Suhtelise tugevuse indeksi indikaator (Relative Strength Index Indicator - RSI)
Tehniline analüüs (TA) on sisuliselt praktika, mille käigus uuritakse varasemaid turusündmusi eesmärgiga ennustada tulevasi suundumusi ja hinnamuutusi. Traditsioonilistest kuni krüptovaluutaturgudeni tugineb enamik kauplejaid nende analüüside tegemiseks spetsiaalsetele tööriistadele ja RSI on üks neist.
Suhtelise tugevuse indeks (RSI) on TA-näitaja, mis töötati välja 1970. aastate lõpus tööriistana, mida kauplejad saaksid kasutada aktsia toimivuse uurimiseks teatud perioodi jooksul. Põhimõtteliselt on see momentumi ostsillaator, mis mõõdab nii hinnaliikumise ulatust kui ka nende liikumiste kiirust (tempot). RSI võib olenevalt kaupleja profiilist ja kauplemise seadistusest olla väga kasulik tööriist.
Suhtelise tugevuse indeksi indikaatori lõi J. Welles Wilder 1978. aastal. Seda esitleti tema teoses „New Concepts in Technical Trading Systems“ koos teiste TA näitajatega, nagu paraboolne SAR, keskmine tõeline vahemik (Average True Range - ATR) ja keskmine suunaindeks (Average Directional Index - ADX).
Enne tehniliseks analüütikuks saamist töötas Wilder mehaanikainsenerina ja kinnisvaraarendajana. Ta alustas aktsiatega kauplemist umbes 1972. aastal, kuid ei olnud kuigi edukas. Paar aastat hiljem koondas Wilder oma kauplemisuuringud ja kogemused matemaatilisteks valemiteks ja indikaatoriteks, mille võtsid hiljem kasutusele paljud kauplejad üle maailma. Raamat valmis kõigest kuue kuuga ja vaatamata 1970. aastatele kasutavad seda endiselt paljud edetabelite koostajad ja kauplejad.
Kuidas RSI indikaator töötab?
Vaikimisi mõõdab RSI vara hinna muutusi 14-ühikulise perioodi jooksul (päevagraafikutel 14 päeva, tunnigraafikutel 14 tundi ja nii edasi). Valem jagab hinna selle aja jooksul saavutatud keskmise kasumi keskmise kahjumiga ja seejärel esitab andmed skaalal 0–100.
Nagu mainitud, on RSI momentumi indikaator, mis on teatud tüüpi tehniline kauplemistööriist, mis mõõdab hinna (või andmete) muutumise kiirust. Kui momentum tõuseb ja hind tõuseb, näitab see, et aktsiat ostetakse turul aktiivselt. Kui momentum langeb, on see märk müügisurve suurenemisest.
RSI on ka ostsilleeruv indikaator, mis hõlbustab kauplejatel üleostetud või ülemüüdud turutingimusi märgata. See hindab vara hinda skaalal 0 kuni 100, võttes arvesse 14-ühikulist perioodi. Kui RSI skoor on 30 või vähem, viitab see sellele, et vara on tõenäoliselt madalpunkti lähedal (üle müüdud). Kui skoor on üle 70 on vara hind tõenäoliselt selle perioodi kõrgpunkti (üleostmise) lähedal.
Kuigi RSI vaikeseade on 14-ühikuline periood, võivad kauplejad seda muuta, et kas suurendada (vähem perioode) või vähendada tundlikkust (rohkem perioode). Seetõttu on 7-päevane RSI hinnamuutuste suhtes tundlikum kui see, mis arvestab 21 päeva. Lisaks võivad lühiajalised kauplemisseaded kohandada RSI-indikaatorit nii, et need loeksid ülemüüdud ja üleostetud tasemeteks (30 ja 70 asemel) 20 ja 80, mistõttu on väiksem tõenäosus valesignaale anda.
Kuidas kasutada RSI-d divergentside põhjal
Lisaks RSI skooridele 30 ja 70 – mis võivad viidata potentsiaalselt ülemüüdud ja üleostetud turutingimustele – kasutavad kauplejad RSI-d ka selleks, et proovida ennustada trendi pöördumisi või tuvastada toetus- ja vastupanutasemeid. Selline lähenemine põhineb nn pulli- ja karuturu divergentsidel.
Pullituru divergents on seisund, kus hind ja RSI skoor liiguvad vastupidises suunas. Niisiis, RSI skoor tõuseb ja tekitab kõrgemaid madalseise, samal ajal aga hind langeb, luues madalamaid madalseise. Seda nimetatakse pullituru divergentsiks ja see näitab, et ostujõud tugevneb vaatamata hinnalangusele.
Seevastu karuturu divergentsid võivad viidata sellele, et vaatamata hinnatõusule on turg hoogu kaotamas. Seetõttu RSI skoor langeb ja loob madalamad kõrgseisud, samal ajal aga varade hind tõuseb ja tekitab kõrgemaid kõrgseise.
Pidage siiski meeles, et tugevate turusuundumuste ajal ei ole RSI divergentsid nii usaldusväärsed. See tähendab, et tugev langustrend võib enne tegeliku madalpunkti saavutamist tuua kaasa palju pullituru divergentse. Seetõttu sobivad RSI divergentsid paremini vähem volatiilsetele (külgsuunaliste liikumiste või väiksemate trendidega) turgudele.
Lõppmärkused
Suhtelise tugevuse indeksi indikaatori kasutamisel tuleb arvestada mitmete oluliste teguritega, näiteks seadistused, skoor (30 ja 70) ning pulli-/karuturu divergentsid. Siiski tuleb alati meeles pidada, et ükski tehniline indikaator ei ole 100% tõhus – eriti kui seda kasutatakse üksi. Seetõttu peaksid kauplejad valesignaalide vältimiseks kaaluma RSI indikaatori kasutamist koos teiste indikaatoritega.