Merkle'i puu

Merkle'i puu on viis suurte andmemahtude korraldamiseks ja struktureerimiseks, et muuta nende töötlemine lihtsamaks. Krüptoraha ja plokiahela puhul kasutatakse Merkle'i puud tehinguandmete struktureerimiseks ressursse vähem nõudval viisil.

Kui krüptotehing tehakse Merkle'i puu struktuuris, siis see räsitakse ja seejärel antakse sellele samaväärne räsiväärtus. Pärast iga tehingu krüptimist Merkle'i puus, ühendatakse saadud väärtused teise krüptimisväärtusega ja krüptitakse seejärel uuesti. Näiteks kombineeritakse räsiväärtused 'AB' ja 'AC', et luua 'ABC'.
Seda räsiväärtuste sidumisprotsessi korratakse, kuni saadakse lõplik räsiväärtus. Lõplik räsiväärtus, Merkle'i juur, annab kokkuvõtte kõigist selles sisalduvatest tehingutest. Seejärel lisatakse Merkle'i juurkokkuvõte ploki päisesse.

Merkle'i puustruktuur pakub hõlpsasti ligipääsetavat kirjet ploki tehingute kohta. Seega on väga lihtne kontrollida, kas plokis olevaid andmeid on muudetud või võltsitud. See on tõsi, sest mis tahes muutus tehingus (või teistes seotud andmetes) Merkle'i puus viiks täiesti teise vastava Merkle'i juure juurde.

Kui krüptorahad ei kasutaks Merkle'i puid, siis iga kontrollitaotlus hõlmaks võrgu kaudu tohutul hulgal teavet. Tehinguandmete struktureerimine Merkle'i puus on palju tõhusam ressursside kasutamine. Tehingu kinnitamine ei nõua arvestusraamatu täielikku koopiat, kuna räsitud tehinguandmeid saab kontrollida Merkle'i juurtes, mis nõuab palju vähem teabe saatmist sõlmede vahel ja seega ka väiksemat arvutusvõimsust andmete üldise terviklikkuse analüüsimiseks.

Merkle'i puud kasutatakse ka muul viisil. Merkle'i puu struktuur võimaldab kasutajatel ka kontrollida, et üksikuid tehinguid on plokki lisatud, ilma et nad peaksid läbima kogu plokiahela allalaadimise protsessi. Tehnoloogia on krüptorahade jaoks oluline vahend, et korraldada tehinguandmeid ja toimida nii tõhusalt, kui nad seda teevad. Ilma Merkle'i puudeta on tõenäoline, et suurem nõudlus ressursside järele tooks kaasa vähem võrgus osalevaid sõlmi.