TL;DR
Bitcoini teenustasu ja tulu suhe näitab kaevandajate tulu osakaalu ning seda arvutatakse tehingutasude ja ploki tasu suhtena.
Suhtarv arvutatakse tehingutasude jagamisel plokitoetuse ja tehingutasude kogusummaga.
See suhe mõjutab oluliselt bitcoini võrgu tervist ja turvalisust, kuna plokitoetus väheneb aja jooksul poole võrra, et jõuda lõpuks 2140. aastal nullini.
2023. aasta alguses toimunud BRC-20 tokenitega seotud tegevused lükkasid bitcoini teenustasu ja tulu suhte üle 50%, mis on haruldane juhtum.
Mis on bitcoini ploki tasu?
Et paremini mõista bitcoini teenustasu ja tulu suhet, peame uurima, kuidas on tasustatud kaevandajate töö. Bitcoini võrgus on ploki tasu teatud kogus bitcoine, mida kaevandajad saavad uue ploki eduka kaevandamise eest.
Ploki tasu koosneb kahest komponendist: plokitoetusest ja tehingutasudest.
Mis on plokitoetus?
Bitcoini töötõenduse konsensusmehhanismis kasutavad kaevandajad märkimisväärseid arvutusressursse, et lahendada keerulisi arvutusülesandeid, mis on vajalikud plokiahelasse uute plokkide lisamiseks. Vastutasuks saavad kaevandajad iga plokiahelasse lisatava ploki eest fikseeritud koguse äsja vermitud bitcoine, mida nimetatakse plokitoetuseks. See on kaevandajate peamine stiimul võrgu turvalisena hoidmiseks.
Äsja loodud mündid tekitatakse erilise tehingu abil, mida nimetatakse mündibaasi tehinguks. Tavaliselt on mündibaasi tehing esimene plokki lisatav tehing ja see loob münte põhimõtteliselt eimillestki, sest mündid tulevad ühest tühjast sisendist.
Mis on tehingutasud?
Iga bitcoini võrgu tehinguga kaasneb väike teenustasu, mida makstakse kaevandajatele tehingu töötlemise eest. Kaevandajad eelistavad kõrgemate teenustasudega tehinguid, mis tähendab, et mida kõrgemad on teenustasud, seda tõenäolisemalt kaasatakse tehing järgmisesse plokki.
Bitcoini tehingutasud töötavad enampakkumiste põhimõttel, kus kasutajad pakuvad tehingutele kõrgemaid tasusid, et kaevurid lisaksid selle suure nõudluse ajal esmajärjekorras plokki.
Kuna tehingutasud moodustavad üldiselt väikese osa plokitasu kogusummast, kasutatakse terminit „plokitasu“ mõnikord vaheldumisi terminiga „plokitoetus“. Kuna aga Bitcoini võrgu tehingutasud aja jooksul tõusevad, on nende eristamine üha olulisem.
Käesolevas artiklis kasutame ülaltoodud määratlusi. Seetõttu saab ploki tasu väljendada järgmise valemiga:
Ploki tasu = plokitoetus + tehingutasud
Kuidas arvutada teenustasu ja tulu suhet
Teenustasu ja tulu suhet väljendatakse tavaliselt protsentides ja see arvutatakse tehingutasude jagamisel ploki tasuga järgmise valemi abil:
Teenustasu ja tulu suhe = tehingutasud / ploki tasu X 100%
Seda võib väljendada ka järgmiselt:
Teenustasu ja tulu suhe = tehingutasud / ploki tasu
Miks on ploki tasud vajalikud?
Ploki tasud motiveerivad kaevandajaid kasutama suuremat arvutusvõimsust bitcoini võrgu töös hoidmiseks. Kaevandajaid premeeritakse selle kohustuse eest äsja kaevandatud bitcoinidega ja tehingutasude kaudu teenitud bitcoinidega. Ploki tasu põhimõte on bitcoini tokenoomika võtmeks, kuna sellega hoitakse uute bitcoinide emiteerimist kontrolli all kahaneva kiirusega.
See loob deflatsioonilise majandusmudeli ja on sarnane väärismetallide kaevandamisega, kus uut metalli on järjest raskem leida. Samuti tagab see, et bitcoini protokolli koodi kohaselt ei eksisteeri kunagi rohkem kui 21 miljonit bitcoini.
Mis on bitcoini poolitamine?
Teenustasu ja tulu suhe on pälvinud rohkelt tähelepanu, osaliselt bitcoini poolitamise tõttu, mis sisuliselt on nähtus, kus plokitoetusest saadav tulu kaevandajatele väheneb poole võrra ligikaudu iga nelja aasta tagant.
Bitcoini puhul algas plokitoetus 50 BTC‑st ja seda vähendatakse poole võrra iga 210 000 ploki järel (umbes iga nelja aasta tagant). Bitcoini plokitoetust vähendati 2012. aastal 25 BTC‑le, 2016. aastal 12,5 BTC‑le ja 2020. aastal 6,25 BTC‑le. 2024. aastal vähendatakse seda 3,125 BTC‑ni.
Miks on teenustasu ja tulu suhe bitcoini turvalisuse jaoks oluline?
Sellise poolitamise kahanemiskiiruse juures kaevandatakse viimane bitcoin hinnanguliselt umbes aastal 2140. Pärast seda hetke ei saa kaevurid enam plokitoetusi, vaid neid tasustatakse üksnes tehingutasude kaudu.
Kuigi see võimalik stsenaarium on veel paljude aastate pärast tulevikus, on tõstatatud küsimus, kas tehingutasud kasvavad piisavalt, et kaevandajad saaksid plokitoetuse puudumisel piisavalt hüvitist.
Kuna plokitoetus väheneb 3,125 BTC‑ni 2024. aastal ja 1,5625 BTC‑ni 2028. aastal, mis on oluliselt madalam kui eelmisel kümnendil, tundub see küsimus aktuaalne ka lähitulevikus.
Milline on bitcoini teenustasu ja tulu suhte tulevik?
Suurema osa bitcoini võrgustiku eksisteerimise ajast on teenustasu ja tulu suhe olnud madalate ühekohaliste numbrite ümber. Tehingutasud on üldiselt moodustanud kaevandajate kogutuludest väikese osa.
Tehingutasude suuruse määravad aga erinevad osapooled ning pakkumine ja nõudlus. Kui nõudlus Bitcoini plokkide järele suureneb, tekib kasutajate vahel suurem konkurents kõrgemate tehingutasude pakkumisel, et nad saaksid tehingud järgmisse plokki kaasata.
Näiteks kasvasid tehingutasud märkimisväärselt 2017. ja 2020. aasta paiku, arvatavasti tänu krüpto laiemale kasutuselevõtule, bitcoinide hindade volatiilsusele ja võrgu ülekoormusele.
2023. aasta alguses tõstsid BRC-20 tokenitega seotud tegevused bitcoini teenustasu ja tulu suhte uutele ajaloolistele tipptasemetele. Teenustasu ja tulu suhe ületas 50%, mis tähendab, et tehingutasud plokis olid suuremad kui plokitasu, mis on haruldane juhtum. Nii kõrge teenustasu ja tulu suhe ei pruugi aga olla jätkusuutlik.
Lõppmärkused
Lõpuks, kui plokitoetus jõuab nullini, moodustavad tehingutasud 100% kaevandajate hüvitisest. Enne seda võib tekkida vajadus tehingutasusid järk-järgult suurendada ja saavutada püsiv jätkusuutlik kasvutempo, et kaevandamine oleks piisavalt kasumlik, motiveerimaks kaevandajaid bitcoini võrgustikus osalema.
See tuleks saavutada, tasakaalustades vajadust suurendada teenustasu ja tulu suhet, hoides samas kasutajate jaoks tehingutasud piisavalt madalad.
Lisalugemist
Mis on ordinaalid? Ülevaade Bitcoini NFT-dest
Lahtiütlus ja riskihoiatus: seda sisu esitatakse sellisel kujul, nagu see on, ainult üldiseks teabeks ning hariduslikel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada kui finants-, juriidilist või muud professionaalset nõustamist ega kui soovitust konkreetse toote või teenuse ostmiseks. Peaksid küsima nõu asjakohastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Kui artiklit on koostanud kolmandast osapoolest kaastööline, pane tähele, et väljendatud seisukohad kuuluvad kolmandast osapoolest kaastöölisele ja ei pruugi kajastada Binance'i Akadeemia omasid. Lisateabe saamiseks lugege meie täielikku lahtiütlust siit. Digitaalsete varade hinnad võivad olla kõikuvad. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ning sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance'i Akadeemia ei vastuta võimalike kahjude eest. Seda materjali ei tohiks tõlgendada finants-, juriidilise või muu professionaalse nõustamisena. Lisateabe saamiseks loe meie kasutustingimusi ja riskihoiatust.