Killustamine (Sharding)

Killustamine on meetod plokiahelate (või muud tüüpi andmebaaside) jagamiseks väiksemateks jaotatud plokiahelateks, mis haldavad konkreetseid andmesegmente. See seadistus võtab pinge maha ühest ahelast, mis tegeleb kõigi võrgus tehtavate tehingute ja interaktsioonidega. Iga jaotatud plokiahelat nimetatakse killuks ja sellel on oma konkreetne hajusraamat.

Need killud saavad seejärel oma tehinguid töödelda, samas kui signaal plokiahel või põhiahel haldab kildude vahelisi koostoimeid. See muudab killustamise 1. kihi võrgu skaleeritavuse täienduseks, kuna see on muutus plokiahela põhivõrgus. Kildude rakendamine pakub palju suuremat skaleeritavust kui ühe võrgu jätkuv kasutamine. Ethereumi arendajad võtavad Ethereumi uuendamise käigus kasutusele killustamise, et muuta see skaleeritavaks panuse tõenduse võrguks.

Ethereumi näitel koordineerib Beacon Chain 64 üksikut kildu. Esialgne töötõenduse Ethereumi ahel on ühinenud panuse tõenduse Beacon Chainiga ja killustamine toimub hiljem.

Üks võrgu jagamise eeliseid on sõlme kasutamise lihtsus ja ligipääsetavus. Kuna võrgu andmed on jaotatud kildude vahel, pole enam vaja, et valideerimissõlmed säilitaksid kogu plokiahela ajalugu. Selle asemel peab valideerija ainult säilitama kinnitusi andmete terviklikkuse kohta.

Võrgud ilma killustamiseta kasutavad sageli skaleeritavuse parandamiseks rollupe. Need võtavad tehinguid plokiahelaväliselt ja pakendavad need kokku, et neid põhiahelas valideerida. Seega, kuigi killustamine võib tunduda rollupide konkurendina, muudab see neid tegelikult tõhusamaks. Killustatud võrgus olevad rullupid suudavad oma olekust tõhusamalt teatada, mis parandab nende kiirust.

Peamine mure killustamise puhul on võimalus, et halvad osalejad võtavad killu üle. See kild võib seejärel negatiivselt mõjutada võrgu teisi osi. Ilma nõuetekohase hoolduse ja reegliteta on killu ülevõtmine lihtsamini teostatav kui terve killustamata võrgu ülevõtmine.