Paljud peavad tulbimaaniat esimeseks salvestatud looks väidetavalt 1600. aastatel aset leidnud finantsmullist. Enne selle üle arutlemist, kas tulbimaania oli tõesti finantsmull või mitte, vaatame läbi kõige levinumad narratiivid, mille kohaselt oli tegemist tõelise mulliga.
Tulbimaania mull
Tulbimaania toimus Madalmaades Hollandi kuldajastul. Tänu kasvavale rahvusvahelisele kaubandusele ja ulatuslikule kaubandustegevusele oli riigi sissetulek ühe elaniku kohta sel ajal maailma kõrgeim.
Majandusbuum aitas paljudel inimestel saavutada jõukust ja heaolu, mis omakorda suurendas luksuskaupade turgu. Selles kontekstis olid üks ihaldatumaid asju tulbid, eriti need, mis olid mutatsiooniga, mis muutis need veelgi lummavamaks kui tavalised lilled. Need ainulaadsed lilled erinesid palju teistest olemasolevatest variantidest, nii et kõik tahtsid nendega oma ebatavaliste värvide ja mustrite tõttu uhkeldada.
Sõltuvalt sordist võib ühe lille hind kergesti ületada oskustöötaja sissetuleku või isegi maja hinna. Futuurlepingute loomine tõstis hindu veelgi kõrgemale, kuna lilled ei pidanud füüsiliselt kätt vahetama. Räägitakse, et muhkkatk mõjutas ka turgu, sest inimesed olid altimad investeerimisriskide võtmiseks.
Kuid kuna üha rohkem talunikke kasvatas lilli, muutus pakkumine lõpuks liiga suureks ja tulpide turg saavutas oma haripunkti 1637. aasta veebruaris. Järsku puudusid ostjad ning pärast ebaõnnestunud tulpide oksjonit Harlemis levisid hirm ja paanika väga kiiresti, mis põhjustas mulli lõhkemise vaid mõne päevaga.
Ajaloolased ei ole kindlad, kas tulbimaania tõttu toimus tegelikult mõni pankrot, sest selle perioodi finantsaruandeid on raske leida, kuid kindlasti põhjustas krahh märkimisväärseid kahjusid investoritele, kes hoidsid tulbilepinguid. Aga mis on sellel Bitcoiniga pistmist?
Tulbimaania vs Bitcoin
Paljude arvates on tulpimaania suurepärane näide mulli lõhkemisest. Populaarne jutustus kirjeldab ahnuse ja haibi episoodi, mis ajas tulpide hinna kaugele üle mõistliku taseme. Kui targad inimesed hakkasid varakult välja tulema, siis hilinejad hakkasid pärast vaba languse algust paaniliselt müüma, mistõttu paljud investorid ja teenusepakkujad kaotasid palju raha.
Üsna tavaline on kuulda, et Bitcoin on järjekordne näide finantsmullist. Kuid tulbimaania ja Bitcoini ühendamisel ei võeta arvesse nende erinevaid varaklasse ja turutingimusi. Meie praegune finantskeskkond on täiesti erinev ja selles on palju rohkem osalejaid kui 17. sajandi tulbiturgudel. Lisaks sellele on krüptoturud traditsioonilistest turgudest üsna erinevad.
Peamised erinevused
Üks suurimaid erinevusi tulpide ja bitcoinide vahel on potentsiaal toimida väärtuse säilitajana. Tulpide eluiga oli piiratud ja ainuüksi sibulat vaadates oli peaaegu võimatu öelda, millist sorti või millise välimusega lill on. Kaupmehed pidid selle istutama ja lootma, et nad said täpselt seda tüüpi, millesse nad investeerisid, eriti kui nad maksid ühe haruldase värvi eest. Peale selle, kui nad tahtsid tulpe transportida, oli neil vaja viisi, kuidas neid turvaliselt sihtkohta toimetada koos kõigi sellega kaasnevate kuludega. Tulbid ei sobinud maksete tegemiseks ka seetõttu, et neid ei olnud võimalik väiksemateks osadeks jagada, sest see oleks tõenäoliselt taimed tapnud. Lisaks võib lilli kergesti varastada põldudelt või turuplatsilt, mistõttu on neid raskem kaitsta.
Bitcoin seevastu on digitaalne ja seda saab üle kanda ülemaailmses võrdõigusvõrgus. See on digitaalne valuuta, mis on kaitstud krüptograafiliste tehnikate abil, mis muudab selle väga vastupidavaks pettustele. Bitcoini ei saa kopeerida ega hävitada ja seda saab hõlpsasti jagada mitmeks väiksemaks üksuseks. Lisaks sellele on seda suhteliselt vähe, kuna selle piiratud pakkumine on fikseeritud maksimaalselt 21 miljonile ühikule. On tõsi, et krüptoraha digitaalne maailm sisaldab teatud riske, kuid üldiste turvapõhimõtete järgimine hoiab sinu raha tõenäoliselt turvalisena.
Kas tulbimaania oli tõeline mull?
2006. aastal avaldas majandusteadlane Earl A. Thompson artikli pealkirjaga „Tulbimaania: fakt või artefakt?“, kus ta arutleb selle üle, kuidas tulbiinimaania ei olnud seotud mitte turuhulluse, vaid tulbi futuurlepingute kaudse konverteerimisega valitsuse poolt optsioonilepinguteks. Thompsoni sõnul ei saa seda episoodi pidada mulliks, sest „mullid eeldavad vastastikku kokkulepitud hindade olemasolu, mis ületavad fundamentaalseid väärtusi“, mida tegelikult ei olnud.
2007. aastal avaldas Anne Goldgar raamatu „Tulipmania: Money, Honor, and Knowledge in the Dutch Golden Age,” kus ta esitab palju tõendeid selle kohta, et populaarne tulbimaania lugu on tegelikult täis müüte. Tuginedes ulatuslikele arhiiviuuringutele, näitavad Goldgari argumendid, et nii tulbimulli tõus kui ka lõhkemine oli palju väiksem, kui enamik meist kipub uskuma. Ta väidab, et majanduslikud tagajärjed olid üsna väikesed ja tulpide turuga seotud inimeste arv oli üsna väike.
Lõppmärkused
Sõltumata sellest, kas tulbimaania oli finantsmull või mitte, on kindlasti ebaratsionaalne võrrelda tulpe Bitcoinidega (või mõne muu krüptorahaga). Sündmus leidis aset peaaegu 400 aastat tagasi, täiesti teises ajaloolises kontekstis ja lilli ei saa tegelikult võrrelda digitaalse valuutaga, mis on krüptograafilise tehnikaga turvatud.