Mitme allkirjaga kaitse

Edasijõudnud

Mõiste „mitme allkirjaga kaitse“ (inglise keeles „multisig“ või „multi-signature“) viitab spetsiifilist tüüpi digitaalsele allkirjale, mille saab luua mitme kordumatu allkirja kombinatsiooni abil. Mitme allkirjaga kaitse tehnoloogia võimaldab kahel või enamal kasutajal kollektiivselt allkirjastada digidokumente või krüptorahatehinguid. 

Ehkki mitme allkirjaga kaitse mõiste on kasutusele tulnud krüptorahade maailmas, on see põhimõte olemas olnud juba ammu enne Bitcoini loomist. Bitcoini aadresside jaoks võeti see tehnoloogia esmakordselt kasutusele 2012. aastal, ent esimene mitme allkirjaga kaitstav rahakott loodi alles aasta hiljem. 


Kuidas see toimib?

Lühidalt öeldes pääseb mitme allkirjaga kaitstaval aadressil hoitavatele vahenditele juurde üksnes siis, kui korraga antakse vähemalt kaks allkirja. 

Lihtsa võrdlusena võime ette kujutada turvalist seifi, millel on kaks lukku ja kaks võtit. Üks võti on Alice’i ja teine Bobi käes. Ainus viis, kuidas nad saavad seifi avada, on kasutada oma võtmeid korraga: kumbki neist ei saaks seifi avada ilma teise heakskiiduta.

See tähendab, et mitme allkirjaga kaitstavad rahakotid pakuvad täiendavat turbekihti ja selle tehnoloogia kasutamine aitab kasutajatel vältida probleeme, mis sageli esinevad ühe võtmega rahakottide kasutamisel (need on rahakotid, mis tuginevad ühe privaatvõtme kasutamisele). Ühe võtme kasutamise korral on tavalistes krüptorahakottides olevad vahendid kaitstud ainult ühe turbemeetmega ja seetõttu töötavad küberkurjategijad pidevalt välja uusi andmepüügitehnikaid, et proovida krüptorahakasutajate vahendeid varastada.

Kuna mitme allkirjaga kaitstavad aadressid nõuavad vahendite ülekandmiseks rohkem kui ühte allkirja, sobivad need ka ettevõtetele ja korporatsioonidele, kes soovivad vahendeid hoida ühises rahakotis. See leevendab riske, mis võivad tekkida siis, kui vahendid anda ainult ühe isiku käsutusse või kui mitmele isikule antakse samal ajal kasutamiseks üks privaatvõti.