TL;DR
Turud koosnevad tegijatest ja võtjatest. Tegijad loovad ostu- või müügiordereid, mida ei täideta silmapilkselt (nt „müü BTC, kui hind jõuab 15 000 dollarini“). See loob likviidsust, mis tähendab, et teistel on lihtsam BTC-d silmapilkselt osta või müüa, kui tingimus on täidetud. Inimesi, kes ostavad või müüvad silmapilkselt, nimetatakse võtjateks. Ehk siis võtjad täidavad tegijate loodud ordereid.
Sissejuhatus
Igal börsil (olgu see Forex, aktsiad või krüptoraha) sobitatakse müüjad ostjatega. Kui neid kontaktpunkte ei oleks, peaksid oma pakkumisi Bitcoini vahetamiseks Ethereumi vastu reklaamima sotsiaalmeedias ja lootma, et keegi on sellest huvitatud.
Selles artiklis käsitleme tegijate ja võtjate kontseptsiooni. Iga turuosaline kuulub vähemalt ühte neist kategooriatest – kauplejana tegutsed tõenäoliselt mingil etapil mõlemana. Tegijad ja võtjad on paljude kauplemisplatvormide keskne jõud ning nende olemasolu (või selle puudumine) eristab tugevaid börse nõrkadest.
Räägime likviidsusest
Enne kui saame korralikult tegijate ja võtjate teemasse süveneda, on oluline rääkida likviidsusest. Vara likviidsus või mittelikviidsus tähendab, kui lihtsalt on seda võimalik müüa.
Unts kulda on väga likviidne vara, kuna seda saab lühikese aja jooksul hõlpsasti sularahaks kaubelda. Kümne meetri kõrgune härjal ratsutava Binance'i tegevjuhi kuju on kahjuks väga mittelikviidne vara. Kuigi see näeks kena välja kellegi eesaias, on reaalsus see, et mitte igaüks ei oleks sellisest esemest huvitatud.
Sellega on seotud (kuid mitte sama) ka turu likviidsus. Likviidne turg on selline turg, kus on võimalik varasid lihtsalt õiglase väärtusega osta ja müüa. Sellel on suur nõudlus neilt, kes soovivad vara omandada, ja suur pakkumine neilt, kes soovivad sellest lahti saada.
Seda aktiivsust arvestades leiavad ostjad ja müüjad tavaliselt kesktee: madalaim müügiorder (ehk müügihind) on ligikaudu sama, mis kõrgeim ostuorder (ehk ostuhind). Selle tulemusena oleks erinevus kõrgeima ostu- ja madalaima müügihinna vahel väike. Seda erinevust nimetatakse ostu- ja müügihinna vaheks.
Mittelikviidsel turul ei ole ühtegi neist omadustest. Kui soovid vara müüa, ei ole lihtne seda õiglase hinnaga müüa, kuna nõudlust pole nii palju. Selle tulemusena on mittelikviidsetel turgudel sageli palju suurem ostu- ja müügihinna vahe.
Nüüd, kui oleme likviidsuse katnud, on aeg liikuda tegijate ja võtjate juurde.
Turutegijad ja turuvõtjad (Market Makers and Takers)
Nagu mainitud, tegutsevad börsile kogunevad kauplejad kas tegijate või võtjatena.
Tegijad (Makers)
Börsid arvutavad sageli vara turuväärtuse orderiraamatu abil. Selle abil kogutakse oma kasutajatelt kõik ostu- ja müügipakkumised. Võid esitada käsu, mis näeb välja näiteks selline: osta 800 BTC hinnaga 4000 $. Käsk lisatakse orderiraamatusse ja see täidetakse, kui hind jõuab 4000 dollarini.
Kirjeldatud tegija (ainult sisestamiseks) order nõuab, et teataksid oma kavatsustest enne tähtaega, lisades need orderiraamatusse. Oled tegija, sest oled teatud mõttes turu „teinud“. Börs on nagu toidupood, mis võtab üksikisikutelt tasu kaupade riiulitele asetamise eest ja sina lisad sellele oma kaubad.
On tavaline, et suured kauplejad ja institutsioonid (nagu need, mis on spetsialiseerunud välkkauplemisele) võtavad endale turutegija rolli. Teise võimalusena võivad väikesed kauplejad saada tegijateks, sisestades lihtsalt teatud tüüpi ordereid, mida kohe ei täideta.
Pane tähele, et limiitorderi kasutamine ei garanteeri, et sinu order on tegija order. Kui soovid veenduda, et order läheb orderiraamatusse enne selle täitmist, vali orderi vormistamisel „ainult sisestamiseks“ (hetkel saadaval ainult veebi- ja töölauaversioonis).
Võtjad (Takers)
Kui jätkame poeanaloogiaga, siis asetad oma kaubad riiulitele eesmärgiga, et keegi tuleks neid ostma. Et keegi oleks võtja. Selle asemel, et poest purki ube võtta, soovivad nad sinu pakutavat likviidsust.
Mõtle sellele: tehes pakkumise orderiraamatusse, suurendad börsi likviidsust, kuna teed kasutajatel ostu või müügi lihtsamaks. Teisest küljest eemaldab võtja osa sellest likviidsusest turuorderiga – see on käsk osta või müüa kehtiva turuhinnaga. Kui ta seda teeb, täidetakse orderiraamatus olevad orderid kohe.
Kui oled kunagi kauplemiseks Binance'is või mõnel muul krüptorahabörsil turuorderi esitanud, oled tegutsenud võtjana. Pane aga tähele, et võid olla võtja ka siis, kui kasutad limiitordereid. Lühidalt oled võtja alati, kui täidad kellegi teise orderi.
➟ Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!
Tegija ja võtja teenustasud
Paljud börsid teenivad märkimisväärse osa oma tuludest, võttes üksteisega sobitatud kasutajate eest kauplemistasusid. See tähendab, et iga kord, kui lood orderi ja see täidetakse, maksad väikese teenustasu. See summa on aga börsiti erinev ning võib varieeruda ka sõltuvalt sinu kauplemismahust ja rollist.
Üldiselt pakutakse tegijatele mingit allahindlust, kuna nad lisavad börsile likviidsust. See on ärile kasulik – tulevased kauplejad leiavad: „oo, vaadake seda platvormi ja selle kõrget likviidsust, ma peaksin siin kauplema!“ Lõppude lõpuks on selline kauplemiskoht ahvatlevam kui väiksema likviidsusega koht, kuna tehinguid on lihtsam teostada. Paljudel juhtudel maksavad võtjad kõrgemaid tasusid kui tegijad, kuna nad ei paku tegijate kombel likviidsust.
Nagu mainitud, sõltub tegija ja võtja teenustasude struktuur platvormist. Näiteks näed erinevust Binance'i tegija ja võtja hinnakujunduses selle teenustasude graafiku lehel.
Lõppmärkused
Kokkuvõtteks võib öelda, et tegijad on kauplejad, kes loovad ordereid ja ootavad nende täitmist, ning võtjad on need, kes täidavad kellegi teise ordereid. Peamine järeldus on see, et turutegijad on likviidsuse pakkujad.
Börside puhul, mis kasutavad tegija-võtja mudelit, on tegijad platvormi atraktiivsuse seisukohalt kauplemiskohana üliolulised. Üldjuhul premeerivad börsid tegijaid madalamate teenustasudega, kuna need pakuvad likviidsust. Võtjad kasutavad seda likviidsust seevastu varade hõlpsaks ostmiseks või müümiseks. Sageli maksavad nad aga selle eest kõrgemat tasu.