Võtmepunktid
2008. aastal kirjutas tollal tundmatu Satoshi Nakamoto lühikese artikli, milles tutvustas Bitcoini kui ilma pankade või vahendajateta töötavat digitaalse raha süsteemi.
Satoshi töötas välja mudeli, mis lahendas topeltkulutamise ja muud varasemaid digitaalse raha süsteemide loomise katseid vaevanud probleemid.
Kasutajad, kes aitavad võrku käitada (kaevandajad), lahendavad võimsaid arvuteid kasutades mõistatusi, mis aitavad tehinguid kinnitada, ja lisavad need avalikku registrisse (plokiahelasse).
Bitcoini kaevandajad on võrgu turvalisuse tagamiseks üliolulised. Edukaid kaevandajaid premeeritakse tehtud töö eest uute bitcoin’ide ja teenustasudega.
Millest Bitcoini valge raamat räägib?
2008. aastal avaldas tundmatu autor või rühmitus nimega Satoshi Nakamoto lühikese, kuid revolutsioonilise artikli pealkirjaga „Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System“ („Bitcoin: võrdõigusvõrgul põhinev elektroonilise raha süsteem“). Artikkel tutvustas uut kontseptsiooni: elektroonilise raha süsteemi, mis võimaldab igal soovijal saata interneti kaudu raha ilma vajaduseta pankade, maksetöötlejate või mõne usaldusväärse kolmanda osapoole järele.
See oli oluline muutus, kuna enne Bitcoini pidi enamik veebimakseid toetuma vahendajatele. Need vahendajad küsisid teenustasusid, võisid tehingute täitmisega viivitada ning olid nõrgaks kohaks, kuna nende kaudu võisid levida pettused ja tsensuur ning tehingud võisid nurjuda. Bitcoini valge raamat pakkus välja süsteemi, mis põhineb usalduse asemel krüptograafilisel tõendamisel ja kus osalejad lepivad koostöö ja kinnitamise kaudu kokku ühes tehingute ajaloos.
Suurim probleem, millega ta silmitsi seisis, oli nn topeltkulutamise probleem. Digitaalsetes süsteemides on andmete kopeerimine lihtne. Kuidas siis tagada, et sama digitaalset münti ei saaks kulutada rohkem kui üks kord? Bitcoin lahendab selle probleemi, muutes kõik tehingud avalikuks ja nõudes, et kogu võrk nõustuks nende toimumise järjestusega.
Kuidas Bitcoin töötab?
Digitaalsed mündid ja allkirjad
Bitcoin määratleb mündi digitaalsete allkirjade ahelana. Kui inimene saadab bitcoin’e, kasutab ta oma privaatvõtit sõnumi allkirjastamiseks, sidudes selle saaja avaliku võtmega. See allkirjastatud sõnum lisatakse kuuluvusahela lõppu, tõendades, et ülekandmine on volitatud.
Kuna allkirjade ahel üksi ei saa kedagi takistada kulutamast sama münti kaks korda, vajab võrk usaldusväärset viisi kinnitamaks, et topeltkulutamist pole toimunud. Traditsiooniliselt on seda kontrollinud usaldusväärsed organid, kuid Bitcoin eemaldab vajaduse keskasutuse järele, kuulutades kõik tehingud avalikult välja ja nõudes, et kogu võrk lepiks kokku ühes tehingute ajaloos.
Plokiahel: ühine ajajoon
Võrk kasutab topeltkulutamise probleemi lahendamiseks hajusat ajatemplite serverisüsteemi, mida tänapäeval tuntakse pigem plokiahela nime all. Siin kogutakse tehingud nn plokkideks, mis räsitakse kokku ja seotakse ahelaks. Iga plokk sisaldab ajatemplit ja viidet (räsi) eelnevale plokile, seetõttu ei saa andmeid, mis on kord juba registreeritud, muuta ilma iga järgnevat plokki uuesti tegemata.
Selle ahela talletavad ja kinnitavad tuhanded võrgus osalejad (sõlmed), mis asuvad kõikjal maailmas. Kuna plokiahelat kopeeritakse laialdaselt ja värskendatakse kollektiivse kokkuleppe kaudu, on üksikul osapoolel äärmiselt keeruline tehinguid manipuleerida või neid tagasi pöörata.
Bitcoini kaevandamine
Ploki lisamiseks peavad Bitcoini kaevandajad lahendama keerulise matemaatikaülesande, mis nõuab suurt andmetöötlusvõimsust. Kui kaevandaja lahendab ülesande, loob ta uue ploki, lisab selle ahelasse ja jagab seda kõigiga. Kuna selleks kulub nii palju tööd, tähendaks ploki hilisem muutmine kogu selle töö uuesti tegemist, mis on väga aeganõudev.
Edukaid kaevandajaid premeeritakse uute bitcoin’ide ja tehingutasudega. See innustab neid andma endast parimat, et kõik, mis võrgus toimub, oleks aus ja turvaline. Bitcoini kaevandamisprotsessis kasutatavat konsensusmehhanismi nimetatakse töötõenduseks (PoW).
Mis saab, kui kaks plokki kaevandatakse korraga?
Kuna võrk on detsentraliseeritud, võib vahel juhtuda, et kaks kaevandajat leiavad erinevad sobivad plokid peaaegu korraga, see toob kaasa plokiahela hargnemise. Sõlmed jätkavad töötamist selle ahelaharu kallal, mille nad esimesena vastu võtsid, kuid hoiavad teist haru varuks.
Hargnemine laheneb loomulikul moel, kui ühes harus leitakse järgmine plokk – see haru muutub „pikemaks“ (st selles on rohkem kogunenud tööd). Lõpuks lepivad kõik sõlmed kokku pikema ahela kasutamises, jättes lühema ahela kõrvale.
Maksete kinnitamine ilma kõike talletamata
Igal kasutajal pole vaja plokiahela täielikku koopiat alles hoida. Bitcoin võimaldab „lihtklientidel“ maksete kontrollimiseks laadida alla ainult ploki päisteks ja harudeks nimetatavaid väiksemaid osi. See teeb maksete kinnitamise kõigi kasutajate jaoks lihtsamaks, sest pole vajadust mahuka talletusruumi järele.
Andmete ja plokiahela suuruse haldamine
Aja jooksul kasvab plokiahel suuremaks, see võib kaasa tuua talletuse ja kiirusega seotud probleeme. Bitcoini valges raamatus käsitletakse Merkle’i puude kasutamist; see on eriline meetod tehingute räsimiseks. Sõlmed saavad selle meetodi kasutamise korral kärpida või kõrvaldada andmeid, mis pole enam vajalikud, tagades samas plokiahela turvalisuse ja kinnitatavuse.
Lõppmärkused
Bitcoini valge raamat tutvustas uut viisi, kuidas mõelda internetis rahast ja usaldusväärsusest. See näitas, kuidas inimesed saavad ülemaailmse arvutivõrgu kaudu saata raha otse, turvaliselt ja ilma pankadeta, kasutades nutikat matemaatikat ja meeskonnatööd.
See idee käivitas lõpuks tuhandeid krüptoraha- ja plokiahelaprojekte kogu maailmas. Bitcoini valge raamatu lihtsate, ent vägagi võimsate ideede mõistmine annab meile aimu raha ja turvaliste digitaalsete tehingute tulevikust.
Lisalugemist
Lahtiütlus. See sisu esitatakse olemasoleval kujul ainult üldiseks teabeks ning harivatel eesmärkidel, ilma igasuguse esinduse või garantiita. Seda ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või muu professionaalse nõustamisena ega konkreetse toote või teenuse ostmise soovitusena. Peaksid küsima nõu asjaomastelt professionaalsetelt nõustajatelt. Selles artiklis nimetatud tooted ei pruugi sinu piirkonnas saadaval olla. Kui artikli on koostanud kolmandast osapoolest kaastöötaja, pane tähele, et väljendatud seisukohad kuuluvad sellele kolmandast osapoolest kaastöötajale ega pruugi kajastada Binance’i Akadeemia seisukohti. Lisateabe saamiseks loe meie täielikku lahtiütlust. Digivarade hinnad võivad kõikuda. Sinu investeeringu väärtus võib langeda või tõusta ning sa ei pruugi investeeritud summat tagasi saada. Sina vastutad ainuisikuliselt oma investeerimisotsuste eest ja Binance’i Akadeemia ei vastuta võimalike kahjude eest. Seda materjali ei tohiks tõlgendada finants-, õigus- või mõne muu professionaalse nõuandena. Lisateabe saamiseks loe meie kasutustingimusi ja riskihoiatust.