Võtmepunktid
Võlakirjadega kauplemisel on krediidimarginaal tootluse erinevus ohutumate võlakirjade (nt riigivõlakirjade) ja riskantsemate võlakirjade (nt ettevõtte võlakirjade) vahel. Mida suurem on marginaal, seda kõrgem on tajutav risk.
Väikesed marginaalid viitavad sellele, et investorid tunnevad majanduse suhtes kindlustunnet, samas kui suured marginaalid viitavad sageli ebakindlusele või võimalikule majanduslangusele.
Sellised tegurid nagu krediidireitingud, intressimäärad, turumeeleolu ja võlakirjade likviidsus mõjutavad marginaali suurust, seejuures on madalama reitinguga või vähem likviidsete võlakirjade marginaal tavaliselt suurem.
Optsioonide korral tähendab krediidimarginaal ühe optsiooni müümist ja teise ostmist, et saada netokrediit, piirates nii potentsiaalset kasumit kui ka kahjumit. Levinumad näited on pullituru müügioptsiooni marginaal ja karuturu ostuoptsiooni marginaal.
Sissejuhatus
Krediidimarginaal on oluline mõiste nii võlakirjadesse investeerimisel kui ka optsioonidega kauplemisel. Võlakirjaturul võib see näidata, kui riskantsed on erinevad võlakirjad, ja anda ülevaate majanduse olukorrast. Selles artiklis selgitame, mis on krediidimarginaalid, kuidas need toimivad ja miks need on tähtsad. Räägime esmalt krediidimarginaalist võlakirjade kontekstis ja seejärel selgitame lühidalt mõistet optsioonidega kauplemisel.
Mis on krediidimarginaal?
Krediidimarginaal on erinevus kahe laenu või võlakirja vahel, mis makstakse tagasi samal ajal, kuid mille krediidireitingud (riskitasemed) on erinevad.
Võlakirjadega kauplemisel tähendab see mõiste kahe ühesuguse tähtajaga võlakirja võrdlemist: üks on turvalisemalt laenuandjalt ja teine riskantsemalt (näiteks arengumaade turul või madalama reitinguga ettevõtte emiteeritud võlg).
Krediidimarginaal näitab, kui palju suuremat tootlust riskantsem võlakiri pakub, et kompenseerida lisariski. Pole üllatav, et see vahe võib mõjutada seda, kui palju sa oma investeeringult teenid.
Kuidas krediidimarginaalid toimivad?
Tavaliselt võrdlevad investorid ettevõtte võlakirja tootlust valitsuse võlakirja, näiteks USA riigivõlakirja omaga, mille riski peetakse madalaks. Näiteks kui 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus on 3% ja ettevõtte 10-aastase võlakirja tootlus on 5%, siis on krediidimarginaal 2% ehk 200 baaspunkti.
Paljud investorid kasutavad krediidimarginaale mitte ainult selleks, et mõista, kui riskantne on ühe ettevõtte võlakiri, vaid ka selleks, et mõista majanduse üldist olukorda. Kui krediidimarginaalid on suured, viitab see sageli probleemidele majanduses. Kui need on väikesed, annab see tunnustust usaldusest majanduse vastu.
Mis mõjutab krediidimarginaali?
On palju tegureid, mis võivad põhjustada krediidimarginaalide suurenemist või vähenemist.
Krediidireitingud: madala reitinguga võlakirjadel (nagu rämpsvõlakirjad) on tavaliselt suurem tootlus ja marginaal.
Intressimäärad: kui intressimäärad tõusevad, siis riskantsemate võlakirjade marginaalid sageli suurenevad.
Turumeeleolu: kui usaldus turu vastu on väike, võivad isegi tugevate ettevõtete võlakirjade marginaalid suureneda.
Likviidsus: raskemini kaubeldavad võlakirjad toovad kaasa kõrgema kauplemisriski ja nende marginaalid on tavaliselt suuremad.
Krediidimarginaali näited
Väike marginaal: kõrge reitinguga ettevõtte võlakiri maksab 3,5% ja riigivõlakiri 3,2%. Marginaal on 0,3% ehk 30 baaspunkti. See näitab suurt usaldust ettevõtte vastu.
Suur marginaal: madala reitinguga võlakiri maksab 8%, samas kui riigivõlakiri maksab endiselt 3,2%. Marginaal on 4,8% ehk 480 baaspunkti. Selline suurem marginaal viitab kõrgemale riskile.
Mida ütlevad krediidimarginaalid majanduse kohta?
Krediidimarginaalid ei ole mitte ainult investeerimistööriistad, vaid ka majanduse olukorra näitajad. Majandusliku stabiilsuse perioodidel on valitsuse ja ettevõtete võlakirjade tootluste vahe tavaliselt väike. Seda põhjusel, et investorid usuvad, et majandus suudab toetada ettevõtete kasumeid ja maksevõimet. Teisisõnu tunnevad inimesed kindlust, et ettevõtted maksavad oma võlad ära.
Teisest küljest tahavad investorid majanduslanguse või ebakindluse ajal riski vältida. Nad eelistavad turvalisemat vara, nagu USA riigivõlakirjad, mis viib nende tootluse alla, samas nõutakse suuremat tootlust riskantsemate ettevõtete võlgadelt, eriti kui nende reiting on madal. See toob kaasa krediidimarginaalide suurenemise, mis mõnel juhul eelneb karuturule või majanduslangusele.
Krediidimarginaal vs. tootluse vahe
Inimesed ajavad need mõisted mõnikord segamini. Krediidimarginaal on tootluste erinevus, mis tuleneb erinevatest krediidiriskidest. Tootluse vahe on üldisem mõiste ja võib viidata igasugusele tootluse erinevusele, sealhulgas sellisele, mis tuleneb tähtajast või intressimääradest.
Krediidimarginaalid optsioonidega kauplemisel
Optsioonidega kauplemisel viitab termin „krediidimarginaal“ strateegiale, kus sa müüd ühe optsioonilepingu ja ostad teise, millel on samasugune aegumiskuupäev, kuid teistsugune täitmishind. Saad rohkem optsioonist, mida sa müüd, kui sellest, mille ostmise eest sa maksad. See erinevus lepinguhindade (preemia) vahel tekitabki krediidimarginaali.
Kaks levinud krediidimarginaali strateegiat optsioonidega kauplemisel on järgmised.
Pullituru müügioptsiooni marginaal: seda kasutatakse juhul, kui arvatakse, et vara hind tõuseb või jääb samaks. Sa müüd müügioptsiooni kõrgema täitmishinnaga ja ostad müügioptsiooni madalama täitmishinnaga.
Karuturu ostuoptsiooni marginaal: seda kasutatakse juhul, kui arvatakse, et aktsia hind langeb või jääb alla teatud taseme. Sa müüd ostuoptsiooni madalama täitmishinnaga ja ostad ostuoptsiooni kõrgema täitmishinnaga.
Karuturu ostuoptsiooni marginaali näide
Alice usub, et vara XY hind ei tõuse üle 60 $, seega ta
müüb 55 $ ostuoptsiooni 4 $ eest (ta saab 400 $, kuna 1 optsioonileping = 100 aktsiat);
ostab 60 $ ostuoptsiooni 1,50 $ eest (ta maksab 150 $).
Alice saab netokrediidiks kokku 2,50 $ aktsia kohta, kokku 250 $. Edasine oleneb sellest, milline on vara XY olukord aegumistähtajal.
Kui hind jääb 55 $ juurde või langeb alla selle, siis mõlemad optsioonid aeguvad väärtuseta. Alice’ile jääb algselt saadud 250 USA dollarit.
Kui vara hind jääb vahemikku 55 ja 60 $, siis 55 $ ostuoptsiooni kasutab ostja ja Alice peab müüma aktsiad hinnaga 55 $. Kuid tema 60 $ ostuoptsioon on kasutamata. Tal on endiselt alles osa algsest krediidist olenevalt lõpphinnast.
Kui aktsia hind tõuseb üle 60 $, kasutatakse mõlemat optsiooni. Alice müüb aktsiad 55 $ eest ja peab need tagasi ostma 60 $ eest, kaotades kokku 500 $. Aga kuna ta sai 250 $ ette, on tema maksimaalne kahjum 250 $.
Neid tehinguid nimetatakse krediidimarginaalideks, sest positsiooni avamisel saad oma kontole krediiti.
Lõppmärkused
Krediidimarginaalid on kasulikud tööriistad, eriti võlakirjainvestorite jaoks. Need näitavad, kui palju lisatulu soovivad investorid saada suurema riski võtmise eest, ja võivad ka näidata, mida inimesed majanduse olukorrast arvavad. Krediidimarginaale jälgides saad turust paremini aru, suudad teha nutikamaid investeeringuid ja hallata riski.
Lisalugemist
Lahtiütlus. See sisu esitatakse olemasoleval kujul ainult üldiseks teabeks ning harivatel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või muu professionaalse nõustamisena ega konkreetse toote või teenuse ostmise soovitusena. Peaksid küsima nõu asjaomastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Selles artiklis nimetatud tooted ei pruugi sinu piirkonnas saadaval olla. Kui artikli on koostanud kolmandast osapoolest kaastöötaja, pane tähele, et väljendatud seisukohad kuuluvad sellele kolmandast osapoolest kaastöötajale ega pruugi kajastada Binance’i Akadeemia seisukohti. Lisateabe saamiseks loe meie täielikku lahtiütlust. Digivarade hinnad võivad kõikuda. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ning sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance’i Akadeemia ei vastuta võimalike kahjude eest. Seda materjali ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või mõne muu professionaalse nõuandena. Lisateabe saamiseks loe meie kasutustingimusi ja riskihoiatust.