Elastsus

Algaja

Mis on elastsus?

Elastsus on mõiste majandusest, mis mõõdab ühe muutuja tundlikkust teise muutuja muutustele. Seda kasutatakse tavaliselt pakkumise ja nõudluse vaheliste suhete analüüsimiseks ning paljude muude majandussündmuste selgitamiseks. Elastsuse tüüpe on erinevaid, sealhulgas nõudluse hinnaelastsus, pakkumise hinnaelastsus, sissetulekuelastsus ja ristelastsus.

Kuidas elastsus toimib?

Vaatame, kuidas elastsus toimib, kasutades selleks nõudluse hinnaelastsust. Kui elastsus on suurem kui 1,0 viitab see sellele, et nõudlus on hinnamuutustele väga tundlik, mis teeb kauba või teenuse elastseks. Ja vastupidi, kui elastsus on väiksem kui 1,0 on nõudlus hinnamuutuste suhtes suhteliselt vähetundlik, mis näitab mitteelastsust. Kui elastsus on 1,0 on nõudluse protsentuaalne muutus täpselt proportsionaalne hinna protsentuaalse muutusega.

Bensiin on näiteks mitteelastne toode. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljude inimeste jaoks on bensiin igapäevaseks transpordiks vajalik ja nad ei muuda hinnamuutuste mõjul oluliselt oma tarbimisharjumusi. Sellisena on nõudlus hinnamuutuste suhtes suhteliselt vähetundlik, mis viitab mitteelastsusele.

Luksuskaubad on näiteks elastsed tooted. Seda seetõttu, et paljud inimesed saavad hõlpsasti elada ilma luksustooteid ostmata. Kui luksuskauba hind tõuseb, kalduvad tarbijad rohkem ostma alternatiivseid odavamaid kaupu või vähendama oma kulutusi luksuskaupadele. Sellisena on nõudlus hinnamuutuste suhtes üpriski tundlik, mis näitab elastsust.

Elastsus kauplemisel

Kauplemise kontekstis võib elastsus aidata kauplejatel tuvastada potentsiaalseid arbitraaživõimalusi ja optimeerida oma kauplemisstrateegiaid. Kauplejad võivad ära kasutada nõudluse elastsust, kasutades hoogsate kauplemisstrateegiate kaudu ära lühiajalisi hinnakõikumisi. Elastne pakkumine võib anda signaali varade kogumiseks pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Elastsus igapäevaelus

Saame rakendada elastsuse mõistet ka oma igapäevaelu erinevates olukordades. Näiteks materjalide elastsus on oluline inseneritöös ja ehituses. Insenerid peavad mõistma, kuidas materjalid reageerivad koormusele ja pingele, et tagada konstruktsioonide ohutus ning vastupidavus.

Lisaks on elastsuse mõiste aktuaalne tervishoiu- ja keskkonnateaduses. Näiteks tõhusate ravimeetodite väljatöötamiseks on oluline mõista, mida tähendab inimese naha elastsus. Keskkonnateaduses võib ökosüsteemide elastsus aidata teadlastel ennustada, kuidas nad võivad reageerida erinevatele keskkonnamuutustele, nagu kliimamuutused või elupaikade hävimine.

Kokkuvõte

Elastsus näitab, kuidas ühe teguri muutused mõjutavad teise teguri muutusi. Elastsuse mõistet kasutatakse nii kauplemises kui ka igapäevaelus ja see aitab inimestel teha tõhusamaid otsuseid.

Lisateave: alternatiivkulu