Delegeeritud panuse tõenduse (DPoS-i) konsensusalgoritmi peetakse eelnevast panuse tõenduse mehhanismist tõhusamaks ja demokraatlikumaks versiooniks.
Nii panuse tõendus kui ka delegeeritud panuse tõendus on alternatiiviks töötõenduse konsensusalgoritmile, sest töötõendussüsteem vajab palju väliseid ressursse. Töötõenduse algoritm kasutab suurt andmetöötlusvõimsust, et tagada muutumatu, detsentraliseeritud ja läbipaistev hajusraamat. Panuse tõendus ja delegeeritud panuse tõendus vajavad aga vähem ressursse ning on säästvamad ja keskkonnasõbralikumad. Delegeeritud panuse tõenduse mõistmiseks tuleb kõigepealt selgeks teha sellele eelnenud töötõenduse ja panuse tõenduse algoritmide põhialused.
Töötõendus (PoW)
Enamiku krüptorahasüsteemide töö toetub hajusraamatule, mida nimetatakse plokiahelaks, ja töötõendus oli esimene konsensusalgoritm, mida kasutati. See võeti kasutusele Bitcoini protokolli põhikomponendina ja selle ülesandeks on uute plokkide genereerimine ja võrguturbe eest hoolitsemine (kaevandamise käigus). Bitcoin pakuti välja alternatiivina traditsioonilisele ülemaailmsele finantssüsteemile, mis on tsentraliseeritud ja ebatõhus. Töötõendus võttis kasutusele toimiva konsensusprotokolli, mis muutis rahaülekannete juhtimise keskasutuse kaudu ebavajalikuks. See võimaldas reaalajas detsentraliseeritud maksete arveldamist võrdõigusvõrgus, muutes vahendajad ebavajalikuks ja vähendades üldisi tehingukulusid.
Koos muud tüüpi sõlmedega peetakse töötõendussüsteemi ülal kaevandamissõlmede võrgu abil, kus kasutatakse keeruliste krüptograafiliste probleemide lahendamiseks spetsiaalset riistvara (ASIC). Keskmiselt kulub uue ploki kaevandamiseks 10 minutit. Kaevandaja saab uue ploki plokiahelasse lisada ainult siis, kui ta leiab sellele plokile lahenduse. Teisisõnu saab kaevandaja seda teha ainult pärast töötõenduse lõpetamist, mis omakorda premeerib teda vastloodud müntidega ja kõigi selle konkreetse ploki tehingutasudega. Sellel kõigel on aga kõrge hind, sest see vajab palju energiat ja sellele kulub palju nurjunud katseid. Pealegi on ASIC riistvara üsna kallis.
Lisaks süsteemi ülalpidamisele on ikka veel küsimusi selle kohta, mil määral saab töötõendussüsteemi rakendada – eriti seoses skaleeritavusega (väga piiratud arv tehinguid sekundis). Siiski peetakse töötõenduse plokiahelaid kõige turvalisemaks ja töökindlamaks ning need on tõrketaluvusega lahenduse standardiks.
Panuse tõendus (PoS)
Töötõenduse algoritmi kõige levinum alternatiiv on panuse tõenduse konsensusalgoritm. Panuse tõenduse süsteem on loodud lahendama tavaliselt töötõendusel põhinevas plokiahelas esinevaid ebatõhususi ja tekkida võivaid probleeme. See on ette nähtud just töötõenduspõhise kaevandamisega seotud kulude (energiatarve ja riistvara) vähendamiseks. Põhimõtteliselt on panuse tõenduse plokiahel turvatud deterministlikul viisil. Selles süsteemis ei kaevandata ja uute plokkide valideerimine oleneb panustatud müntide arvust. Mida rohkem münte panustatakse, seda suurem on võimalus saada valitud ploki valideerijaks (nimetatakse ka vermijaks või valajaks).
Kui töötõendussüsteem sõltub välistest investeeringutest (energiatarve ja riistvara), siis panuse tõenduse plokiahel on turvatud siseinvesteeringuga (krüptoraha ise).
Lisaks teeb panuse tõenduse süsteem plokiahela ründamise kallimaks, sest edukaks ründeks on vaja omandada vähemalt 51% kõigist olemasolevatest müntidest. Nurjunud rünne tooks kaasa väga suure rahalise kaotuse. Vaatamata panuse tõenduse eelistele ja veenvatele argumentidele on sellised süsteemid ikka alles varajases arengufaasis ning neid pole veel suuremas mahus testitud.
Delegeeritud panuse tõendus (Delegated Proof of Stake - DPoS)
Delegeeritud panuse tõenduse (DPoS-i) konsensusalgoritmi töötas välja Daniel Larimer 2014. aastal. Delegeeritud panuse tõenduse konsensusalgoritmi kasutatakse näiteks sellistes krüptorahaprojektides nagu Bitshares, Steem, Ark ja Lisk.
Delegeeritud panuse tõendusel põhineval plokiahelal on hääletussüsteem, kus sidusrühmad delegeerivad oma töö kolmandale osapoolele. Teisisõnu saavad nad hääletada delegaatide poolt, kes kaitsevad nende eest võrku. Delegaate saab nimetada ka tunnistajateks ning nende ülesanne on saavutada uute plokkide genereerimisel ja valideerimisel konsensus. Hääleõigus on kasutajale kuuluvate müntide arvuga proportsionaalses suhtes. Hääletussüsteem on projektiti erinev, aga üldiselt esitab iga delegaat häälte küsimiseks eraldi ettepaneku. Tavaliselt jagab delegaat oma kogutud preemiad proportsionaalselt vastavate hääletajatega.
Seega loob delegeeritud panuse tõenduse algoritm hääletussüsteemi, mis sõltub otseselt delegaatide mainest. Kui valitud sõlm käitub valesti või ei tööta tõhusalt, kõrvaldatakse see kiiresti ja asendatakse teisega.
Mis puudutab jõudlust, siis delegeeritud panuse tõendusel põhinev plokiahel on töötõendusest ja panuse tõendusest skaleeritavam, sest saab sekundis töödelda rohkem tehinguid (TPS).
Delegeeritud panuse tõendus vs panuse tõendus
Ehkki delegeeritud panuse tõendus ja panuse tõendus on panustamises sarnased, on delegeeritud panuse tõendusel uus demokraatlik hääletussüsteem, mille kaudu valitakse ploki tootjad. Kuna delegeeritud panuse tõenduse süsteemi peavad ülal hääletajad, innustab see delegaati olema aus ja tõhus, sest muidu hääletatakse ta välja. Lisaks teeb delegeeritud panuse tõendusel põhinev plokiahel panuse tõendusega võrreldes tavaliselt sekundis rohkem tehinguid.
Delegeeritud panuse tõendus vs töötõendus
Kui panuse tõendus püüab lahendada töötõenduse vigu, siis delegeeritud panuse tõendus püüab muuta ploki tootmisprotsessi sujuvamaks. Seetõttu saab delegeeritud panuse tõenduse süsteem töödelda kiiresti palju plokiahelatehinguid. Praegu ei kasutata delegeeritud panuse tõendust samamoodi nagu töötõendust või panuse tõendust. Töötõendus on endiselt kõige turvalisem konsensusalgoritm ja seetõttu tehakse enamik rahaülekandeid seal. Panuse tõendus on kiirem kui töötõendus ja sellel on tõenäoliselt rohkem kasutusvõimalusi. Delegeeritud panuse tõendus piirab panustamist plokkide tootjate valimisega. Erinevalt töötõenduse konkurentsipõhisest süsteemist on selle plokkide tegelik tootmine eelnevalt määratud. Iga tunnistaja saab kordamööda toota plokke. Väidetakse, et delegeeritud panuse tõendust tuleks pidada volituste tõenduse süsteemiks.
Delegeeritud panuse tõendus erineb sisuliselt töötõendusest ja isegi panuse tõendusest. Lisatud on sidusrühmade hääletamine, mille eesmärk on langetada otsus ausa ja tõhusa delegaadi (või tunnistaja) kasuks ning teda innustada. Ka plokke toodetakse oluliselt teistmoodi kui panuse tõenduse süsteemis ja üldjuhul on sellel suurem jõudlus, mis võimaldab teha sekundis rohkem tehinguid.