Võtmepunktid
Krüptorahatehingud registreeritakse avalikus pearaamatus (plokiahelas), mis muudab need läbipaistvaks ja püsivaks.
Tehinguid valideerib detsentraliseeritud arvutivõrk, kasutades konsensusmehhanisme – peamiselt töötõendust (Proof of Work, PoW) ja panuse tõendust (Proof of Stake, PoS).
2022. aasta septembris läks Ethereum töötõenduse mehhanismilt üle panuse tõendusele; seda muutust tuntakse The Merge’i nime all ja see vähendas märkimisväärselt võrgu energiatarbimist.
Enne tehingu kinnitamist asub see nn ootesaalis („mempool“), kus valideerijad ja kaevandajad valivad, milliseid tehinguid järgmisena töödelda, eelistades tavaliselt suuremat tasu pakkuvaid tehinguid.
Konsensusmehhanismid takistavad pettuseid ja topeltkulutamist ilma vajaduseta sõltuda mõnest kesksest asutusest, näiteks pangast.
Sissejuhatus
Bitcoin ja enamik teisi krüptorahasid toimivad teisiti kui traditsiooniline raha, kuna need ei sõltu tehingute kontrollimiseks ja heakskiitmiseks pankadest ega kesksetest asutustest. Kinnitamine käib avaliku pearaamatu ehk plokiahela kaudu.
Plokiahel on omamoodi hiigelsuur avalik märkmik, mida näevad kõik, kuid mida keegi ei saa muuta ilma laiapõhjalise võrgukonsensuseta. Selles artiklis selgitataksegi, kuidas krüptorahatehinguid kontrollitakse ja kinnitatakse selliste konsensusmehhanismide abil nagu töötõendus ja panuse tõendus.
Mis on krüptorahatehing?
Kui saadad kellelegi krüptoraha, lood tehingu. See tehing registreerib saatja ja saaja rahakotiaadressid, tehingusse kaasatud müntide arvu ning teabe tehingu toimumise aja kohta. Pärast esitamist saadetakse tehing võrku, et seda saaks kontrollida ja kinnitada.
Kuidas plokiahelatehinguid kinnitatakse?
Jagamine ja kontrollimine
Kui lood tehingu, kasutad oma rahakoti võtmeid, et genereerida digitaalne allkiri. Seejärel edastatakse sinu tehinguandmed ja allkiri plokiahela moodustavatest arvutitest (sõlmedest) koosnevasse võrku. Need sõlmed kontrollivad, kas sinu allkiri on kehtiv, kas vajalikud vahendid on olemas, kas tehingu üksikasjad on õiged ning kas tehing järgib võrgu reegleid.
Ootesaal
Kui tehing on esialgsed kontrollid läbinud, siseneb see ootesaali (ingl. k „mempool“ ehk „memory pool“). See on ooteala, kus kehtivaks tunnistatud, ent veel kinnitamata tehingud on järgmisse plokki lisamiseks järjekorras. Valideerijad ja kaevandajad valivad, milliseid tehinguid töödelda, eelistades tavaliselt suurema tehingutasuga tehinguid. Suure võrgukoormuse korral võib ootesaal ummistuda, mis põhjustab viivitusi ja tõstab teenustasusid.
Kuidas võrk kokkuleppele jõuab?
Võrk ei tugine ühele kesksele autoriteedile. Selle asemel järgivad sõlmed ja valideerijad ühiseid reegleid, et leppida kokku, millised tehingud ja plokid on kehtivad. See kokkulepe saavutatakse konsensusalgoritmi kaudu. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat konsensusmehhanismi on töötõendus ja panuse tõendus.
Töötõendus (PoW)
Töötõenduse (Proof of Work, PoW) korral võistlevad kaevandajad omavahel keerukate matemaatiliste mõistatuste lahendamisel. Esimene kaevandaja, kes mõistatuse lahendab, lisab plokiahelasse uue ploki ja teenib plokitasu. Teised sõlmed kontrollivad lahenduse enne selle aktsepteerimist üle. Kaevandajad koonduvad sageli kaevandamiskogumitesse, et üheskoos töötades suurendada oma võimalust tasu teenida. Töötõenduse mehhanism tagab võrgu turvalisuse, kuid nõuab märkimisväärselt energiat ja arvutusvõimsust. Bitcoin kasutab endiselt seda meetodit.
Panuse tõendus (PoS)
Panuse tõendus (Proof of Stake, PoS) valib valideerijad tavaliselt selle põhjal, kui palju münte nad on võrgus lukustanud (panustanud). Mida suurem on valideerija panus, seda tõenäolisemalt saab ta olenevalt võrgust uusi plokke pakkuda või valideerida. Valideerijad pakuvad ja kinnitavad uusi plokke kordamööda. Kui mõni valideerija üritab petta, riskib ta oma panustatud müntide kaotamisega karistusmehhanismi kaudu, mida nimetatakse kärpimiseks. Panuse tõendust kasutavad nüüd teiste seas Ethereum (mis läks sellele üle 2022. aasta septembris töötõenduselt The Merge’i käigus), BNB Chain ja Solana.
Miks on kinnitamine oluline?
Ajalooliselt muutsid digirahade loomise keeruliseks kaks probleemi:
topeltkulutamine: samade vahendite saatmine samaaegselt kahele või enamale saajale;
sõltuvus kesksetest autoriteetidest: pangad või ettevõtted pidid iga tehingu heaks kiitma ja registreerima.
Plokiahel lahendab mõlemad probleemid. Kuna iga tehing registreeritakse avalikult ja püsivalt, ei saa sama krüptoraha kaks korda kulutada. Ja selle asemel, et kontroll oleks ühe keskse institutsiooni käes, töötavad iga tehingu kinnitamiseks üheskoos tuhanded arvutid, mis muudab süsteemi pettustele ja manipuleerimisele väga vastupidavaks.
Mis on plokiahela kinnitus?
Kinnitus luuakse iga kord, kui sinu tehingut sisaldava ploki peale lisatakse uus plokk. Mida rohkem kinnitusi tehingul on, seda raskem on seda tagasi pöörata.
Selleks, et tehingut käsitletaks lõplikult arveldatuna, nõuavad eri plokiahelad erinevat arvu kinnitusi. Bitcoin nõuab suure väärtusega ülekannete korral tavaliselt 3–6 kinnitust, kuna iga uus plokk muudab varasema tehingu järk-järgult aina raskemini tagasipööratavaks. Ethereumis ootavad mõned teenused teatud arvu plokkide lisamist, teised aga ootavad lõplikkust, mis tavatingimustes saabub enamasti mõne minuti jooksul.
KKK
Kuidas bitcoin’i tehing kinnitatakse?
Kui saadad kellelegi bitcoin’i, edastatakse sinu tehing sõlmedest ehk arvutitest koosnevasse võrku, kus sõlmed kontrollivad sinu digiallkirja ja veenduvad, et sul on tehingu jaoks piisavalt vahendeid. Kehtivad tehingud sisenevad ootesaali, kus kaevandajad valivad need uude plokki lisamiseks. Kaevandaja lahendab keeruka arvutusülesande, et lisada plokk ahelasse ja teenida plokitasu. Enamik platvorme ootab kuut kinnitust (selleks kulub umbes üks tund), enne kui käsitleb bitcoin’i tehingut täielikult arveldatuna.
Mis on ootesaal?
Ootesaal („mempool“) on ajutine ooteala, kus kehtivaks tunnistatud, kuid veel kinnitamata tehingud ootavad, kuni kaevandaja või valideerija need üles korjab ja järgmisesse plokki lisab. Suuremate tasudega tehingud töödeldakse tavaliselt esimeses järjekorras. Suure võrgukoormusega perioodidel võib ootesaali ummistus põhjustada viivitusi ja suurendada teenustasusid, mis on vajalikud õigeaegseks kinnituseks.
Mis vahe on töötõendusel ja panuse tõendusel?
Töötõendus nõuab kaevandajatelt arvutusvõimsuse kulutamist matemaatiliste mõistatuste lahendamiseks; võitja ehk mõistatuse esimesena lahendanud kaevandaja saab lisada järgmise ploki. Panuse tõendus valib valideerijad selle põhjal, kui palju krüptoraha nad on panustanud, kaotades vajaduse energiamahuka arvutamise järele. Panuse tõendus on üldiselt kiirem ja energiatõhusam, samas kui töötõendust peetakse turvalisuse mõttes kindlamini järele proovituks. Bitcoin kasutab töötõendust; Ethereum läks 2022. aasta septembris üle panuse tõendusele.
Mitu kinnitust üks krüptorahatehing vajab?
Vajalike kinnituste arv oleneb plokiahelast ja tehingu väärtusest. Bitcoini tehingud loetakse enamasti lõplikult arveldatuks pärast kuut kinnitust (selleks kulub umbes üks tund). Panuse tõendust kasutav Ethereum saavutab lõplikkuse ligikaudu 12–15 minutiga kontrollpunktisüsteemi kaudu, mitte kinnituste arvu alusel. Väiksemaid või madalama väärtusega ülekandeid võidakse olenevalt platvormist aktsepteerida ka vähemate kinnitustega.
Kas kinnitatud krüptorahatehingut saab tagasi pöörata?
Kui tehing on saanud piisavalt kinnitusi, on selle tagasi pööramine äärmiselt keeruline. Iga täiendav plokk, mis lisatakse pärast sinu tehingut, muudab ajaloolise kirje muutmise arvutuslikult raskemaks (töötõenduse võrkudes) või majanduslikult kulukamaks (panuse tõenduse võrkudes). Kuigi väga sügavad ümberkorraldused on teoreetiliselt võimalikud, peetakse neid tavatingimustes väljakujunenud võrkudes, nagu Bitcoin ja Ethereum, praktiliselt teostamatuks.
Lõppmärkused
Tehingute kinnitamine on see, mis muudab krüptoraha usaldusväärseks ka ilma keskse autoriteedita. Nii töötõenduse mehhanismi nõutav arvutuslik jõupingutus kui ka panuse tõenduse mehhanismi rahaline seotus kaitseb võrku pettuste ja topeltkulutamise eest. Arusaamine sellest, kuidas kinnitamine toimib, sealhulgas ülevaade ootesaali rollist, kinnitussügavusest ja konsensusele erineva lähenemisega kaasnevatest kompromissidest, aitab sul paremini mõista, miks on erinevad plokiahelad teinud ülesehituse osas erinevaid otsuseid ning kuidas need mõjutavad tehingute kiirust, hinda ja turvalisust.
Lisalugemist
Lahtiütlus. See sisu esitatakse olemasoleval kujul ainult üldiseks teabeks ning harivatel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või muu professionaalse nõustamisena ega konkreetse toote või teenuse ostmise soovitusena. Peaksid küsima nõu asjaomastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Kui artikli on koostanud mõni kolmandast osapoolest kaastööline, pea meeles, et väljendatud seisukohad kuuluvad kolmandast osapoolest kaastöölisele ega pruugi kajastada Binance’i Akadeemia seisukohti. Digivarade hinnad võivad kõikuda. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ning sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance’i Akadeemia ei vastuta võimalike kahjude eest. Lisateabe saamiseks loe meie kasutustingimusi, riskihoiatust ja Binance’i Akadeemia tingimusi.