TL;DR
Plokiahelavõrkudes on tehingutasudel kaks olulist eesmärki. Nendega premeeritakse kaevandajaid või valideerijaid, kes aitavad tehinguid kinnitada ja kaitsevad võrku rämpstehingurünnakute eest.
Tehingutasud võivad olenevalt võrgu aktiivsusest olla väikesed või suured. Samuti võib tasude suurust mõjutada turu volatiilsus. Kuigi kõrged tehingutasud võivad pärssida plokiahela laiemat kasutuselevõttu, võivad väga madalad tasud tekitada turvaprobleeme.
Miks on tehingutasusid vaja?
Tehingutasud on olnud enamiku plokiahelasüsteemide oluline osa nende loomisest peale. Tõenäoliselt oled nendega kokku puutunud krüptoraha saatmisel, sissemaksmisel või väljavõtmisel.
Enamiku krüptovaluutade puhul kasutatakse tehingutasusid kahel olulisel põhjusel. Esiteks vähendavad tasud võrgus rämpstehingute hulka. Samuti muudavad need suuremahuliste rämpstehingurünnakute läbiviimise kulukaks. Teiseks on tehingutasud kasutajate jaoks stiimul, mis aitab tehinguid kinnitada ja valideerida. Mõtle sellele kui tasule võrgu abistamise eest.
Enamiku plokiahelate puhul on tehingutasud suhteliselt madalad, kuid olenevalt võrguliiklusest võivad need minna üsna kõrgeks. Kasutaja poolt makstud tasude summa määrab tema tehingu prioriteedi, kui see lisatakse järgmisse plokki. Mida suurem tehingutasu, seda kiirem on kinnitusprotsess.
Bitcoini tehingutasud
Bitcoin oli esimene plokiahela võrk maailmas ja pani aluse tehingutasude standardile, mida kasutavad paljud tänapäeva krüptovaluutad. Satoshi Nakamoto mõistis, et tehingutasud võivad kaitsta võrku ulatuslike rämpstehingurünnakute eest ja stimuleerida kasutajate head käitumist.
Bitcoini kaevandajad saavad tehingutasusid osana tehingute uude plokki kinnitamise protsessis. Kinnitamata tehingute kogumit nimetatakse mälukogumiks (või mempooliks). Kasutajad maksavad BTC ühest rahakotist teise saatmisel tehingutasusid, mille suuruse alusel määravad kaevandajad tehingute prioriteedid.
Pahatahtlikud kasutajad, kes soovivad võrku aeglustada, peavad maksma tasu igalt tehingult. Kui nad määravad tasu liiga madalaks, ignoreerivad kaevandajad tõenäoliselt nende tehinguid. Kui nad aga suurendavad tasusid, muutub see majanduslikus mõttes neile liiga kulukaks. Seega toimivad tehingutasud ka lihtsa, kuid tõhusa rämpstehingute filtrina.
Kuidas BTC tehingutasusid arvutatakse?
Bitcoini võrgus võimaldavad mõned krüptorahakotid kasutajatel tehingutasusid käsitsi määrata. Samuti on võimalik saata BTC-d nulltasuta, kuid kaevandajad suure tõenäosusega ignoreerivad selliseid tehinguid ning ei valideeri neid.
Erinevalt üldlevinud arvamusest ei sõltu Bitcoini tasud mitte saadetud summast, vaid tehingu suurusest (baitides). Oletame näiteks, et tehingu suurus on 400 baiti ja keskmine tehingutasu on 80 satoshit baidi kohta. Sel juhul maksab tehingu järgmisesse plokki lisamine umbes 32 000 satoshit (või 0,00032 BTC).
Kui võrguliiklus on suur ja nõudlus BTC saatmise järele suur, tõuseb tehingu tehingutasu, kuna bitcoini kasutajad on valmis oma tehingu kiirema kinnitamise eest kõrgemat tasu maksma. Selline olukord võib juhtuda siis, kui turg on väga volatiilne.
Seetõttu võivad kõrged tehingutasud muuta BTC kasutamise igapäevastes olukordades keeruliseks. Tassi kohvi eest pole ju ka mõistlik maksta 3 dollarit, kui teenustasu on sellest palju kõrgem.
Plokis saab olla ainult teatud arv tehinguid, kuna limiit on 1 MB (st ploki suurus). Kaevandajad lisavad need plokid plokiahelasse nii kiiresti kui võimalik, kuid siiski on sellel kiirusel ajaline piir.
Krüptovaluutavõrkude skaleeritavus on võrgutasude määramise juures ülioluline. Plokiahela arendajad teevad pidevalt jõupingutusi selle probleemi lahendamiseks. Eelmised võrgu uuendused on juba aidanud skaleeritavust parandada, näiteks SegWiti ja Lightning Networki juurutamine.
➟ Soovid proovida krüptoraha tehingute tegemist? Osta Bitcoini Binance'ist!
Ethereumi tehingutasud
Ethereumi tehingutasude põhimõte on erinev Bitcoini omast. Tehingutasude puhul arvestatakse tehingu töötlemiseks vajalikku arvutusvõimsust ehk gaasi. Gaasi hind on muutuv ja seda mõõdetakse etheris (ETH), mis on võrgu natiivne token.
Kui konkreetse tehingu jaoks vajaliku gaasi kogus võib jääda samaks, siis hind võib tõusta või langeda. Gaasi hind on otseselt seotud võrguliikluse tihedusega. Kui maksad kõrgemat gaasi hinda, eelistavad kaevandajad tõenäoliselt sinu tehingut.
Kuidas Ethereumi tehingutasusid arvutatakse?
Gaasi tasu kokku on tehingu otsesed kulud pluss teenustasu sinu tehingu töötlemiseks. Siiski peaksid arvestama ka gaasi piirhinnaga, mis on selle tehingu või ülesande eest makstava summa maksimum.
Teisisõnu, gaasi kulu moodustab selleks tööks vajalik töömaht ja gaasi hind on „iga töötunni" eest makstav töötasu. Nende kahe kulutüübi ja gaasi limiidi vaheline seos määrab Ethereumi tehingu või nutilepingu toimingu kogutasu.
Võtame näiteks ühe juhusliku tehingu Etherscan.io veebisaidilt. Tehing maksis 21 000 gaasi ja gaasi hind oli 71 gweid. Seega oli tehingu kogutasu 1 491 000 gweid ehk 0,001491 ETH.
Kuna Ethereum liigub panusetõenduse mudeli poole (vt Casper), on oodata gaasitasude vähenemist. Tehingu kinnitamiseks vajaliku gaasi kogus on väiksem, kuna võrk vajab tehingute valideerimiseks vaid murdosa arvutusvõimsusest. Kuid võrguliiklus võib siiski mõjutada tehingutasusid, kuna valideerijad eelistavad kõrgema tasuga tehinguid.
Binance Chaini tehingutasud
Binance Chain on plokiahela võrk, mis võimaldab kasutajatel teha tehinguid ja kaubelda BNB ja teiste BEP-2 tokenitega. Samuti saavad kasutajad luua ja levitada oma tokeneid. Binance Chain kasutab konsensusmehhanismi, mida nimetatakse delegeeritud panusetõenduseks. See tähendab, et kaevandajate asemel on valideerijad.
Binance Chain'i kasutab ka Binance DEX (detsentraliseeritud börs), kus kasutajad saavad otse oma rahakotist krüptovaradega kaubelda. Binance Chaini ja DEXi tehingutasud makstakse BNB-s.
Pane tähele, et Binance Chain ja BNB Smart Chain on kaks erinevat plokiahelat. Lisateabe saamiseks vaata BNB Smart Chaini (BSC) tutvustust.
Kuidas arvutatakse Binance Chaini tehingutasusid?
Sõltuvalt toimingust, mida soovid teha, rakendatakse vastavat BNB-s arvestatud tasusüsteemi. Tehakse vahet, kas tegemist on tehingutasuga (nt BNB saatmine) või kauplemistasuga (Binance DEX-is). Samuti võib tehingu koguhind tõusta või langeda sõltuvalt BNB turuhinnast.
Kauplemisega mitteseotud tehingute tegemisel, nagu BNB väljavõtmine või rahakotti sissemaksmine, tuleb tasuda ainult BNB-s. Binance DEXil makstakse tehingutasud vastavas kaubeldud tokenis, kuid BNB-s maksmisel saab allahindlust. Selline skeem aitab kaasa BNB levikule ja laiendab tema kasutajabaasi.
BNB Smart Chaini tehingutasud
BNB Smart Chain (BSC) on plokiahel, mis töötab paralleelselt Binance Chainiga (st need on kaks eraldi võrku). Kui Binance Chaini BNB on BEP-2 token, siis Binance Smart Chaini BNB on BEP-20 token.
BNB Smart Chain võimaldab luua nutilepinguid, mis muudavad selle paindlikumaks. BSC tehingutasude süsteem ei ole fikseeritud nagu Binance Chainis. Selle asemel kasutatakse gaasi süsteemi (sarnaselt Ethereumiga), mis arvestab tehingute ja nutilepingute toimingute tegemiseks vajalikku arvutusvõimsust.
BSC võrk kasutab panuse volituse tõenduse (PoSA) konsensuse mehhanismi. Võrgu kasutajad, kes soovivad valideerijaks saada, peavad panustama BNB-sse ja ploki edukal valideerimisel saavad nad osa ploki tehingutasudest.
Kuidas arvutatakse BNB Smart Chaini tehingutasusid?
Nagu mainitud, on BSC tasude süsteem väga sarnane Ethereumi omaga. Tehingutasud arvestatakse gweis, mille nimiväärtus on 0,000000001 BNB-d. Kasutajad saavad määrata oma gaasi hinna, mille alusel prioriseeritakse plokki lisatavad tehinguid.
Gaasi ajaloolise keskmise hinna arvutamiseks ja jooksva hinna esitamiseks näitab BscScan päeva keskmist ning madalaimat ja kõrgeimat makstud hinda. 2021. aasta märtsi seisuga oli BSC keskmine tehingutasu umbes 13 gweid.
Allolevas näites (info saidilt Bscscan.com) oli gaasi hind 10 gweid. Pane tähele, et gaasi piirmääraks oli 622 732 gweid, kuid selles näites kasutati ainult 352 755 (52,31%) gweid, mis tähendab, et tehingutasu oli 0,00325755 BNB‑d.
BSC tehingutasud on tavaliselt väga madalad, aga siiski, kui proovid tokeneid saata ilma BNB-ta sinu kontol, saad veateate, et sul pole piisavalt raha. Seetõttu jälgi alati, et rahakotis oleks mingi kogus BNB-d tehingutasude maksmiseks.
Binance'i väljamaksete tehingutasud
Kui teed Binance'i börsil väljamakseid, pead tasuma nendega seotud tehingutasud. Need tasud sõltuvad krüptovaluutast ja kasutatavast võrgust. Binance'i kauplemisplatvormil on oma süsteem tehingutasude jaoks. Väljamaksete tehingutasusid mõjutavad aga ka välised tegurid, mis ei sõltu Binance'ist.
Krüpto väljavõtmise kulud sõltuvad kaevandajate või valideerijate tööst, kes ei ole osa Binance'i ökosüsteemist. Seetõttu peab Binance perioodiliselt väljamaksete tasusid kohandama, lähtudes tingimustest, mis hõlmavad liiklust ja nõudlust selles võrgus.
Binance seab ka piirangud väljavõetava krüpto minimaalsele kogusele. Praeguseid limiite saad vaadata tehingutasude veebilehelt.
Kauplemistasud on seotud sinu konto VIP-tasemega ja ei sõltu väljamaksetasudest. Sinu konto VIP-taseme määrab kumulatiivne igakuine kauplemismaht. Praegune maksimaalne tehingutasu on 0,1% kaubeldavast krüptost ja see kehtib nii turutegijatele kui ka ‑võtjatele. Pea meeles, et BNB-s makstes on kauplemistasud madalamad.
Lõppmärkused
Tehingutasud on plokiahela võrkudest koosneva krüptoökonoomika lahutamatu osa. Need on osa kasutajatele pakutavatest stiimulitest ja aitavad hoida võrku töös. Tasud pakuvad ka kaitset pahatahtliku käitumise ja rämpstehingute eest.
Siiski on mõne võrgu väga tihedaks kasvanud liiklus toonud seal kaasa oluliselt kõrgemad tehingutasud. Enamiku plokiahelate detsentraliseeritud olemus muudab keerulisemaks nende skaleerimise. Mõnes võrgus on kõrge skaleeritavus ja tehingute läbilaskevõime, kuid sellega tuuakse sageli ohvriks kas turvalisus või detsentraliseerimine.
Sellegi poolest töötavad mitmed teadlased ja arendajad täiustuste kallal, mis loodetavasti suurendavad krüptovaluutade populaarsust arengumaades.