Kaevandamise kogumite selgitus
Avaleht
Artiklid
Kaevandamise kogumite selgitus

Kaevandamise kogumite selgitus

Keskmine
Avaldatud Apr 22, 2020VĂ€rskendatud Jan 31, 2023
7m

Sissejuhatus

Kaevandamine on töötĂ”enduse plokiahelate turvalisuse lahutamatu osa. Arvutades teatud omadustega rĂ€sisid, saavad osalejad kaitsta krĂŒptoraha vĂ”rke ilma keskse juhtimiseta.

Kui Bitcoin 2009. aastal esmakordselt turule tuli, vĂ”is igaĂŒks tavalise arvutiga vĂ”istelda teiste kaevandajatega, et arvata jĂ€rgmise ploki jaoks Ă”ige rĂ€si. See oli vĂ”imalik, sest kaevandamise raskusaste oli madal. VĂ”rgus ei olnud palju rĂ€simÀÀra. SeetĂ”ttu polnud plokiahelasse uute plokkide lisamiseks vaja spetsiaalset riistvara.

On loogiline, et arvutid, mis suudavad arvutada rohkem rĂ€si sekundis, leiavad rohkem plokke. Ning see asjaolu pĂ”hjustas ökosĂŒsteemis suure muutuse. Kaevandajad hakkasid vĂ”idurelvastuma, et saavutada konkurentsieelis.

PĂ€rast erinevat tĂŒĂŒpi riistvara (CPU, GPU, FPGA) iteratsioone avastasid Bitcoini kaevandajad enda jaoks ASIC‑id – eriintegraallĂŒlitused. Need kaevandamise seadmed ei vĂ”imalda sul Binance'i akadeemiat sirvida ega kassipilte jagada. 

Nagu nimigi ĂŒtleb, on ASIC‑id loodud ainult ĂŒhe ĂŒlesande tĂ€itmiseks: rĂ€si arvutamiseks. Kuid kuna need on spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud, teevad nad seda uskumatult hĂ€sti. Nii hĂ€sti, et muud tĂŒĂŒpi riistvara kasutamine Bitcoini kaevandamisel on muutunud ĂŒsna haruldaseks.

Mis on kaevandamise kogum?

Hea riistvaraga jĂ”uad ainult poolele teele. VĂ”id kasutada mitut suure vĂ”imsusega ASIC‑it ja ikkagi on see vaid piisk Bitcoini kaevandamise ookeanis. TĂ”enĂ€osus, et sa Ă”ige ploki kaevandad, on ĂŒsna vĂ€ike, kuigi oled kulutanud palju raha oma riistvarale ja selle kĂ€itamiseks vajalikule elektrile.

Ei ole garanteeritud, millal sa saad ploki tasu vĂ”i kas sa seda ĂŒldse saad. Kui otsid pĂŒsivat tulu, on sul kaevandamise kogumis palju rohkem Ă”nne. 

Oletame, et sulle ja veel ĂŒheksale osalejale kuulub igaĂŒhele 0,1% vĂ”rgu rĂ€sivĂ”imsusest. See tĂ€hendab, et keskmiselt on Ă”ige ploki leidmise tĂ”enĂ€osus ĂŒks tuhandele. Kui pĂ€evas kaevandatakse hinnanguliselt 144 plokki, leiaksid sina tĂ”enĂ€oliselt ĂŒhe ploki nĂ€dalas. Olenevalt sinu rahavoogudest ja investeeringutest riistvarasse ja elektrisse vĂ”ib see â€žĂŒksi kaevandamise” lĂ€henemisviis olla teostatav strateegia.

Mis saab aga siis, kui sellest kasumi teenimiseks ei piisa? NĂ€iteks vĂ”iksid sa ĂŒhendada jĂ”ud eelpool mainitud ĂŒheksa osalejaga. Kui kĂ”ik ĂŒhendate oma rĂ€sivĂ”imsuse, kuuluks teile 1% vĂ”rgu rĂ€simÀÀrast. See tĂ€hendab, et leiate keskmiselt igast sajast plokist ĂŒhe, seega tulemus on ĂŒks kuni kaks plokki pĂ€evas. SeejĂ€rel vĂ”ite lihtsalt preemia jagada kĂ”igi kaasatud kaevandajate vahel.

LĂŒhidalt öeldes kirjeldasime me just kaevandamise kogumit. Neid kasutatakse tĂ€napĂ€eval laialdaselt, kuna need tagavad liikmetele stabiilsema tuluvoo.

Kuidas kaevandamise kogumid toimivad?

Tavaliselt mÀÀrab kaevandamise kogum koordinaatori, kes vastutab kaevandajate organiseerimise eest. Tema ĂŒlesanne on tagada, et kaevandajad kasutaksid nonsi jaoks erinevaid vÀÀrtusi, et nad ei raiskaks samu plokke luua ĂŒritades rĂ€sivĂ”imsust. Koordinaator vastutab ka preemiate jagamise ja osalejatele vĂ€ljamaksmise eest. Iga kaevandaja tehtud töö arvutamiseks ja vastavalt premeerimiseks kasutatakse mitut erinevat meetodit.

Pay-Per-Share (PPS)‑tĂŒĂŒpi kaevandamise kogumid

Üks levinumaid tasuskeeme on Pay-Per-Share (PPS). Selles sĂŒsteemis saad iga esitatud „osaku" eest kindla summa. 

Osak on siin tÀhenduses rÀsi, mille alusel mÔÔdetakse kaevandaja tööd. Iga osaku eest vÀljamakstav summa on nominaalne, kuid aja jooksul see kasvab. Pane tÀhele, et osak ei ole valideeritud rÀsi. See on lihtsalt rÀsi, mis vastab kaevandamise kogumis kehtestatud tingimustele.

PPS‑is saad sa osa preemiatest olenemata sellest, kas sinu kogum lahendab ploki vĂ”i mitte. Kogumi operaator vĂ”tab riski enda peale, seega kĂŒsib ta selle eest mĂ€rkimisvÀÀrset tasu – kas kasutajatelt ette vĂ”i vĂ”imaliku plokipreemia eest.


Full-Pay-Per-Share (FPPS)

FPPS‑i mudel kasutab PPS‑sĂŒsteemi, kuid kogumi osalejad saavad osa ka tehingutasudest. FPPS arvutab need, vĂ”ttes viimase perioodi standardse vĂ”rgutehingu keskmise ja jagades selle esitatud osakute alusel.

Pay-Per-Last-N-Shares (PPLNS)-tĂŒĂŒpi kaevandamise kogumid

Veel ĂŒks populaarne skeem on Pay-Per-Last-N-Shares (PPLNS). Erinevalt PPS‑ist premeerib PPLNS kaevandajaid ainult siis, kui kogum ploki edukalt kaevandab. Kui kogum leiab ploki, kontrollitakse viimati esitatud rĂ€siosakute kogumahtu N (N varieerub sĂ”ltuvalt kogumist). VĂ€ljamakse arvutamiseks jagatakse sinu esitatud osakute arv N‑ga, seejĂ€rel korrutatakse tulemus plokipreemiaga (miinus operaatori tasu).

Vaatame nÀidet. Kui praegune ploki tasu on 12,5 BTC (oletame, et tehingutasusid pole) ja operaatori tasu on 20%, siis kaevandajate saadaolev tasu on 10 BTC. Kui N oleks 1 000 000 ja sina esitasid 50 000 osakut, saaksid 5% saadaolevast preemiast (vÔi 0,5 BTC).

Nendest kahest skeemist on veel mitu erinevat variatsiooni, kuid eeltoodud meetodid on kĂ”ige levinumad. Pane tĂ€hele, et kuigi me rÀÀgime Bitcoinist, on enamikul populaarsetel PoW krĂŒptovaluutadel samuti kaevandamise kogumid. MĂ”ned nĂ€ited on Zcash, Monero, Grin ja Ravencoin. 

Kas soovid alustada krĂŒptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!

Kas kaevandamise kohumid ohustavad detsentraliseerimist?

Seda artiklit lugedes oleks pidanud su peas hĂ€irekell helisema. Kas pole mitte Bitcoin vĂ”imas seetĂ”ttu, et mitte keegi ei oma kontrolli plokiahela ĂŒle? Mis juhtub, kui keegi saab endale suurema osa rĂ€sivĂ”imsusest?

Need on vĂ€ga Ă”iged kĂŒsimused. Kui keegi suudab omandada 51% vĂ”rgu rĂ€sivĂ”imsusest, vĂ”ib ta kĂ€ivitada 51% rĂŒnnaku. See vĂ”imaldab tal tehinguid tsenseerida ja isegi vanu tehinguid tagasi pöörata. Selline rĂŒnnak vĂ”ib krĂŒptoraha ökosĂŒsteemile tohutut kahju tekitada.

Kas kaevandamise kogumid suurendavad 51% rĂŒnnaku ohtu? Vastus on: vĂ”ib-olla, kuid see pole tĂ”enĂ€oline.

RĂ€simÀÀra 24‑tunnine jaotus kogumi jĂ€rgi

RĂ€simÀÀra 24‑tunnine jaotus kogumi jĂ€rgi 16. aprillil 2020. Allikas: coindance.com


Teoreetiliselt vĂ”ivad neli parimat kogumit vĂ”rgu kaaperdamiseks kokku leppida. Sellel poleks aga suurt mĂ”tet. Isegi kui neil Ă”nnestuks rĂŒnnak lĂ€bi viia, langeks Bitcoini hind tĂ”enĂ€oliselt jĂ€rsult, kuna nende tegevus ÔÔnestaks sĂŒsteemi. Selle tulemusena kaotavad kĂ”ik nende soetatud mĂŒndid vÀÀrtust. 

Veelgi enam, kogumid ei pruugi omada kaevandamise seadmeid. Kogumi osalised suhtlevad kĂŒll lĂ€bi koordinaatori serveri, kuid nad vĂ”ivad vabalt liikuda teistesse kogumitesse. Nii osalejate kui ka kogumi operaatorite huvides on hoida ökosĂŒsteem detsentraliseerituna. Nad teenivad ju raha ainult siis, kui kaevandamine on kasumlik.

MĂ”nel korral on kogumid kasvanud murettekitavalt suureks. Üldiselt vĂ”tab kogum (koos sellega seotud kaevandajatega) ette samme rĂ€simÀÀra vĂ€hendamiseks.


LÔppmÀrkused

KrĂŒptoraha kaevandamise olemus muutus igaveseks pĂ€rast esimese kaevandamiskogumi kasutuselevĂ”ttu. Kogumid vĂ”ivad olla vĂ€ga kasulikud kaevandajatele, kes soovivad saada ĂŒhtlasemat vĂ€ljamakset. Kuna saadaval on palju erinevaid skeeme, leiavad nad kindlasti sellise, mis nende vajadustele kĂ”ige paremini sobib.

Ideaalses maailmas oleks Bitcoini kaevandamine palju detsentraliseeritum. Praegu vĂ”ib aga öelda, et see on "piisavalt detsentraliseeritud". Igal juhul ei ole kellelegi kasulik, kui mĂ”ni kogum saavutab pikemas perspektiivis suurema osa rĂ€simÀÀrast. Osalejad hoiaksid selle tĂ”enĂ€oliselt Ă€ra – lĂ”ppude lĂ”puks ei juhi Bitcoini mitte kaevandajad, vaid kasutajad.