Kirjeldame lühidalt kahte konsensusmehhanismi, mis moodustavad panuse volituse tõenduse:
Panuse tõendus (PoS) on konsensusmehhanism, mille puhul valitakse valideerijad, kes loovad uue ploki, lähtudes nende majandusliku osaluse mahust võrgus. Teisest küljest on volituse tõendus (PoA) mudel, kus valideerijad valitakse eelnevalt nende maine alusel, seega pole valideerijatel vaja panustada, kuna võtmetegur on nende usaldusväärsus.
Sellegi poolest on panuse volituse tõendusel potentsiaalne puudus, peamiselt tsentraliseerimise oht. Kui valideerijate kogum ei ole piisavalt mitmekesine, võivad valideerijad kokkumängu teha ja võrgu tegevust häirida. Siiski on see küllaltki ebatõenäoline, kuna see rikuks valideerijate mainet.
Sisuliselt on panuse volituse tõenduse konsensuse mehhanism töökindel ja turvaline ning sellel on oma tugevad küljed ja väljakutsed. Panuse tõenduse ja volituse tõenduse parimaid oskusi nutikalt kombineerides sillutab panuse volituse tõendus teed tasakaalustatud konsensusmehhanismile institutsionaalseks kasutuselevõtuks ja detsentraliseeritud majanduseks. Seda edasiminekut saadab ka ettevaatlik järelevalve ja pideva kohanemise nõue, mis võimaldab leevendada ning lahendada võimalikke väljakutseid.
Töötõendus on krüpto konsensusmehhanism, kus kaevandajad kasutavad tehingute kinnitamiseks ja uute plokkide...