Plokiahel
Mõne sõnaga võib öelda, et
plokiahel on digitaalne pidevalt kasvav andmekirjete loend. Selline loend koosneb paljudest andmeplokkidest, mis on korraldatud kronoloogilises järjekorras ning on omavahel seotud ning kaitstud krüptograafiliste tõenditega.
Esimene plokiahela prototüüp
pärineb 1990. aastate algusest, kui arvutiteadlane Stuart Haber ja füüsik W. Scott Stornetta rakendasid krüptograafilisi tehnikaid plokiahelas, et kaitsta digitaalseid dokumente andmete muutmise eest. Haberi ja Stornetta töö inspireeris Dave Bayeri, Hal Finney ja paljude teiste arvutiteadlaste ja krüptograafiahuviliste tööd – mis viis lõpuks
Bitcoini kui esimese detsentraliseeritud elektroonilise rahasüsteemi (või lihtsalt esimese
krüptoraha) loomiseni. Bitcoini
valge raamat avaldati 2008. aastal pseudonüümi
Satoshi Nakamoto all.
Kuigi plokiahela tehnoloogia on vanem kui Bitcoin, on see enamiku krüptorahavõrkude põhikomponent, toimides detsentraliseeritud, hajutatud ja avaliku digitaalse pearaamatuna, mis vastutab kõigi eelnevalt kinnitatud tehingute alalise arvestuse (plokiahela) pidamise eest.
Plokiahela tehingud toimuvad globaalselt hajutatud arvutite (
sõlmede) võrdõigusvõrgus. Iga sõlm haldab plokiahela koopiat ning aitab kaasa võrgu toimimisele ja turvalisusele. See muudab Bitcoini detsentraliseeritud digitaalseks valuutaks, mis on piirideta, tsensuurikindel ja mis ei vaja kolmanda osapoole vahendust.
Hajusraamatu tehnoloogiana (DLT - distributed ledger technology) on plokiahel sihilikult kavandatud olema väga vastupidav modifikatsioonidele ja pettustele (nt topeltkulutustele). See on tõsi, sest Bitcoini plokiahelat kui kirjete andmebaasi ei saa muuta, samuti ei saa seda võltsida ilma ebapraktilise hulga elektri- ja arvutusvõimsuseta – mis tähendab, et võrk saab jõustada „originaalsete“ digitaaldokumentide kontseptsiooni, muutes iga Bitcoini väga unikaalseks ja kopeerimatuks digitaalse valuuta vormiks.
Nn
töötõenduse konsensusalgoritm on see, mis võimaldas Bitcoini ehitada
Bütsantsi tõrketaluvuse (BFT) süsteemina, mis tähendab, et selle plokiahel on võimeline töötama pidevalt hajutatud võrguna, isegi kui mõned osalejad (sõlmed) käituvad ebaausalt või loovad ebaefektiivset funktsionaalsust. Töötõenduse konsensusalgoritm on Bitcoini
kaevandamisprotsessi oluline element.
Plokiahela tehnoloogiat saab kohandada ja rakendada ka teistes tegevustes, nagu näiteks
tervishoid, kindlustus,
tarneahel,
IOT jne. Kuigi see oli loodud töötama hajusraamatuna (detsentraliseeritud süsteemides), võib seda kasutada ka tsentraliseeritud süsteemides, et tagada
andmete terviklikkus või vähendada tegevuskulusid.