7 parimat tehnoloogiat, mis toetavad metaversumit
Sisukord
Sissejuhatus
Mis on metaversum?
Metaversumi uusimad arengud
Tipptehnoloogiad, mis toetavad metaversumit
Plokiahel ja krüptoraha
Liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR)
Tehisintellekt (AI)
3D rekonstrueerimine
Nutistu (IoT)
Metaversumi väljakutsed
Lõppmärkused
7 parimat tehnoloogiat, mis toetavad metaversumit
Avaleht
Artiklid
7 parimat tehnoloogiat, mis toetavad metaversumit

7 parimat tehnoloogiat, mis toetavad metaversumit

Algaja
Avaldatud Dec 22, 2021Värskendatud Nov 18, 2022
8m

TL;DR

Metaversum on digitaalse 3D-maailma kontseptsioon. See koosneb virtuaalsetest ruumidest, mida saad enda loodud avatari abil uurida. Metaversumis saad mänge mängida, sisseoste teha, sõpradega virtuaalses kohvikus käia, kolleegidega virtuaalses kontoris töötada ja palju muud. Mõned videomängud ja kaugtöö rakendused juba kasutavad oma ökosüsteemides metaversumi teatud elemente.

Krüptovaluutaprojektidel nagu Decentraland ja The Sandbox on digitaalne maailm juba olemas ja töötab. Metaversumi kontseptsioon on aga suhteliselt uus, nii et suuremat osa selle funktsionaalsustest alles arendatakse. Sellised ettevõtted nagu Facebook (nüüd Meta), Microsoft ja Nvidia on samuti alustanud oma metaversumi versioonide loomist.

Kaasahaarava virtuaalse metaversumi kogemuse pakkumiseks kasutavad tehnoloogiaettevõtted tipptasemel tehnoloogiaid, mis toetavad 3D-maailma arengut. Selliste tehnoloogiate hulka kuuluvad plokiahel, liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR), 3D rekonstrueerimine, tehisintellekt (AI) ja nutistu (IoT).


Sissejuhatus

Metaversumi idee pärineb Neal Stephensonilt aastast 1992. Tema ulmeromaan „Lumevaring" kirjeldab veebimaailma, kus inimesed kasutavad digitaalseid avatare ja kuhu nad põgenevad reaalse maailma eest. Aastakümneid hiljem on suured tehnoloogiaettevõtted hakanud ehitama oma versioone futuristlikust metaversumist. Mis on metaversum ja kuidas suurettevõtted seda arendavad?


Mis on metaversum?

Metaversum on virtuaalse maa ja objektidega veebipõhise 3D-digimaailma kontseptsioon. Kujuta ette maailma, kus saad teha kaugtööd, käia uusimaid kunstiteoseid vaatamas virtuaalses muuseumis või liituda teiste fännidega virtuaalsel rokkbändi kontserdil – kõike seda mugavalt oma kodus.

Axie Infinity, The Sandbox, Decentraland jt on juba kaasanud metaversumi veebimaalima meie reaaleluga sarnanevaid aspekte. Siiski on metaversum veel alles arendamisel. Keegi ei tea, kas tulevikus on ainult üks suur kõikehõlmav metaversum või mitu eraldi metaversumit. 

Kuna idee areneb edasi, peaks sellest saama midagi palju enamat kui videomängud ja sotsiaalmeedia platvormid. Kaugtöö, detsentraliseeritud juhtimine ja digitaalne identiteet on vaid mõned metaversumi võimalikest omadustest. See võib muutuda ka mitmemõõtmelisemaks tänu VR-peakomplektidele ja -prillidele, nii et kasutajad saavad 3D-ruumides füüsiliselt ringi jalutada.


Metaversumi uusimad arengud

Kui Facebook muutis 2021. aasta oktoobris oma nime Metaks, sai metaversum uueks trendisõnaks. Brändi muutmiseks investeeris see sotsiaalmeedia hiiglane 2021. aastal ressursse uude divisjoni nimega Reality Labs vähemalt 10 miljardit dollarit. Idee on arendada metaversumi sisu, tarkvara ning AR- ja VR-peakomplekte, kuna tegevjuht Mark Zuckerberg usub, et metaversum on tulevikus sama laialt levinud kui praegused nutitelefonid.

COVID-19 pandeemia suurendas samuti huvi metaversumi arendamise vastu. Kuna üha rohkem inimesi on hakanud kaugtööd tegema, suureneb nõudlus interaktiivsete kommunikatsioonivõimaluste järele. Üha rohkem kasutatakse virtuaalseid 3D ruume, kus kolleegidega koosolekuid pidada ning koolitusi ja koostööd teha. Üks näide on 2021. aasta novembris tööd alustanud Microsoft Mesh. Sellel on põnevad ruumid, kus kasutajad saavad oma avatare kasutades suhelda ja koostööd teha, muutes meeskonna kaugkoosolekud kaasahaaravaks ja lõbusaks.

Mõned võrgumängud kasutavad samuti metaversumit. AR-mobiilimäng Pokémon Go oli üks esimesi, mis selle kontseptsiooni kasutusele võttis, võimaldades mängijatel telefonirakenduse abil reaalses maailmas virtuaalseid Pokémone jahtida. Teine populaarne mäng Fortnite on laiendanud oma toodet erinevatele tegevustele digitaalses maailmas, sealhulgas brändiürituste ja kontsertide korraldamiseks. 

Lisaks sotsiaalmeediale ja mänguplatvormidele on tehnoloogiaettevõtted nagu Nvidia avanud uusi võimalusi virtuaalmaailmas. Nvidia Omniverse on avatud platvorm, mille eesmärk on ühendada 3D-ruumid jagatud universumisse, et hõlbustada virtuaalset koostööd inseneride, disainerite ja loojate vahel. Seda kasutatakse erinevates tööstusharudes. Näiteks kasutab BMW Group Omniverse’i tootmisaja lühendamiseks ja toodete kvaliteedi parandamiseks nutitootmise abil.


Tipptehnoloogiad, mis toetavad metaversumit

Metaversumi kogemuse kaasahaaravamaks muutmisel kasutavad ettevõtted 3D maailma tipptehnoloogiaid, nagu plokiahel, liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR), 3D rekonstrueerimine, tehisintellekt (AI) ja nutistu (IoT).


Plokiahel ja krüptoraha

Plokiahela tehnoloogia pakub detsentraliseeritud ja läbipaistvat lahendust omandiõiguse digitaalseks tõendamiseks, digitaalseks kollektsioneerimiseks, vara ülekandmiseks, juhtimiseks, õiguste määramiseks ja koostalitluseks. Krüptovaluutad võimaldavad kasutajatel varasid üle kanda, kui nad digitaalses 3D maailmas töötavad ja suhtlevad. 

Näiteks saab krüpto abil Decentralandis virtuaalset maad osta. Selle mängu krüptovaluuta MANA abil saab osta 16x16-meetriseid maatükke mittevahetatavate tokenite (NFT) kujul. Plokiahela tehnoloogia toel saab kindlustada ja tuvastada nende virtuaalsete maade omandiõiguse.

Tulevikus võib krüpto motiveerida inimesi metaversumis töötama. Kuna üha rohkem ettevõtteid viib oma kontorid kaugtöö tegemiseks veebi, hakatakse pakkuma metaversumiga seotud töökohti.

Selle valdkonna põhjalikumaks uurimiseks vaata artiklit Mis on metaversum?


Liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR)

Liitreaalsus (AR) ja virtuaalreaalsus (VR) võivad anda meile põhjaliku ja kaasahaarava 3D kogemuse. Need on meie lähtepunktid virtuaalsesse maailma. Mis vahe on liit- ja virtuaalreaalsusel?

AR kasutab reaalse maailma kujundamiseks digitaalseid visuaalseid elemente ja tegelasi. See on lihtsamini ligipääsetav kui VR ja seda saab kasutada peaaegu igas nutitelefonis või kaameraga digiseadmes. AR-rakenduste kaudu saavad kasutajad vaadata oma ümbrust koos interaktiivsete digitaalsete visuaalidega, mis on sarnased mobiilimänguga Pokémon GO. Kui mängijad oma telefonis kaamera avavad, näevad nad Pokémone pärismaailmas.

VR töötab teistmoodi. Sarnaselt metaversumi kontseptsiooniga tekitab see täielikult arvutiga loodud virtuaalse keskkonna. Seejärel saavad kasutajad seda uurida VR-peakomplektide, kinnaste ja andurite abil.

AR ja VR töötavad nagu metaversumi varajane mudel. VR loob juba digitaalset maailma, mis hõlmab ka väljamõeldud visuaalset sisu. Kuna see tehnoloogia muutub küpsemaks, saab VR laiendada metaversiooni kogemust, kaasates füüsilisi simulatsioone VR-seadmetega. Kasutajad saavad tunda, kuulda ja suhelda teiste inimestega mujal riikides. Arvestades metaversumi ümber käivat meediakära, võime lähitulevikus eeldada, et veel rohkem metaversumist huvitatud ettevõtteid investeerivad AR- ja VR-seadmete arendamisse.


Tehisintellekt (AI)

Tehisintellekti (AI) on viimastel aastatel meie elus laialdaselt rakendatud: äristrateegia planeerimine, otsuste tegemine, näotuvastus, kiirem andmetöötlus ja palju muud. Viimasel ajal on tehisintellekti eksperdid uurinud võimalusi rakendada AI-d ümbritseva metaversumi loomiseks. 

AI-l on potentsiaal töödelda suurt hulka andmeid välkkiirelt. Koos masinõppe tehnikatega saavad AI-algoritmid õppida varasematest iteratsioonidest, võttes arvesse ajaloolisi andmeid ainulaadsete väljundite ja teadmiste saamiseks. 

Metaversumis saavad AI-d olla mittemängivad tegelased (NPC-d) erinevates stsenaariumides. NPC-d on peaaegu igas mängus; need on osa mängukeskkonnast ja on loodud mängijate tegevusele reageerimiseks ja neile vastamiseks. Tehisintellekti töötlemisvõimaluste abil saab NPC-sid paigutada 3D-ruumidesse, et tekiks elutruu vestluse mulje kasutajatega või saavad nad täita muid spetsiifilisi ülesandeid. Erinevalt tavakasutajast võib AI NPC töötada pidevalt ja temaga saavad korraga suhelda miljonid mängijad. Ta võib töötada ka mitmes erinevas keeles.

Teine potentsiaalne AI rakendus on metaversumi avataride loomine. AI-mootoreid saab kasutada 2D-piltide või 3D-skaneeringute analüüsimiseks, et luua avatare, mis näevad välja realistlikumad ja täpsemad. Protsessi dünaamilisemaks muutmiseks saab tehisintellekti kasutada ka erinevate näoilmete, soengute, riiete ja funktsioonide loomiseks, et täiustada inimeste loodud digitaalseid tegelasi.


3D rekonstrueerimine

Kuigi see pole uus tehnoloogia, on 3D rekonstrueerimise kasutamine pandeemia ajal kasvanud, eriti kinnisvara valdkonnas, kuna koroonapiirangud takistasid potentsiaalsetel ostjatel kinnisvara kohapeal külastada. Seetõttu võtsid mõned bürood kasutusele 3D-rekonstrueerimistehnoloogia, et pakkuda virtuaalseid kinnisvaratuure. Sarnaselt metaversumile said ostjad potentsiaalsetes uutes kodudes kõikjal ringi vaadata ja teha ostu, ilma et nad oleks isegi uksest sisse astunud.

Üks metaversumi väljakutseid on luua digitaalne keskkond, mis tunduks meie tegeliku maailmaga võimalikult sarnane. 3D-rekonstruktsiooni abil saab luua realistlikke ja loomulikuna tunduvaid ruume. Spetsiaalsete 3D-kaamerate abil saame oma reaalmaailma võrku viia, renderdades hoonete, füüsiliste asukohtade ja objektide täpseid 3D-fotorealistlikke mudeleid. 3D-ruumiandmed ja 4K HD-fotograafia edastatakse seejärel arvutitele, et töödelda ja luua kasutajate jaoks metaversumis virtuaalne koopia. Neid füüsilise maailma objektide virtuaalseid koopiaid võib nimetada ka digitaalseteks kaksikuteks.


Nutistu (IoT)

Nutistu (IoT) kontseptsioon võeti esmakordselt kasutusele 1999. aastal. Lihtsamalt öeldes on IoT süsteem, mis ühendab kõik meie füüsilises maailmas olevad seadmed andurite ja teiste seadmete kaudu internetti. Pärast ühenduse loomist on neil seadmetel unikaalne identifikaator ja võimalus teavet automaatselt saata või vastu võtta. Tänapäeval ühendab nutistu termostaate, häälkäsklustega kõlareid, meditsiiniseadmeid ja palju muud ning annab neile seadmetele juurdepääsu suurele hulgale andmetele.

Üks nutistu rakendusi metaversumis on füüsilise maailma andmete kogumine ja edastamine. See suurendab digitaalse teabeesituse täpsust. Näiteks võivad IoT andmevood muuta metaversumis teatud objektide toimimist vastavalt ilmastikuoludele või muudele tingimustele. 

IoT juurutamine võib 3D-maailma sujuvalt ühendada suure hulga päriselu seadmetega. See võimaldab metaversumis luua reaalajas simulatsioone. Metaversumi keskkonna edasiseks optimeerimiseks võiks nutistu kasutada kogutavate andmete haldamiseks ka tehisintellekti ja masinõpet.


Metaversumi väljakutsed

Metaversum on alles oma arengu algfaasis. Mõned väljakutsed on seotud identiteedi autentimise ja privaatsuse kontrolliga. Reaalses maailmas pole üldiselt raske kedagi tuvastada. Kuid kui inimesed oma avataridega digimaailmas tegutsevad, on raske arvata või tõestada, kes teine inimene tegelikult on. Näiteks võivad pahatahtlikud kasutajad või isegi robotid siseneda metaversumi, teeseldes kedagi teist. Sellega võivad nad kahjustada tegeliku kasutaja mainet või petta teisi kasutajaid.

Teine väljakutse on privaatsus. Metaversum tugineb kaasahaarava kogemuse pakkumiseks AR- ja VR-seadmetele. Need tehnoloogiad koos kaamerate ja seadmete unikaalsete identifikaatoritega võivad tekitada isikuandmete soovimatu lekkimise.


Lõppmärkused

Kuigi metaversum on alles arendamisel, uurivad paljud ettevõtted juba selle potentsiaali. Krüptoruumis on juba olemas tähelepanuväärsed projektid nagu Decentraland ja The Sandbox, kuid kaasa löövad ka suured ettevõtted nagu Microsoft, Nvidia ja Facebook (Meta). AR-, VR- ja AI-tehnoloogiate arenedes näeme virtuaalsetes piirideta maailmades tõenäoliselt uusi põnevaid funktsioone.