodatust kõrgem.

Kõigile, kes tegelevad detsentraliseeritud rahanduse valdkonnas, on libisemise mõistmine kauplemise põhitõdede oluline osa. Ilma nende põhiteadmisteta on sul suur oht kaotada oma raha ostu- ja müügihindade vahega manipuleerimise või hindade liigse libisemise tõttu.