Poolitamine

Krüptoraha valdkonnas viitab termin „poolitamine“ protsessile, mis vähendab uute müntide emiteerimise määra. Täpsemalt öeldes on poolitamine kaevandajate ploki tasu vähendamine poole võrra. Poolitamine tagab, et krüptovara järgiks püsivat emissioonimäära, kuni lõpuks saavutatakse selle maksimaalne pakkumine.

Bitcoini puhul genereeritakse ploki tasu osana pidevalt uusi münte (mis koosneb plokitoetusest ja tehingutasudest). Iga kord, kui kaevandaja „avastab“ edukalt uue ploki ja kinnitab selle, teenib ta oma töö eest vastloodud münte. 

Kaevandamisprotsess on see, mis toob süsteemi uusi Bitcoine ning seda tehakse prognoositavas ja kontrollitud tempos. Uusi Bitcoini plokke kaevandatakse keskmiselt iga 10 minuti järel ja plokitoetus järgib kontrollitud langemiskiirust. Poolitamine tagab, et iga 210 000 ploki järel (umbes iga nelja aasta tagant) väheneb ploki toetus 50% võrra.

Alates geneesiplokist, määrati Bitcoini plokitoetuseks algselt 50 BTC. Seejärel vähendati seda 2012. aastal 25 BTC-le ja 2016. aastal 12,5 BTC-le. Järgnev poolitamine toimus 2020. aasta mais, vähendades plokitoetust 6,25 BTC-ni. Kui on toimunud 32 poolitamist, protsess peatub ja rohkem Bitcoine ei looda. Sel hetkel saavutatakse 21 miljoni BTC maksimaalne pakkumine.

Poolitamine on Bitcoini protokolli oluline osa ja kuna kood on avatud lähtekoodiga, on kõigil võimalik seda näha. Näiteks Bitcoin Core'i juurutamine on saadaval GitHubis ja üks koodi jaotistest, mis määratleb plokitoetuse, näeb välja järgmine:

CAmount GetBlockSubsidy(int nHeight, const Consensus::Params& consensusParams)
{
int halvings = nHeight / consensusParams.nSubsidyHalvingInterval;
// Force block reward to zero when right shift is undefined.
if (halvings >= 64)
return 0;

CAmount nSubsidy = 50 * COIN;
// Subsidy is cut in half every 210,000 blocks which will occur approximately every 4 years.
nSubsidy >>= halvings;
return nSubsidy;
}