Tunne oma klienti (Know Your Customer - KYC)
KYC viitab protsessile, mida pangad ja teised finantsasutused kasutavad praeguste ja potentsiaalsete klientide identifitseerimisandmete ja kontaktandmete kogumiseks. Selle eesmärk on tõkestada pettust, rahapesu ja muud ebaseaduslikku tegevust, samuti finantskontode väärkasutust.
USAs on pangad seaduslikult kohustatud kasutama KYCi vastavalt 2001. aasta USA Patriot Act'ile. 1989. aastal loodi rahapesuvastane ametkond FATF (Financial Action Task Force), et võidelda rahapesu vastu rahvusvahelisel tasandil. FATF kehtestab standardid ja annab soovitusi selle eesmärgi saavutamiseks rahapesuvastaste AML (Anti-Money Laundering) meetodite kaudu. Liikmesriigid ja jurisdiktsioonid jõustavad erinevaid seadusi, eeskirju ja määrusi, et töötada koos rahapesu tõkestamise suunistega. KYC ja AML käivad käsikäes, aidates ära hoida ebaausat ja kuritegelikku finantstegevust.
KYC tavad algavad tavaliselt enne seda, kui isikust saab klient. Finantsasutused peavad enne konto avamist kõigepealt kontrollima potentsiaalse kliendi isikusamasust. Kuna puuduvad õiguslikud kontrollstandardid, võib see protsess olla iga panga puhul erinev.
Mõned KYC protsessides nõutavad isikut tõendavad dokumendid on:
Aadressi kinnitamine on ka vajalik. Taotlejad võivad esitada erinevaid dokumentaalseid tõendeid, sõltuvalt panga tavadest. Näiteks võib see olla kommunaalarve, konto väljavõte teisest pangast või krediitkaardi väljastajalt või rendileping.
Pärast seda, kui kliendile on antud konto, peavad pangad korrapäraselt andmeid ajakohastama. See tähendab, et nad jätkavad oma klientide „ümbersertifitseerimist“, küsides aeg-ajalt KYC-teavet kogu nende pangasuhte vältel. Samuti määravad nad oma klientidele riskitaseme ja jälgivad klientide tehinguid, et tagada nende vastavus oodatavale käitumisele.
KYC tavad ei piirdu ainult pangandusasutustega. Finantsinvesteeringute sektoris kasutatakse KYC-protsesse vastavalt finantssektori reguleeriva asutuse (FINRA - Financial Industry Regulatory Authority) KYC reeglile 2090. Kuid need KYC põhimõtted aitavad investeerimisühingutel paremini mõista klientide vajadusi, mitte niivõrd rahapesu tõkestamise eesmärgil.
Kui tegemist on krüptobörsidega, saavad kasutajad sageli luua konto enne KYC-protsessi lõpuleviimist. Nendel kinnitamata kontodel on aga piiratud funktsionaalsus.
Rahapesu ja finantspettuste vähendamine ja kõrvaldamine on KYC tavade selge eelis. Kuigi see muudab asjad keerulisemaks ja aeganõudvamaks, eriti pangandussektori ja selle klientide jaoks, kaalub kasu tõenäoliselt üles ebamugavused. Kuigi standardiseeritud tavad aitaksid tõenäoliselt protsessi sujuvamaks muuta.
Krüptorahavaldkonnas on digitaalse valuuta kasutamine ebaseadusliku tegevuse teostamiseks saanud palju tähelepanu. Selle vähendamine on kindlasti kasulik krüptorahale ja selle mainele. Nõuete täitmine on aeganõudev, kuid seda tuleks alati soodustada. Kasutajad ei tohiks siiski anda tundlikke isikuandmeid, ilma et nad oleksid eelnevalt veendunud, et ettevõte rakendab andmete turvalisuse tagamiseks vajalikke turvastandardeid.