Web2 vs Web3: kumb on parem?
Avaleht
Artiklid
Web2 vs Web3: kumb on parem?

Web2 vs Web3: kumb on parem?

Keskmine
Avaldatud Sep 20, 2022Värskendatud Jun 9, 2023
6m

TL;DR

Kuigi praegust Interneti-versiooni Web2 kasutavad miljonid, on sellel ka oma puudusi. Andmete omandiõiguse, tsensuuri ja turvalisusega seotud küsimused vaevavad jätkuvalt Internetti, mis on ajendanud uue ja täiustatud versiooni Web3 väljatöötamist. See tulevane Internet püüab hõlmata selliseid tehnoloogiaid nagu plokiahel, tehisintellekt (AI) ja liitreaalsus (AR). Ideaalne Web3 peaks pakkuma selliseid eeliseid nagu andmete omandiõigus ja konfidentsiaalsus. Web3 peetakse Web2 täiustatud versiooniks, kuid mis see täpselt on ja kas see on parem?

Sissejuhatus

World Wide Web, mida tuntakse ka lihtsalt Interneti või veebina, on alates selle esmakordsest tutvustamisest Web1 nime all drastiliselt muutunud. Kuna tehnoloogiad paranevad ja kasutajate nõudmised arenevad, pole üllatav, et veeb on sellele vastavalt muutunud. 

Web1 võimaldas sisu tarbimist ja lihtsat suhtlemist. Web2, mis on osaliselt kujundatud nutitelefonide ja mobiilse Interneti-juurdepääsu plahvatusliku leviku tõttu, võimaldas kasutajatel tarbida ja luua oma sisu. Nüüd on esile kerkinud uus tulevikuveebi kontseptsioon, mida tuntakse kui Web3. Eeldatakse, et see Interneti viimane iteratsioon võimaldab kasutajatel mitte ainult sisu ja andmeid tarbida ja luua, vaid ka seda omada. 

Veebi lühiajalugu

Kuigi veebis on aastate jooksul toimunud palju muudatusi, võib selle kahte peamist faasi klassifitseerida Web1 ja Web2 alla.

Web1

Web1, tuntud ka kui Web 1.0, on algne Internet. See koosnes staatilise HTML-i lehtedest – tolleaegsest veebivormingukeelest –, mis kuvasid teavet võrgus. Web1 töötas täielikult detsentraliseeritud infrastruktuuril – igaüks sai serverit majutada, rakendusi luua ja teavet Internetis avaldada, ilma et väravahaldurid neid tsenseeriksid. Web1 kasutajad said veebist veebibrauserite kaudu teavet otsida. 

Veebi 1 puudused

Kahjuks ei olnud inimestel võimalust teavet muuta ja teistega suhtlemiseks oli vähe võimalusi. Kasutajad said suhelda ainult lihtsate vestlussõnumite ja foorumite kaudu. Kasutajad suhtlesid Web1-ga sedasi peamiselt vaatlejate, mitte osalejatena.

Veeb2

Erinevalt Web1-st on Interneti praegune iteratsioon tsentraliseeritud, keskendunud sisu loomisele ja suures osas monopoliseeritud suurte edukate tehnoloogiaettevõtete poolt.

1990. aastate lõpus moodustasid andmebaasid, serveripoolne töötlemine, vormid ja sotsiaalmeedia ühiselt interaktiivsema Interneti, mida tuntakse Web2 või Web2.0 nime all. See on Interneti praegune versioon, mis on sisu loomise mängumaa. Olenemata sellest, kas oled ambitsioonikas kirjanik, fotograaf või mõjutaja, saad hõlpsalt luua ja oma töid Web2 maailmas esitleda. 

Teenusepakkujad, nagu WordPress ja Tumblr, pakuvad inimestele platvormi sisu loomiseks, samas kui sotsiaalmeediaettevõtted, nagu Facebook ja Twitter, võimaldavad inimestel luua ühendust ja suhelda kellega tahes üle kogu maailma. Lisaks võimaldab mobiilne internetiühendus ja nutitelefonide levik igaühel sisu hõlpsasti tarbida.

Web2-kesksed ettevõtted on sellest internetirevolutsioonist kasu saanud. Peale kasumi on ettevõtted loonud ka suure kasutajate andmebaasi. Suuremad ettevõtted nagu Google ja Facebook on ostnud üle väiksemaid, kogudes kasutajate ja nende andmete keskse ülemaailmse võrgustiku.

Web2 puudused

Alates Web2 tulekust on suured Interneti-ettevõtted mõistnud, et nad saavad kasutajate andmeid kasutada, selleks et hoida neid oma ökosüsteemides. Tarbijatele suunatud reklaame koostades või erinevate platvormide vahelist suhtlust takistades kalduvad kasutajad sageli nende teenuste kasutamist jätkama. 

Viimastel aastatel on paljude Interneti-kasutajate tähelepanu pälvinud eetilised probleemid, nagu tsensuur, andmete jälgimine ja andmete omamine. Irooniline, et kasutajaandmed näivad kuuluvat pigem Web2 ettevõtetele kui kasutajatele endile. Oleme näinud ebaõiglase andmekontrolli juhtumeid, kus kasutajate kontod suleti pärast seda, kui nad rikkusid teadmatult platvormisiseseid kogukonna juhiseid. 2010. aastatel tekitasid uudised Facebooki suutmatusest kaitsta oma kasutajate andmeid ülemaailmse pahameele üle ilma kasutajate nõusolekuta kogutud isikuandmete üle. 

Nende probleemide lahendamiseks on mõned välja pakkunud lahenduse, mis ühendab Web1 ja Web2 eelised: detsentraliseerimine ja kasutajate osalus. Kuigi see pole konkreetne, on selle Interneti-versiooni (tuntud kui Web3) põhikontseptsioonid suures osas määratletud.

Mis on Web3?

Kui uurime Web2 praeguseid probleeme, on Web3 järgmine loogiline samm kasutajate jaoks Interneti täiustamiseks. Kasutades P2P (peer-to-peer) tehnoloogiaid, nagu plokiahel, virtuaalreaalsus (VR), asjade internet (IoT) ja avatud lähtekoodiga tarkvara, püüab Web3 vähendada tohutute Web2 ettevõtete võimu. Detsentraliseerimisega saavad kasutajad loodetavasti oma sisu ja andmete omandiõiguse tagasi võtta. 

Web3 põhifunktsioonid

Detsentraliseeritud: kuna see on mõeldud Web2 probleemi välja juurimiseks, st tsentraliseerimise lahendamiseks, on detsentraliseerimine loomulikult Web3 edu oluline tegur. Lisaks andmete kontrolli kasutajatele tagastamisele peaksid ettevõtted andmetele juurdepääsu eest maksma. Detsentraliseerimine muudaks natiivsed krüptomaksed kõigile kättesaadavaks ja kaotaks vajaduse kallite vahendajate järele traditsioonilises Web2 maksete infrastruktuuris.

Loatu: selle asemel, et mõned suured asutused kontrolliksid osalemist või keelaksid platvormidevahelise suhtluse, saavad kõik Web3-s teistega vabalt suhelda.

Usaldusetu: võrk, millel Web3 põhineb, võimaldab kasutajatel osaleda, usaldamata midagi peale võrgu enda. 

Neid ideaale toetavad suuresti plokiahel ja krüpto. 

Web3 võimalikud eelised

Suurenenud turvalisus

Tehnoloogiahiiglaste tsentraliseeritud andmebaasides hoitavad andmed on haavatavad, kuna häkkerid peavad kasutajaandmete kahjustamiseks ligi pääsema ainult ühele süsteemile. Andmete salvestamise ja haldamise detsentraliseeritud lahendustega saab privaatset teavet turvalisemalt säilitada.

Tõeline andmete omandiõigus

Kuna Web3 üks fookustest on andmete omandiõigus, saavad kasutajad taastada kontrolli oma andmete üle ja soovi korral isegi sellega raha teenida.

Kontroll tõe üle

Ilma keskvõimuta ei satu kasutajad ebaõiglase tsensuuri alla. Ilma tsensuuri jõu või konkreetse sisu kustutamise võimaluseta on suurtel ettevõtetel oluliselt raskem kontrollida mis tahes dialoogi narratiivi.

On ka teisi potentsiaalseid eeliseid, mis muudavad Web3 oma eelkäijatest paremaks.

Finantsvabadus

Web3 annab kasutajatele võimaluse oma sisu ja andmeid tarbida, luua ja neid omada. Ja kuna Web3 põhineb plokiahela tehnoloogial, saavad kasutajad hõlpsasti pääseda juurde ökosüsteemidele, mis hõlbustavad detsentraliseeritud rahastamist (DeFi) ja muid vahendeid finantsvabaduse saavutamiseks. 

Täiustatud sotsiaalne suhtlus

Nagu tema eelkäijad, jätkab Web3 tehnoloogiate kaasamist, mis tekivad pärast plokiahela tehnoloogiat. Näiteks virtuaalreaalsus (VR), liitreaalsus (AR) ja tehisintellekt (AI) võivad lisada Web3 rakendustele digitaalseid elemente, et tõhustada sotsiaalset suhtlust võrgus.

Juba praegu näeme üht sellist näidet metaversumi näol, milleks on virtuaalse 3D-universum, mida kasutajad saavad võrgus avatare kasutades avastada. Kaasahaaravate ruumide, nagu metaversum, kaudu saavad kasutajad võrgus suhelda, virtuaalset maad osta, mänge mängida ja isegi kaugtööd teha.

Lõppmärkused

Web2 versus Web3 võib pidada igivana tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud arutelu variatsiooniks. Kuna Web3 pole veel realiseerunud, on selle väidetav paremus Web2-st alles arutlusel. Kuid oma detsentraliseeritud infrastruktuuriga võiks Web3 potentsiaalselt lahendada andmega seotud skandaale, mida oleme Web2 puhul näinud ja anda kontroll tagasi kasutajatele.