Kandidaatplokk

Lühidalt võib öelda, et kandidaatplokk on plokk, mida kaevandamissõlm (kaevandaja) proovib kaevandada, et saada ploki tasu. Seega võib kandidaatplokki kirjeldada kui ajutist plokki, mille võrk kas kinnitab või jätab välja. Kaevandajad võistlevad üksteisega järgmise ploki kinnitamiseks ja selle plokiahelasse lisamiseks, kuid esmalt peavad nad kaevandamisvõistlusel osalemiseks looma kandidaatploki.

Kaevandajad loovad kandidaatplokke, kogudes ja korraldades mälukogumist mitu kinnitamata tehingut. Seejärel räsitakse tehingud Merkle'i puustruktuuri moodustamiseks, mis lõpuks loob Merkle'i juure (või juurräsi). Merkle'i juur on üks räsi, mis esindab kõiki selle puu varasemaid räsisid ja seega kõiki sellesse plokki kaasatud tehinguid.

Seejärel lisatakse juurräsi koos eelmise ploki räsi ja juhusliku arvuga nimega nonce ploki päisesse. Ploki päise räsib kaevandaja, genereerides nende komponentide (juurräsi, eelmise ploki räsi ja nonsi) ning mõne muu elemendi põhjal väljundi. Saadud tulemuseks on ploki räsi ja see on uue genereeritud ploki (kandidaatploki) unikaalne identifikaator.

Selleks, et väljund (plokiräsi) oleks kehtiv, peab see algama teatud arvu nullidega (vähem kui protokollis määratletud sihtväärtus). See tähendab, et kaevandamisprotsess põhineb mitmel katsel (katse ja eksitus), kuna kaevandamissõlmed peavad sooritama hulgaliselt räsifunktsioone erinevate nonsi väärtustega, kuni lõpuks saadakse kehtiv plokiräsi. Toodetud plokiräsi tõestab, et kaevandaja tegi oma tööd (seega töötõendus).

Pärast seda, kui kaevandaja on leidnud kehtiva plokiräsi, edastatakse tema plokikandidaat võrgu ülejäänud sõlmedele, kes kontrollivad räsi autentsust. Kui kõik on korras, salvestatakse kandidaatplokk plokiahelasse. Sel hetkel ajakohastab iga valideeriv sõlm oma plokiahela andmete koopiat, et kajastada hiljuti kaevandatud plokki, ja kaevandaja saab ploki tasu.