Teadmise puudumise tõend

Teadmise puudumise tõend, mida mõnikord nimetatakse ka zk-protokolliks, on kontrollmeetod, mis toimub tõendaja ja kinnitaja vahel. Teadmise puudumise tõenduse süsteemis on tõendaja võimeline kinnitajale tõestama, et ta omab teatud teavet (näiteks matemaatilise võrrandi lahendust), ilma et ta avalikustaks teavet ennast. Neid tõendussüsteeme saavad kaasaegsed krüptograafid kasutada, et tagada suurem privaatsus ja turvalisus.

Zk-tõend peab vastama kahele põhinõudele, mida nimetatakse täielikkuseks ja usaldusväärsuseks. Täielikkus viitab tõendaja võimele näidata, et ta teab asjakohast teavet suure tõenäosusega täpselt. Selleks, et tõend oleks usaldusväärne, peab tõendaja olema võimeline usaldusväärselt kindlaks tegema, kas tõendaja tegelikult valdab teavet või mitte. Lõpuks peab selleks, et tõend oleks tõeliselt ilma teabeta, tõendus saavutama nii täielikkuse kui ka usaldusväärsuse, ilma, et kõnealune teave edastataks tõendaja ja kinnitaja vahel.

Teadmise puudumise tõendeid kasutatakse enamasti rakendustes, kus privaatsus ja turvalisus on olulised. Autentimissüsteemid võivad näiteks kasutada zk-tõendeid, et kontrollida volitusi või identiteeti ilma neid otseselt avaldamata. Lihtsa näitena võib seda kasutada selleks, et kontrollida, kas isikul on arvutisüsteemi salasõna olemas, ilma et oleks vaja salasõna avalikustada.