Selgita mulle nagu lapsele
Kas oled kuulnud oma vanaema rääkimas, kuidas tema nooruses oli kõik odavam? Selle põhjuseks on inflatsioon. Seda põhjustab eeskirjade eiramine toodete ja teenuste pakkumise ja nõudluse suhtes, mis toob kaasa hindade tõusu.
Sellel on oma eelised, kuid üldiselt on liiga suur inflatsioon halb: mis mõtet on raha säästa, kui see on homme vähem väärt? Inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks rakendavad valitsused poliitikat, mille eesmärk on kulutusi vähendada.
Sisukord
- Sissejuhatus
- Inflatsiooni põhjused
- Inflatsiooni kontrollimise vahendid
- Inflatsiooni mõõtmine hinnaindeksiga
- Inflatsiooni plussid ja miinused
- Lõppmärkused
Sissejuhatus
Kui „suhtelise hinna muutus“ tähendab tavaliselt vaid ühe või kahe kauba hinna tõusu, siis inflatsioon viitab peaaegu kõigi majanduse kaupade kulude suurenemisele. Samuti on inflatsioon pikaajaline nähtus – hinnatõus peab olema pikaajaline, mitte pelgalt juhuslik sündmus.
Enamik riike mõõdab iga-aastast inflatsioonimäära. Üldjuhul väljendatakse inflatsiooni protsendilise muutusena: selle kasv või langus võrreldes eelmise perioodiga.
Selles artiklis käsitleme inflatsiooni eri põhjuseid, selle mõõtmise viise ja majandusele avaldatavat (nii positiivset kui ka negatiivset) mõju.
Inflatsiooni põhjused
Teiseks võib inflatsioon tekkida konkreetse suure nõudlusega kauba pakkumise nappuse tõttu. See võib põhjustada selle kauba hinna tõusu, mis võib mõjutada ülejäänud majandust. Tulemuseks võib olla peaaegu kõigi kaupade ja teenuste üldine hinnatõus.
Nõudlusinflatsioon
Nõudlusinflatsioon on kõige levinum inflatsiooni liik, mille põhjustab kulutuste suurenemine. Sel juhul kaalub nõudlus üles kaupade ja teenuste pakkumise – nähtus, mis põhjustab hindade tõusu.
Selle illustreerimiseks vaatleme turgu, kus pagar oma kaupa müüb. Ta suudab toota umbes 1000 leivapätsi nädalas. See toimib hästi, kuna ta ka müüb igal nädalal umbes sama palju.
Kuid oletame, et nõudlus leiva järele on tohutult suurenenud. Võib-olla on majanduslikud tingimused paranenud, mis tähendab, et tarbijatel on kulutamiseks rohkem raha. Seetõttu näeme tõenäoliselt pagari toodetud leivapätside hinna tõusu.
Miks? Kuna pagar töötab 1000 pätsi tootmisel täisvõimsusel. Ei tema töötajad ega ahjud ei suuda füüsiliselt rohkem toota. Ta võiks ehitada rohkem ahjusid ja palgata rohkem töötajaid, kuid see võtab aega.
Seni on meil liiga palju kliente ja liiga vähe leiba. Mõned kliendid on nõus pätsi eest kõrgemat hinda maksma, seega on loomulik, et pagar tõstab vastavalt oma hinda.
Kujutage nüüd ette, et lisaks leiva suuremale nõudlusele tõid paranenud majandusolud kaasa ka suurema nõudluse piima, õli ja mitmete muude toodete järele. See on nõudlusinflatsiooni definitsioon. Inimesed ostavad järjest rohkem kaupu, nii et nõudlus ületab pakkumist, mis põhjustab hindade tõusu.
Kuluinflatsioon
Kuluinflatsioon tekib siis, kui hinnatase tõuseb tooraine- või tootmiskulude suurenemise tõttu. Need kulud lükatakse tarbijale.
Vaatame uuesti eelmainitud pagarit. Ta on ehitanud uued ahjud ja palganud lisatööjõudu, et toota nädalas 4000 leiba. Nüüd vastab pakkumine nõudlusele ja kõik on rahul.
Ühel päeval saab pagar halva uudise. Nisusaak on sel hooajal olnud eriti halb, mis tähendab, et ei ole piisavat pakkumist piirkonna pagaritöökodade varustamiseks. Pagar peab leivapätside tootmiseks vajaliku nisu eest rohkem maksma. Selle lisakulu tõttu peab ta tõstma hindu, kuigi tarbijate nõudlus pole suurenenud.
Teine võimalus on, et valitsus tõstab miinimumpalka. See lisab pagarile tootmiskulusid, mistõttu peab ta taas tõstma valminud leivapätside hindu.
Suures plaanis on kuluinflatsiooni põhjuseks sageli ressursside (nagu nisu või nafta) nappus, kaupade maksustamise suurendamine valitsuse poolt või vahetuskursside langus (mille tulemuseks on impordikulu suurenemine).
Palgainflatsioon
Hinna-palgakasvu spiraal on kontseptsioon, mis illustreerib palgainflatsiooni kalduvust inflatsiooni suurendada. See võib juhtuda siis, kui tööandjad ja töötajad ei jõua palgasummades kokkuleppele. Kui töötajad nõuavad kõrgemat palka, et kaitsta oma vara eeldatava inflatsiooni eest, siis tööandjad on sunnitud suurendama oma toodete hindu. See võib kaasa tuua isevõimenduva tsükli, mille puhul töötajad nõuavad kaupade ja teenuste kallinemise tõttu veelgi kõrgemat palka ning tsükkel jätkub.
Inflatsiooni kontrollimise vahendid
Kvantitatiivse lõdvendamise vastand on kvantitatiivne karmistamine (ingl k quantitative tightening, QT) ehk rahapoliitika, mis võib rahapakkumist vähendades vähendada inflatsiooni. Siiski on vähe tõendeid selle kohta, et kvantitatiivne karmistamine oleks hea inflatsiooni kontrollimise vahend. Praktikas kontrollib enamik keskpanku inflatsiooni intressimääri tõstes.
Kõrgemad intressimäärad
Kõrgemad intressimäärad muudavad raha laenamise kallimaks. Selle tulemusena muutub laenu võtmine tarbijate ja ettevõtete jaoks vähem atraktiivseks. Tarbijate tasandil pärsivad suuremad intressimäärad kulutusi, mistõttu nõudlus kaupade ja teenuste järele väheneb.
Nendel perioodidel muutub atraktiivseks säästmine ja see soosib neid, kes laenavad raha välja intressi teenimiseks. Majanduskasv võib aga pidurduda, kuna ettevõtjad ja eraisikud on investeerimise või kulutamise eesmärgil laenu võtmisel ettevaatlikumad.
Fiskaalpoliitika muutmine
Kui valitsused suurendavad näiteks kogutavat tulumaksu, on üksikisikutel taas vähem kasutatavat tulu. Turul on omakorda vähem nõudlust, mis peaks teoreetiliselt inflatsiooni vähendama. See on aga ohtlik tee, sest avalikkus võib kõrgematele maksudele ebasoodsalt reageerida.
Inflatsiooni mõõtmine hinnaindeksiga
THI võtab arvesse paljude tarbekaupade hindu, kasutades kodumajapidamiste ostetud kaupade ja teenuste ostukorvi hindamiseks kaalutud keskmist. Seda tehakse aeg-ajalt ja siis saab tulemust võrrelda eelnevate tulemustega. Üksused nagu näiteks USA tööstatistika büroo (Bureau of Labor Statistics, BLS) koguvad neid andmeid kogu riigi poodidest, et tagada nende arvutuste võimalikult suur täpsus.
Näiteks on vaatlusaasta THI skoor 100 ja kaks aastat hiljem 110. Siis võib järeldada, et kahe aastaga on hinnad tõusnud 10%.
Inflatsiooni plussid ja miinused
Esmapilgul võib tunduda, et inflatsiooni tasub üldse vältida. Kuna see aga jääb tänapäeva majanduse lahutamatuks osaks, on see tegelikkuses palju nüansirikkam teema. Vaatame mõningaid inflatsiooni eeliseid ja puudusi.
Inflatsiooni plussid
Kulutuste, investeeringute ja laenuvõtmise suurenemine
Nagu varem mainisime, võib madal inflatsioonimäär olla majandusele kasulik, kuna stimuleerib kulutusi, investeeringuid ja laenu võtmist. Kaubad või teenused on mõttekam soetada kohe, kuna inflatsiooni tõttu on samal sularaha summal tulevikus väiksem ostujõud.
Suurem kasum
Inflatsioon sunnib ettevõtteid müüma kaupu ja teenuseid kõrgema hinnaga, et kaitsta end inflatsiooni mõjude eest. Nad saavad seda hinnatõusu õigustada, kuid võivad ka tõsta hindu vajalikust veidi veelgi kõrgemale, et saada lisatulu.
See on parem kui deflatsioon
Nagu nimest arvata võib, on deflatsioon inflatsiooni vastand, mida iseloomustab aja jooksul hindade langus. Kuna hinnad langevad, on tarbija jaoks mõttekam ostude edasilükkamine, sest lähitulevikus on võimalik saada paremaid hindu. See võib majandust negatiivselt mõjutada, kuna nõudlus kaupade ja teenuste järele ei ole kuigi suur.
Ajalooliselt on deflatsiooniperioodid toonud kaasa kõrgema töötuse määra ja nihke kulutamise asemel säästmise suunas. Kuigi deflatsioon ei pruugi olla üksikisiku jaoks halb, kipub see majanduskasvu takistama.
Inflatsiooni miinused
Valuuta devalveerimine ja hüperinflatsioon
Õige inflatsioonimäära leidmine on keeruline ja selle kontrollimata jätmine võib kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Lõppkokkuvõttes kahandab see üksikisikute rikkust: kui hoiad täna oma madratsi all 100 000 dollarit sularaha, pole sellel kümne aasta pärast sama ostujõudu.
Ebakindlus
Kui inflatsioonimäär on kõrge, võib ebakindlus võimust võtta. Üksikisikud ja ettevõtted pole kindlad, kuhu majandus liigub, seega on nad oma rahaga ettevaatlikumad – see toob kaasa vähem investeeringuid ja majanduskasvu.
Valitsuse sekkumine
Lõppmärkused
Inflatsiooni mõjul hinnad aja jooksul tõusevad, põhjustades elukalliduse tõusu. See on nähtus, millega oleme leppinud – kui seda õigesti kontrolli all hoida, võib inflatsioon olla majandusele kasulik.
Tänapäeva maailmas on parimad abinõud paindlik fiskaal- ja rahapoliitika, mis võimaldab valitsustel kohaneda, et hoida hinnatõusu kontrolli all. Neid poliitikaid tuleb aga väga hoolikalt rakendada, vastasel juhul võivad need põhjustada majandusele veel rohkem kahju.