Kahvel

Algaja
„Kahvel“ viitab divergentsile plokiahela võrgus. Kahvli käivitamisel peavad sõlmeoperaatorid, masinad, mis valideerivad plokiahelas tehinguid, minema üle protokolli uusimale versioonile. Igal sõlmel on plokiahela koopia, mis tagab, et uued tehingud ei oleks selle ajalooga vastuolus. 

On olemas kahte tüüpi kahvleid: nõrgad ja tugevad. Mõlemat tüüpi kahvlid tekitavad plokiahela tehingu ajalugu, kuid nad teevad seda erineval viisil, millel on erinevad tagajärjed võrgule. Nõrk kahvel on plokiahela tarkvarauuendus, mis ei jaga ahelat kaheks senikaua, kuni enamik võrgusõlmi võtab kõnealuse uuenduse vastu.

Tugev kahvel on plokiahela protokolli muudatus, mis ei ole tagasiulatuvalt ühilduv. Iga sõlm peab oma süsteemid uuendama viimasele versioonile, et jääda võrgus aktiivseks. Juhtudel, kus konsensus uute reeglite osas ei ole üksmeelne, võib see põhjustada plokiahela jagunemise kaheks eraldi rajaks, millest kumbki edeneb iseseisvalt oma vastava tehingute arvestusraamatuga alates jagunemiskohast.

Võrreldes tugevate kahvlitega peetakse nõrku kahvleid kindlamaks ja turvalisemaks alternatiiviks, kuna need on tagasiühilduvad. See tähendab, et sõlmed, mis ei uuenda protokolli uuemat versiooni, näevad ahelat endiselt kehtivana. Nõrgad kahvlid võivad lisada uusi funktsioone, mis ei muuda plokiahelas järgitavaid reegleid. Seda tüüpi kahvleid kasutatakse sageli uute funktsioonide rakendamiseks programmeerimise tasandil.

Jagunemine Ethereumi ja Ethereum Classicu vahel on näide tugevast kahvlist. Kahvel toimus lahkarvamuste tõttu, mis puudutasid DAO häkkimise järel tehtud tehingute tühistamist. Teisest küljest on nõrga kahvli näide Bitcoini SegWiti külgahela integratsioon, mis käivitus 2017. aasta augustis.

Kahvlid võivad avaldada märkimisväärset mõju plokiahelavõrkudele ja nende kasutajatele. Need võivad viia uute krüptorahade loomiseni, mõjutada olemasolevate tokenite väärtust ja muuta võrgu juhtimisstruktuuri.