TL;DR
Plokiahela tehnoloogia lõi täiesti uut tüüpi organisatsioonilised struktuurid, mis võivad töötada iseseisvalt, ilma et oleks vaja keskse juhtimise koordineerimist. Detsentraliseeritud autonoomsed organisatsioonid (DAO) on hajutatud üksused, kus kogukonna liikmed saavad osaleda oma organisatsiooni juhtimises ja otsuste tegemises. DAO-s puudub keskvõim. Selle asemel jaotatakse juhtimine tokenite omanike vahel, kes saavad hääletada ja valida plokiahela jaoks parima tegevussuuna. Kogu tegevus ja hääletamine DAO-s on plokiahelas nähtav, kuna kõik tehingud on avalikud.
DAO-d võivad teenida mitmesuguseid eesmärke, alates liikmete vahendite koondamisest riskiinvesteeringuteks kuni ahelaväliste andmete õigsuse kinnitamiseni. Esimeseks detsentraliseeritud autonoomseks organisatsiooniks peetakse Bitcoini.
Mis on detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon (DAO)?
Detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon ehk DAO on kogukonna juhitud üksus, millel pole keskvõimu ja mida juhib programmikood. Kuna organisatsiooni käitumist määravad reeglid on DAO projekti sisse programmeeritud, saab see toimida iseseisvalt, ilma keskse juhtimise vajaduseta.
Erinevalt traditsioonilistest organisatsioonidest ei ole DAO-des ühtegi inimest või rühma, kes saaks otsuseid ainuisikuliselt vastu võtta ja jõustada. DAO juhtimismudel pärineb keskse juhtimiseta õigussüsteemist ja põhineb ettepanekutel, mille ühenduse liikmed esitavad hääletamiseks.
Krüptoentusiastide toetusel populaarseks muutunud DAO-d demokratiseerivad organisatsiooniliste otsuste tegemist detsentraliseeritud juhtimisprotsessi kaudu. DAO annab igale liikmele sõnaõiguse organisatsiooni juhtimises ja kõigil liikmetel on õigus määrata ühiselt organisatsiooni tulevik. See lähenemisviis erineb põhimõtteliselt traditsioonilisest ettevõtte struktuurist, kus tegevjuhid ja suuraktsionärid omavad sageli kontrolli otsustamise üle.
Detsentraliseeritud autonoomsete organisatsioonide (DAO) selgitus
Loatu ja tsensuurikindel detsentraliseeritud olemus on krüptovaluutade nagu Bitcoin peamine omadus. Neid ei kontrolli institutsioon, nagu valitsus või keskpank, vaid neid varasid haldavad arvutivõrgud, kus reeglid on programmikoodi sisse ehitatud.
Krüptovaluutade detsentraliseeritud olemusest inspireerituna laiendas rühm arendajaid sama põhimõtet ka organisatsioonide tasandile. 2016. aastal käivitati esimene DAO visiooniga, et kõik selle liikmed tegutseksid ühiselt juhtorganina.
Kuidas DAO‑d töötavad?
DAO-d juhib tavaliselt sidusrühmadest koosnev kogukond, kes on motiveeritud osalema organisatsiooni tegevuses ühise eesmärgi ja sageli seda täiendava krüptomajandusliku mehhanismi nimel. DAO reeglid, mis panevad paika DAO toimimise põhiraamistiku, programmeeritakse kogukonna arendajatest moodustatud tuumikmeeskonna poolt nutilepingutesse.
Näiteks võib liikmete hääletustulemuse põhjal käivitada koodi, et põletada ettemääratud kogus DAO valduses olevaid reservtokeneid või saata see hoopis tokeniomanikele preemiateks.
DAO reeglid ja tehingud salvestatakse läbipaistvalt plokiahelasse. Tavaliselt tehakse DAO‑s otsuseid liikmete ettepanekute kaudu. Kui ettepanekut toetab enamik sidusrühmi või see vastab mõnele muule etteantud reeglistikule, rakendub see automaatselt.
DAO liikmetel võib mõnikord olla erinev hääleõigus, mis põhineb nende omanduses olevate juhtimistokenite arvul. Näiteks on liikmel, kellel on 100 tokenit, kaks korda suurem hääleõigus kui liikmel, kellel on 50 tokenit. Mõte on selles, et inimesed, kes on DAO‑sse rahaliselt rohkem investeerinud, on ka rohkem motiveeritud võtma vastu organisatsiooni jaoks parimaid otsuseid. Mõnel DAO‑l on ka varasid, mida liikmed saavad fiat‑raha vastu vahetada. Kogukond saab hääletada ja otsustada, kuidas seda vara kasutatakse.
Mõnes mõttes toimib DAO sarnaselt korporatsiooni või riigiga, kuid paljudes olulistes aspektides toimib see detsentraliseeritumalt. Kui traditsioonilised organisatsioonid on üles ehitatud hierarhiliselt ja otsused edastatakse sageli läbi mitme bürokraatia‑astme, siis DAO‑des hierarhia puudub. Selle asemel kasutavad DAO‑d majanduslikke mehhanisme, et viia organisatsiooni huvid vastavusse selle liikmete huvidega.
DAO liikmed ei ole seotud ühegi ametliku lepinguga, vaid ühise eesmärgi ja konsensusreeglitega seotud stiimulitega. Need reeglid on täiesti läbipaistvad ja kirjutatud avatud lähtekoodiga tarkvarasse, mis juhib organisatsiooni. DAO-d tegutsevad piiriüleselt, kuid nende suhtes võivad rakenduda seadused, mis kehtivad konkreetses jurisdiktsioonis, milles nad tegutsevad.
Kui DAO on kasutusele võetud, ei saa seda juhtida ainuisikuliselt, vaid seda juhib osalejate kogukond. Kui protokollis määratletud juhtimisreeglid on hästi paigas, peaksid need suunama osalejaid tegutsema võrgu jaoks kõige kasulikuma tulemuse poole.
Üks viis DAO‑de kirjeldamiseks on võrrelda seda avatud koodiga operatsioonisüsteemiga. See süsteem võimaldab isikutel ja institutsioonidel töötada ühiste eesmärkide nimel, ilma et nad peaksid üksteist teadma või usaldama.
DAO‑d ja käsundi probleem
DAO-de puhul tekib majanduslik probleem, mida nimetatakse käsundi dilemmaks. See ilmneb siis, kui isik või üksus ("käsundisaaja") teeb otsuseid ja tegutseb teise isiku või üksuse ("käsundiandja") nimel. Kuna käsundisaaja on motiveeritud tegutsema enda huvides, võib ta käsundiandja huve eirata.
Probleemi süvendab see, et käsundiandja ja käsundisaaja suhtluses võib esineda ka teabe asümmeetriat. Käsundiandja ei pruugi kunagi teada, et teda kasutatakse ära, ja tal ei ole mingit võimalust veenduda, et käsundisaaja tegutseb tema huvides.
Selle probleemi tavalised näited on kodanikke esindavad valitud ametnikud, investoreid esindavad maaklerid või aktsionäre esindavad tegevjuhid.
Kuna plokiahela tehnoloogia võimaldab suuremat läbipaistvust, saab DAO‑desse sisse kirjutada hästi läbimõeldud stiimulimudelid, mis selle probleemi kõrvaldavad. Organisatsioonisisesed stiimulid on ühtlustatud ja teabe asümmeetriat on väga vähe (või puudub see üldse). Kuna kõik tehingud registreeritakse plokiahelas, on DAO‑de juhtimine täiesti läbipaistev ja muudab korruptsiooni teoreetiliselt võimatuks.
DAO‑de eelised
Detsentraliseeritud
Traditsioonilises organisatsioonis teeb enamiku olulisi otsuseid keskvõim. DAO‑s langetab otsused kogukond ühiselt.
Läbipaistev
Läbipaistvus nõuab vastutust igalt DAO liikmelt. DAO‑s hääletatakse plokiahela kaudu ja otsused on avalikult nähtavad. Igaüks saab vaadata tehingute kirjeid. See motiveerib kogukonna liikmeid tegutsema heas usus ja hoiab ära kogukonna vastu tegutsemise.
Kogukonnapõhisus
DAO‑s võivad ühise eesmärgi nimel töötada koos inimesed üle kogu maailma. Igal liikmel on võimalus projekti panustada. Erinevalt traditsioonilistest korporatiivsetest struktuuridest saavad detsentraliseeritud valitsemise mehhanismide kaudu kõik väljendada oma ideid ja pakkuda välja organisatsioonilisi tegevussuundi.
DAO näited
Bitcoini võrk on üks lihtsamaid DAO näiteid. See toimib detsentraliseeritud viisil ja seda koordineerib konsensusprotokoll, milles puudub osalejate hierarhia.
Bitcoini protokoll määratleb organisatsiooni reeglid, samas Bitcoin kui valuuta motiveerib kasutajaid võrku kaitsma. See tagab, et erinevad osalejad hakkavad tegema koostööd, et hoida Bitcoini detsentraliseeritud autonoomse organisatsioonina.
Ühine eesmärk Bitcoini puhul on vara väärtuse hoidmine ja ülekannete võimaldamine ilma süsteemi koordineeriva keskse üksuseta. Aga milleks veel saaks DAO‑sid kasutada?
Keerulisemaid DAO‑sid kasutatakse erinevates valdkondades, näiteks detsentraliseeritud riskifondides või sotsiaalmeedia platvormidel. DAO‑d võiksid koordineerida ka nutistusse (IoT) ühendatud seadmete tööd.
Tekkinud on DAO‑de alamliik, mida nimetatakse detsentraliseeritud autonoomseteks ettevõteteks (DAC - Decentralized Autonomous Corporations). DAC võib pakkuda traditsiooniliste ettevõtetega sarnaseid teenuseid, näiteks sõidujagamist. Erinevus seisneb selles, et puudub traditsioonilistele ettevõtetele omane juhtimisstruktuur.
Näiteks mitte kellegi omanduses olev auto, mis DAC‑i osana sõidujagamisteenust pakub ja töötab autonoomselt, tehes tehinguid inimeste ja teiste nutiseadmetega. Plokiahela oraaklite kaudu võiks see isegi käivitada nutilepinguid ja täita teatud ülesandeid iseseisvalt, näiteks minna mehaaniku juurde.
Ethereum ja „The DAO"
Üks varasemaid DAO näiteid oli tabavalt nimetatud „The DAO". See koosnes keerukatest nutilepingutest, mis töötasid Ethereumi plokiahelal ja pidid toimima autonoomse riskifondina.
2016. aasta mais müüdi DAO tokeneid esmase mündipakkumise (ICO) raames ning need andsid osaluse ja hääleõiguse selles detsentraliseeritud fondis. Kuid varsti pärast turule toomist varastati umbes kolmandik DAO vahenditest krüptovaluutade ajaloo ühe suurima häkkimise käigus ära.
Selle sündmuse tulemuseks oli Ethereumi jagunemine hard forki tõttu kaheks ahelaks. Ühtlasi tühistati petturlikud tehingud, nagu poleks häkkimist kunagi olnudki. Seda ahelat nimetatakse nüüd Ethereumi plokiahelaks. Teine ahel, mis jäi truuks põhimõttele „kood on seadus”, jättis petturlikud tehingud puutumata. Selle plokiahela nimi on nüüd Ethereum Classic.
DAO‑de puudused
Juriidiline staatus
DAO‑dega seotud regulatiivne keskkond on endiselt väga ebakindel, kuna enamik jurisdiktsioone pole seda uut tüüpi üksust veel seadustanud. Ebakindla õigusliku staatuse jätkumine võib saada oluliseks takistuseks DAO‑de arengus.
Koordineeritud rünnakud
DAO‑de positiivsed omadused (detsentraliseeritus, muutumatus, usaldusväärsus) kannavad endas olemuslikult mõningaid jõudlus- ja turvariske. The DAO näide demonstreeris, et selline uus organisatsiooniline vorm võib tuua kaasa uusi riske, mida traditsioonilistes üksustes ei esine.
Tsentraliseerimise vajadus
Võib väita, et detsentraliseerimine ei ole üldine olek, vaid pigem ulatus, mille igal tasemel võib detsentraliseerituse aste olla erinev. Mõnel juhul ei pruugi täielik autonoomia või detsentraliseerimine olla mõttekas või isegi võimalik.
DAO‑d võimaldavad suuremal hulgal osalejatel koostööd teha kui kunagi varem, kuid protokollis sätestatud juhtimisreeglid määravad alati tsentraliseerituse taseme. Võib väita, et tsentraliseeritud organisatsioonid saavad tegutseda palju suurema efektiivsusega, kuid loobuvad seetõttu avatud osalemisvõimaluse eelistest.
Lõppmärkused
DAO‑d võimaldavad organisatsioonidel vabaneda traditsioonilistest hierarhiatest ja struktuuridest. Osalejate tegevusi koordineeriva keskse üksuse asemel on automatiseeritud juhtimisreeglid, mis suunavad liikmeid võrgu jaoks kõige kasulikuma tulemuse poole.
Bitcoini võrku võib pidada varajaseks, lihtsustatud DAO‑ks. Hea DAO loomise võti on sätestada tõhus konsensusreeglite kogum, mis lahendab keerukad osalejate koordineerimise probleemid. DAO‑de rakendamise suurim väljakutse ei pruugi olla puhtalt tehnoloogiline, vaid pigem sotsiaalne.
Kui soovid DAO‑de kohta rohkem teada saada, vaata Binance Researchi aruannet: DAO‑de teooria ja praktika.