Mis on krüptoökonoomika?
Lihtsustatult öeldes annab krüptoökonoomika võimaluse koordineerida võrgus osalejate käitumist, kombineerides krüptograafiat ja majandust.
Täpsemalt on krüptoökonoomika arvutiteaduse valdkond, mis püüab krüptograafia ja majanduslike stiimulite abil lahendada osalejate koordineerimise probleeme digitaalsetes ökosüsteemides.
Detsentraliseeritud võrkude ehitamisel on oluline arvestada krüptoökonoomikaga, kuna see on mehhanism, mis võimaldab rakendada osalejatele stiimuleid ilma kolmandate osapoolte sekkumiseta.
Krüptoökonoomika pole traditsioonilise majanduse alaliik, pigem on see segu mänguteooriast, projekteerimisest, matemaatikast ja muudest majandusvaldkonnaga seotud metoodikatest. Peamine eesmärk on see, kuidas rahastada, projekteerida, arendada ja hõlbustada detsentraliseeritud võrkude toimimist.
See artikkel käsitleb krüptoökonoomika teket ja selle rolli Bitcoini ja muude detsentraliseeritud võrkude projekteerimisel.
Millise probleemi lahendab krüptoökonoomika?
Enne Bitcoini sündi arvati üldiselt, et on võimatu luua konsensuslikku võrdõigusvõrku, mida ei ohustaks küberrünnakud ja tarkvaravead.
Seda probleemi nimetatakse sageli Bütsantsi kindrali probleemiks. See on loogiline dilemma, mis näitab, kuidas hajutatud süsteemides on erinevate osaliste jaoks ülioluline kokkuleppele jõuda. Probleem eeldab, et kuna mõned osalised võivad olla ebausaldusväärsed, ei saa kunagi kokkuleppeid sõlmida ja võrk ei saa soovitud kujul toimida.
Bitcoini loomisega tutvustas Satoshi Nakamoto võrdõigusvõrgule majanduslike stiimulite kasutamise võimalust ja lahendas selle probleemi.
Sellest ajast peale toetuvad detsentraliseeritud võrgud jätkuvalt krüptograafiale, et saavutada konsensus võrgu staatuse ja järjepidevuse osas. Samuti kasutab enamik võrke majanduslikke stiimuleid, mis suunavad võrgus osalejaid teatud viisil käituma.
Selline krüptograafiliste protokollide sünergia majanduslike stiimulitega võimaldab luua täiesti uue, vastupidavate ja turvaliste detsentraliseeritud võrkude ökosüsteemi.
Krüptoökonoomika roll Bitcoini kaevandamisel
Bitcoini eesmärk on luua varade ülekandevõrk, mis kontrollib täpselt varade ülekandeid, on muutumatu ja millel puudub tsensuur.
See saavutatakse kaevandamise protsessi kaudu, mille käigus tehingute ploki edukalt kinnitanud kaevandajaid premeeritakse Bitcoinidega. Selline majanduslik stiimul soodustab kaevandajate ausat tegutsemist, muutes võrgu töökindlamaks ja turvalisemaks.
Kaevandamise protsessi käigus lahendatakse keeruline matemaatiline ülesanne, mis põhineb krüptograafilisel räsialgoritmil. Neid räsisid kasutatakse iga ploki sidumiseks järgmise plokiga, luues sisuliselt heakskiidetud tehingute kohta ajatempliga kirjeid, mida kokku nimetatakse plokiahelaks.
Räsi kasutatakse ka arvutusülesannetes, mille lahendamisel kaevandajad võistlevad. Tehingute puhul tuleb lisaks järgida konsensusreeglit, et Bitcoini saab kasutada ainult siis, kui privaatsest võtmest genereeritakse kehtiv digitaalne allkiri.
Need kaevandamisega seotud tehnoloogilised reeglid on kooskõlas Bitcoini võrgu turvanõuetega, sealhulgas takistavad pahatahtlikel osalejatel kontrolli üle võtmast.
Kuidas suurendab krüptomajandus Bitcoini turvalisust?
Bitcoini turvamudel on üles ehitatud enamuse valitsemise põhimõttele. See tähendab, et teoreetiliselt on pahatahtlikel osalejatel võimalik nn 51% rünnakuga haarata plokiahela üle kontroll, kui neil õnnestub saada kontroll võrgu arvutusvõimsuse üle.
Sellise stsenaariumi korral saaksid ründajad takistada uute tehingute kinnitamist või isegi tühistada tehingud täielikult. Sellise koguse räsivõimsuse üle kontrolli alla saamine oleks aga tohutult kulukas, nõudes märkimisväärseid kulutusi riistvarale ja elektrienergiale.
Krüptoökonoomika on üks põhjusi, miks Bitcoin on olnud edukas. Satoshi Nakamoto kasutas oma töös eeldusi, mis võimaldasid pakkuda erinevatele osalejatele võrgus teatud stiimuleid. Süsteemi turvalisus sõltub paljuski nende eelduste tõhususest selles osas, kuidas võrgus osalejad majanduslikele stiimulitele reageerivad.
Ilma sellise tõhusa krüptoprotokollita poleks kaevandajate premeerimiseks sobivat arvestusühikut. Ilma kaevandajateta poleks hajusraamatu tehinguajaloo kehtivuses kindlust, välja arvatud ehk juhul, kui selle kindluse annab usaldusväärne kolmas osapool, mis aga oleks vastuolus Bitcoini ühe peamise põhimõttega.
Krüptomajanduslike eelduste kohaselt pakub seda kindlust kaevandajate ja Bitcoini võrgu omavaheline sümbiootiline suhe. See aga ei garanteeri, et süsteem ka tulevikus püsib.
Krüptomajanduse ringmudel
Krüptomajanduse ringmudel on krüptomajanduse toimimist kirjeldav mudel. Selle avaldas Joel Monegro ja see illustreerib varade voogusid võrdõiguslikus majanduses osalejate vahel.
Mudel kirjeldab kolmepoolset turgu kaevandajate (pakkumise), kasutajate (nõudluse) ja investorite (kapitali) vahel. Iga rühm vahetab omavahel varasid ehk piiratud krüptomajanduslikku ressurssi (tokeneid).
Mudelis näidatud kaevandaja-kasutaja suhtes kompenseeritakse kaevandajate töö kasutajate poolt makstavate tokenitega. Võrgu konsensusprotokoll standardiseerib selle protsessi, samas kui krüptomajanduslik mudel kontrollib, millal ja kuidas kaevandajad palka saavad.
Selliselt ülesehitatud võrk, kus pakkujateks on hajustarnijad (kaevandajad), on toimiv seni, kuni saadav kasu kaalub üles puudused. Sellise süsteemi eelisteks on tsensuuri puudumine, piiranguteta tehingud ja kõrge usaldusväärsus. Kuid detsentraliseeritud süsteemidel on tsentraliseeritud süsteemidega võrreldes madalam jõudlus.
Investoril on selles mudelis on kaks rolli: ühelt poolt pakkuda kaevandajatele tokenite müümiseks likviidsust ja teiselt poolt pakkuda võrgule kapitali, soodustades kaevandamiskuludest kõrgemat tokenite hinnataset.
Mudel illustreerib neid kahte rolli, jagades investorid kahte rühma: kauplejad (lühiajalised investorid) ja nn hodlerid (pikaajalised investorid).
Kauplejad loovad tokeni jaoks likviidsuse, et kaevandajad saaksid müüa oma kaevandatud tokeneid ja katta tegevuskulud, samas kui investorid tokenite hindade ülevalhoidmisega soodustavad võrgu kapitali kasvu. Kaevandaja-kaupleja suhtes on väärtusvoog otsene, samas kui kaevandaja-omaniku suhtes on see kaudne.
See tähendab lihtsalt, et kõik sellises majanduses osalejad sõltuvad üksteisest oma majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Selline ülesehitus loob tugeva ja turvalise võrgu. Stiimulite reeglistiku järgimine on konkreetsele osalejale kasulikum kui pahatahtlik tegevus – mis omakorda muudab võrgu vastupidavamaks.
Lõppmärkused
Kuigi krüptoökonoomika on suhteliselt uus kontseptsioon, mis tekkis Bitcoini sünniga, on see detsentraliseeritud võrkude projekteerimisel oluline ehituskivi.
Erinevate rollide eraldamine krüptomajanduslikes mudelites aitab analüüsida iga osalejarühma kulusid, stiimuleid ja väärtusvoogusid. Samuti on see oluline, et ehitada veelgi rohkem tasakaalustatud juhtimise ja tokenijaotuse mudeleid, aidata tagada võimu hajusus ja tuvastada võimalikud tsentraliseerimispunktid.
Krüptoökonoomika valdkond ja krüptomajanduslike mudelite kasutamine võib tulevaste võrkude arendamisel olla väga kasulik. Uurides krüptomajanduslikke mudeleid, mida on reaalsetes oludes juba läbi proovitud ja testitud, saab tulevasi võrke kujundada tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks, mille tulemuseks on veelgi tugevam detsentraliseeritud majanduste ökosüsteem.