FOMO on lühend väljendist „fear of missing out“ (ilmajäämishirm). Seda mõistet kirjeldas 2000. aastal esimest korda dr Dan Herman teadusajakirjas The Journal of Brand Management. Kuid lühendi FOMO võttis paar aastat hiljem kasutusele Patrick McGinnis arvamusartiklis, mis ilmus 2004. aastal Ameerika ajakirjas The Harbus.
Mõiste viitab ärevustundele või mõttele, et teised inimesed jagavad positiivset või erakordset kogemust, samal ajal kui sina jääd sellest ilma. See nähtus on laialt levinud sotsiaalmeedias, kus teiste inimeste postitused kajastavad ja rõhutavad nende elu positiivseid ja edukaid külgi, see aga tekitab lugejas oma elu vaadates kurbus- või ebapiisavustunde.
Finantsturgude ja kauplemise kontekstis viitab FOMO hirmule, mida kaupleja või investor tunneb siis, kui jääb ilma potentsiaalselt kasumlikust investeeringust või kauplemisvõimalusest. Ilmajäämishirm on eriti valdav olukorras, kus vara väärtus tõuseb märkimisväärselt suhteliselt lühikese aja jooksul. FOMO võib panna inimese (ja terve turukogukonna) tegema turuotsuseid, mis põhinevad emotsioonidel (võimalusest ilmajäämise hirmul), mitte loogikal ega arutlustel. See on eriti ohtlik vähese distsipliiniga jaeinvestoritele, kuna võib sageli viia olukorrani, kus tehinguid tehakse ülehinnatud varaga, ja see toob kaasa palju suurema rahalise kaotuse riski.
Kõrgeim hind, mille vara on oma kauplemisajaloo jooksul saavutanud.
Krüptoraha, mis on <em>bitcoin</em>’i alternatiiv. Terminit kasutatakse sellise krüptoraha kirjeldamiseks, ...
Turuhindade tõusutrend. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt mitte ainult krüptoraha valdkonnas, vaid ka tr...