Täielik juhend krüptorahaga kauplemiseks algajatele
Table of Contents
Mis on kauplemine?
Mis on investeerimine?
Kauplemine vs. investeerimine – mis vahe neil on?
Mis on fundamentaalanalüüs (FA)?
Mis on tehniline analüüs (TA)?
Fundamentaalanalüüs vs tehniline analüüs – kumb on parem?
Mis juhib finantsturge?
Mis on turutrend?
Mis on turutsükkel?
2. peatükk. Finantsturud ja kauplemisinstrumendid
Mis on finantsinstrument?
Mis on spot-turg?
Mis on marginaaliga kauplemine?
Mis on tuletisinstrumentide turg?
Mis on forvard- ja futuurilepingud?
Mis on igavesed futuurilepingud?
Mis on optsioonilepingud?
Mis on rahvusvaheline valuutaturg (Forex)?
Mis on võimendusega tokenid?
3. peatükk. Kauplemis- ja investeerimisstrateegiad
Mis on kauplemisstrateegia?
Mis on portfellihaldus?
Mis on riskijuhtimine?
Mis on päevakauplemine?
Mis on swing-kauplemine?
Mis on positsioonikauplemine?
Mis on skalpeerimine?
Mis on varade jaotamine ja hajutamine?
Mis on Dow teooria?
Mis on Elliotti laineteooria?
Mis on Wyckoffi meetod?
Mis on ostmine ja hoidmine?
Mis on indeksitesse investeerimine?
Mis on "paberil" kauplemine?
4. peatükk – Tehnilise analüüsi põhitõed
Mis on pikk positsioon?
Mis on lühikeseks müümine?
Mis on tehingukorralduste raamat?
Mis on tehingukorralduste raamatu sügavus?
Mis on turuhinnaga order?
Mis on kauplemisel hindade libisemine?
Mis on limiithinnaga order?
Mis on stop-loss order?
Kes on tegijad ja võtjad?
Mis on ostu- ja müügihinna vahe?
Mis on küünlagraafik?
Mis on küünlagraafiku muster?
Mis on trendijoon?
Mis on toetus ja vastupanu?
5. peatükk – Tehnilise analüüsi indikaatorid
Mis on tehnilise analüüsi indikaator?
Ennetavad indikaatorid vs. viivitusega indikaatorid
Mis on momentumi indikaator?
Mis on kauplemismaht?
Mis on suhtelise tugevuse indeks (RSI)?
Mis on liikuv keskmine (MA)?
Mis on libisevate keskmiste konvergentsi/divergentsi histogramm (MACD)?
Mis on Fibonacci Retracementi tööriist?
Mis on Stochastic RSI (StochRSI)?
Mis on Bollingeri vööndid (BB)?
Mis on mahuga kaalutud keskmisele hind (VWAP)?
Mis on Paraboolne SAR?
Mis on Ichimoku pilv?
6. peatükk – näpunäited krüptorahaga kauplemise kohta
Kuidas alustada krüptorahaga kauplemist?
Kuidas osta Binance'is krüptoraha?
Mis on kauplemispäevik ja kas ma peaksin seda kasutama?
Kuidas peaksin kauplemisel arvutama oma positsiooni suurust?
Millist veebipõhist kauplemistarkvara peaksin kasutama?
Kas peaksin kauplemiseks liituma tasulise grupiga?
Mis on "kiida ja jäta" (Pump & Dump)?
Kas peaksin liituma võimalusega tasuta krüptoraha saada?
Lõppmärkused
Täielik juhend krüptorahaga kauplemiseks algajatele
HomeArticles
Täielik juhend krüptorahaga kauplemiseks algajatele

Täielik juhend krüptorahaga kauplemiseks algajatele

Algaja
Published Jun 22, 2020Updated Aug 11, 2022
63m

Mis on kauplemine?

Kauplemine on majanduse põhikontseptsioon, mis hõlmab varade ostmist ja müümist. Need varad võivad olla kaubad ja teenused, mille puhul ostja maksab müüjale hüvitist. Samuti võib tehing hõlmata kaupade ja teenuste vahetamist kauplevate poolte vahel.

Finantsturgude kontekstis nimetatakse kaubeldavaid varasid finantsinstrumentideks. Need võivad olla aktsiad, võlakirjad, valuutapaarid Forexi turul, optsioonid, futuurid, tagatistooted, krüptovaluutad jpt. Kui need terminid ei ole sulle tuttavad, ära muretse, selgitame neid kõiki selles artiklis.

Mõistet kauplemine kasutatakse tavaliselt lühiajalise kauplemise tähistamiseks, kus kauplejad aktiivselt sisenevad ja väljuvad positsioonidelt suhteliselt lühikese aja jooksul. See on aga veidi eksitav. Tegelikult võib kauplemine viidata paljudele erinevatele strateegiatele, nagu päevakauplemine, swing-kauplemine, trendiga kauplemine jpt. Aga ära muretse. Me käsitleme neid kõiki hiljem üksikasjalikumalt.


Kas soovid oma õpitut praktikas rakendada?


Mis on investeerimine?

Investeerimine on ressursside (nt kapitali) eraldamine kasumi teenimise ootusega. See võib hõlmata raha kasutamist ettevõtte rahastamiseks ja käivitamiseks või maa ostmist eesmärgiga see hiljem kõrgema hinnaga edasi müüa. Finantsturgudel hõlmab see tavaliselt finantsinstrumentidesse investeerimist lootusega need hiljem kõrgema hinnaga maha müüa.

Tootluse (nimetatakse ka investeeringutasuvuseks) ootus on investeerimise kontseptsiooni tuum. Erinevalt kauplemisest kasutatakse investeerimisel tavaliselt pikemaajalist jõukuse kogumise lähenemisviisi. Investori eesmärk on koguda jõukust pika aja (aastate või isegi aastakümnete) jooksul. Selleks on palju võimalusi, kuid investorid kasutavad potentsiaalselt heade investeerimisvõimaluste leidmiseks tavaliselt põhitegureid.

Oma lähenemisviisi pikaajalise iseloomu tõttu ei muretse investorid tavaliselt lühiajaliste hinnakõikumiste pärast. Seetõttu jäävad nad tavaliselt suhteliselt passiivseks, muretsemata liiga palju lühiajaliste kaotuste pärast.


Kauplemine vs. investeerimine – mis vahe neil on?

Nii kauplejad kui ka investorid püüavad teenida finantsturgudel kasumit. Nad kasutavad aga selle eesmärgi saavutamiseks üsna erinevaid meetodeid.

Üldjuhul püüavad investorid tootlust teenida pikema aja jooksul – aastate või isegi aastakümnete jooksul. Kuna investoritel on suurem ajahorisont, kipuvad olema ka nende iga investeeringu sihttootlused suuremad. 

Kauplejad aga püüavad turu volatiilsust ära kasutada. Nad sisenevad positsioonidele ja väljuvad neilt sagedamini ning võivad taotleda iga tehinguga väiksemat tootlust (kuna nad sisenevad sageli mitmesse tehingusse).

Milline on parem? Milline sulle rohkem sobib? See on sinu otsustada. Võid hakata end turgude kohta harima ja seejärel tegutsedes õppida. Aja jooksul saad kindlaks teha, milline neist sobib paremini sinu finantseesmärkide, isiksuse ja kauplemisprofiiliga.


Heida pilk värkematele bitcoini (BTC) hindadele.


Mis on fundamentaalanalüüs (FA)?

Fundamentaalanalüüs on meetod finantsvara väärtuse hindamiseks. Fundamentaalanalüütik uurib nii majanduslikke kui ka finantstegureid, et teha kindlaks, kas vara väärtus on õiglane. Need võivad hõlmata makromajanduslikke asjaolusid, nagu majanduse olukorda laiemalt, valdkonna tingimusi või varaga seotud ettevõtet (kui see on olemas). Neid jälgitakse sageli makromajanduse ennetavate ja tulemusnäitajate kaudu.

Kui põhianalüüs on lõpetatud, püüavad analüütikud kindlaks teha, kas vara on ala- või ülehinnatud. Seda järeldust saavad investorid kasutada oma investeerimisotsuste tegemisel.

Krüptovaluutade puhul võib fundamentaalne analüüs hõlmata ka esilekerkivat andmeteaduse valdkonda, mis tegeleb avalike plokiahela andmetega, mida nimetatakse ahelasisesteks näitajateks. Need näitajad võivad hõlmata võrgu räsimismahtu, suurimaid omanikke, aadresside arvu, tehingute analüüsi ja palju muud. Kasutades avalike plokiahelate kohta saadaolevate andmete rohkust, saavad analüütikud luua keerulisi tehnilisi näitajaid, mis mõõdavad võrgu üldise seisundi teatud aspekte.

Kuigi fundamentaalanalüüsi kasutatakse laialdaselt aktsiaturul või Forexi turul, on see praeguses seisukorras krüptoraha jaoks vähem sobiv. See varaklass on nii uus, et turuväärtuste määramiseks lihtsalt puudub standardiseeritud terviklik raamistik. Veelgi enam, suurt osa turust juhivad spekulatsioonid ja narratiivid. Sellisena on põhiteguritel krüptovaluuta hinnale tavaliselt tühine mõju. Siiski võib turu küpsemisel välja töötada täpsemaid viise krüptovarade hindamiseks.


Mis on tehniline analüüs (TA)?

Tehniline analüüs kasutab teistsugust lähenemist. Tehnilise analüüsi põhiidee seisneb selles, et hinnaliikumise ajalugu võib näidata, kuidas turg tõenäoliselt tulevikus käitub.

Tehnilised analüütikud ei püüa vara tegelikku väärtust välja selgitada. Selle asemel vaadatakse ajaloolist kauplemistegevust ja püütakse selle põhjal välja selgitada võimalused. See võib hõlmata hinnamuutuste ja -mahu analüüsi, diagrammi mustreid, tehniliste näitajate kasutamist ja paljusid muid diagrammitööriistu. Selle analüüsi eesmärk on hinnata antud turu tugevust või nõrkust.

Seda arvestades pole tehniline analüüs vaid vahend tulevaste hinnamuutuste tõenäosuste ennustamiseks. See võib olla ka kasulik raamistik riskijuhtimisel. Kuna tehniline analüüs annab mudeli turustruktuuri analüüsimiseks, muudab see tehingute haldamise paremini määratletuks ja mõõdetavaks. Selles kontekstis on riski mõõtmine esimene samm selle juhtimiseks. Seetõttu ei pruugita mõnda tehnilist analüütikut pidada rangelt kauplejaks. Nad võivad kasutada tehnilist analüüsi puhtalt riskijuhtimise raamistikuna.

Tehnilise analüüsi praktikat saab rakendada igal finantsturul ja seda kasutatakse laialdaselt krüptorahaga kauplejate seas. Kuid kas tehniline analüüs töötab? Nagu me varem mainisime, on krüptorahaturgude väärtustamine suuresti ajendatud spekulatsioonidest. See muudab need tehnilistele analüütikutele ideaalseks mänguväljaks, kuna nad saavad areneda ainult tehnilisi tegureid arvesse võttes.


Fundamentaalanalüüs vs tehniline analüüs – kumb on parem?

See sõltub täielikult kauplemisstrateegiast. Aga miks mitte kasutada mõlemat? Enamik turuanalüüsi meetodeid toimivad kõige paremini, kui neid kombineerida teiste meetodite või näitajatega. Nii on suurem võimalus leida usaldusväärsemaid investeerimisvõimalusi. Erinevate kauplemisstrateegiate kombineerimine võib samuti aidata otsustusprotsessist eelarvamusi eemaldada.

Seda mõistet nimetatakse inglise keeles vahel confluence. Confluence-kauplejad ühendavad mitu strateegiat ning kasutavad nende kõigi eeliseid. Idee seisneb selles, et kombineeritud strateegiate pakutavad kauplemisvõimalused võivad olla tugevamad kui need, mida pakub ainult üks strateegia.


Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Mis juhib finantsturge?

Vara hinna määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal. Teisisõnu otsustavad selle ostjad ja müüjad. Turg on koht, kus pakkumine vastab nõudlusele. Mis võib aga veel finantsvara väärtust juhtida?

Nagu oleme varem arutanud, võivad seda juhtida põhitegurid, näiteks majanduse olukord. Lisaks võivad kehtida tehnilised tegurid nagu krüptoraha turukapitalisatsioon. Samuti võib kaaluda muid tegureid, nagu turuhoiakud või hiljutised uudised.

Need on just need tegurid, mida tuleb arvestada. See, mis tegelikult määrab vara hetkehinna, on lihtsalt nõudluse ja pakkumise tasakaal.


Mis on turutrend?

Turutrend on üldine suund, kuhu vara hind liigub. Tehnilises analüüsis tuvastatakse turusuundumused tavaliselt hinnaliikumiste, trendijoonte või isegi peamiste liikuvate keskmiste abil.

Üldiselt on turutrende kahte tüüpi: pulli- ja karuturg. Pulliturg koosneb püsivast tõusutrendist, mille puhul hinnad pidevalt tõusevad. Karuturg koosneb püsivast langustrendist, mille puhul hinnad pidevalt langevad. Lisaks saame tuvastada ka konsolideeruvad ehk „külgsuunalised“ turud, kus puudub selge suunatrend.


Bitcoini hinnagraafik alates selle loomisest

Bitcoin on kogu oma eksisteerimise vältel olnud pulliturul.


Väärib märkimist, et turutrend ei tähenda, et hind liigub alati trendi suunas. Pikaajaline pulliturg sisaldab väiksemaid karutrende ja vastupidi. See on lihtsalt turutrendide olemus. See on vaatenurga küsimus, sest kõik sõltub vaadeldavast ajavahemikust. Pikemate ajavahemike turutrendidel on alati suurem tähtsus kui lühemate ajavahemike trendidel.

Turutrendide puhul on omapärane see, et neid saab absoluutse kindlusega kindlaks teha alles tagantjärele. Võib-olla oled kuulnud tagantjärele kallutatuse (hindsight bias) kontseptsioonist, mis viitab inimeste kalduvusele veenda end, et nad ennustasid sündmust enne selle juhtumist õigesti. Nagu võid ette kujutada, võib tagantjärele kallutatus avaldada märkimisväärset mõju turusuundumuste tuvastamise ja kauplemisotsuste tegemise protsessile.


Mis on turutsükkel?

Võib-olla oled kuulnud fraasi, et „turg liigub tsüklitena“. Tsükkel on muster või trend, mis ilmneb eri aegadel. Tavaliselt on pikemate ajavahemike turutsüklid usaldusväärsemad kui lühemate ajavahemike turutsüklid. Sellegipoolest võib tunnigraafikult leida lühikesi turutsükleid, nagu tsükleid leitakse aastakümnete pikkuseid andmeid vaadates.

Turud on oma olemuselt tsüklilised. Tsüklite tulemusena võivad teatud varaklassid olla teistest parema tootlusega. Sama turutsükli teistes segmentides võivad samad varaklassid erinevate turutingimuste tõttu olla teist tüüpi varade suhtes halvema tootlusega.

Väärib märkimist, et igal hetkel on peaaegu võimatu kindlaks teha, milline on jooksev turutsükkel. Seda analüüsi saab suure täpsusega teha alles pärast seda, kui tsükli see osa on lõppenud. Samuti on turutsüklitel harva konkreetne algus- ja lõpp-punkt. Nagu selgub, on praeguse hetke vaatlemine finantsturgudel erakordselt kallutatud väärtusega.

Kui soovid turutsüklite kohta rohkem lugeda, loe artiklit Turutsüklite psühholoogia.


Kas oled valmis kauplemist proovima?


2. peatükk. Finantsturud ja kauplemisinstrumendid


Sisukord


Mis on finantsinstrument?

Lihtsamalt öeldes on finantsinstrument kaubeldav vara. Näiteks sularaha, väärismetallid (nt kuld või hõbe), dokument, mis kinnitab millegi (nt ettevõtte või ressursi) omandiõigust või sularaha tarnimise või vastuvõtmise õigust jpm. Finantsinstrumendid võivad olla tõeliselt keerulised, kuid põhiidee on, et olenemata sellest, mis nad on või mida nad esindavad, saab nendega kaubelda.

Finantsinstrumente on erinevat tüüpi ning need põhinevad erinevatel klassifitseerimismeetoditel. Üks liigitustest põhineb sellel, kas tegemist on raha- või tuletisinstrumentidega. Nagu nimigi viitab, tulenevad tuletisinstrumentide väärtusest millestki muust (näiteks krüptovaluutast). Finantsinstrumente võib liigitada ka võlal või omakapitalil põhinevateks.

Kuhu aga krüptoraha kuulub? Võiksime sellest mõelda mitmel viisil ja see võiks sobida rohkem kui ühte kategooriasse. Lihtsaim klassifikatsioon on, et see on digitaalne vara. Krüptoraha potentsiaal peitub aga täiesti uue finants- ja majandussüsteemi ülesehitamises.

Selles mõttes moodustab krüptoraha täiesti uue digitaalsete varade kategooria. Veelgi enam, ökosüsteemi arenedes võidakse luua palju uusi kategooriaid, mis muidu poleks võimalikud. Varaseid näiteid võib juba näha detsentraliseeritud rahanduse (DeFi) valdkonnas.


Mis on spot-turg?

Spot-turg on koht, kus finantsinstrumentidega kaubeldakse viivitamatuks kättesaamiseks. Kättesaamine tähendab antud kontekstis lihtsalt finantsinstrumendi sularaha vastu vahetamist. See võib tunduda tarbetu eristusena, kuid mõnel turul ei arveldata kohe sularahas. Näiteks kui me räägime futuuriturgudest, tarnitakse varad hiljem, kui futuurileping aegub.

Lihtsamalt öeldes võiks spot-turg tähendada kohta, kus tehinguid tehakse „kohapeal“ (on the spot). Kuna tehingud arveldatakse kohe, nimetatakse vara kehtivat turuhinda sageli hetkehinnaks.

Mida see aga krüptovaluutaturgude kontekstis tähendab? Mida on võimalik Binance'i spot-turul teha? Saad teistega münte vahetada. Seega, kui soovid vahetada oma BNB BUSD vastu, tee seda BNB/BUSD spot-turul. Kui soovid vahetada oma BNB BTC vastu, peaksid minema BNB/BTC spot-turule. Kui sinu orderid on täidetud, vahetatakse mündid silmapilkselt. See on üks lihtsamaid viise krüptorahaga kauplemiseks.


Mis on marginaaliga kauplemine?

Marginaaliga kauplemine on kauplemisviis, milles kasutatakse kolmandalt osapoolelt laenatud vahendeid. Lühidalt võimendab marginaaliga kauplemine tulemusi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Marginaalikonto annab kauplejatele suurema juurdepääsu kapitalile ja välistab osa vastaspoole riski. Kuidas nii? Kauplejad saavad kaubelda sama positsiooni suurusega, kuid hoida krüptoraha börsil vähem kapitali.

Kui rääkida marginaaliga kauplemisest, kuuled sageli termineid marginaal ja võimendus. Marginaal viitab sinu poolt eraldatud (st oma taskust kogutud) kapitali summale. Võimendus tähendab summat, millega saab oma marginaali suurendada. Kui kasutad 2x võimendust, tähendab see, et avad positsiooni, mis on sinu marginaalist kaks korda suurem. Kui kasutad 4x finantsvõimendust, avad positsiooni, mis on sinu marginaalist neli korda suurem ja nii edasi.

Pead aga arvesse võtma likvideerimist. Mida suuremat võimendust kasutad, seda lähemal on likvideerimishind sinu sisenemispunktile. Kui sind likvideeritakse, võid kaotada kogu oma marginaali. Seega ole enne alustamist teadlik marginaaliga kauplemise kõrgetest riskidest. Binance'i marginaaliga kauplemise juhend on oluline ressurss enne alustamist.

Marginaaliga kauplemist kasutatakse laialdaselt aktsiate, kaupade ja rahvusvaheliste valuutadega kauplemisel, samuti bitcoini ja krüptorahaturgudel. Traditsioonilisemas olukorras pakub laenatavaid vahendeid investeerimismaakler. Mis puutub krüptorahasse, siis tavaliselt laenab börs raha rahastamistasu eest. Mõnel muul juhul võivad aga laenatavad vahendid pärineda otse platvormi teistelt kauplejatelt. Tavaliselt kaasneb sellega muutuv intressimäär (rahastamistasu), kuna intressimäära määrab avatud turg.

Niisiis oleme lühidalt selgitanud, mis on marginaaliga kauplemine, kuid muidugi on veel palju õppida. Kui soovid rohkem lugeda, siis vaata artiklit Mis on marginaaliga kauplemine?.


Mis on tuletisinstrumentide turg?

Tuletisinstrumendid on finantsvarad, mille väärtus põhineb millelgi muul. See võib olla alusvara või varakogum. Levinuimad tüübid on aktsiad, võlakirjad, kaubad, turuindeksid ja krüptovaluutad.

Tuletisinstrument ise on sisuliselt mitme osapoole vaheline leping. See saab oma hinna alusvaralt, mida kasutatakse võrdlusalusena. Ükskõik millist vara selle võrdlusalusena kasutatakse, on põhikontseptsioon see, et tuletisinstrument tuletab sellest oma väärtuse. Mõned levinud näited tuletisinstrumentidest on futuurilepingud, optsioonilepingud ja vahetused.

Mõnede hinnangute kohaselt on tuletisinstrumentide turg üks suurimaid. Kuidas nii? Tuletisinstrumendid võivad eksisteerida peaaegu kõigi finantsinstrumentide jaoks – isegi tuletisinstrumentide endi jaoks. Jah, tuletisinstrumentidest saab luua tuletisinstrumente. Ja siis saab nendest tuletisinstrumentidest luua tuletisinstrumente ja nii edasi. Kas see kõlab nagu kõikuv kaardimaja, mis on valmis kokku kukkuma? See ei pruugigi olla tõest kuigi kaugel. Mõned väidavad, et tuletisinstrumentide turg mängis 2008. aasta finantskriisis suurt rolli.


Mis on forvard- ja futuurilepingud?

Futuurileping on teatud tüüpi tuletisinstrument, mis võimaldab kauplejatel spekuleerida vara tulevase hinna üle. See hõlmab poolte vahelist kokkulepet arveldada tehing hilisemal kuupäeval, mida nimetatakse aegumiskuupäevaks. Nagu oleme tuletisinstrumentide puhul juba maininud, võib sellise lepingu alusvaraks olla mis tahes vara. Levinud näited hõlmavad krüptoraha, kaupu, aktsiaid ja võlakirju.

Futuurilepingu aegumiskuupäev on viimane päev, mil selle konkreetse lepinguga kauplemine toimub. Selle päeva lõpus lõpeb leping viimase kaubeldava hinnaga. Lepingu arveldamine määratakse eelnevalt kindlaks ja see võib olla nii sularahas arveldatav kui ka füüsiliselt üle antav.

Kui see on füüsiliselt üle antav, vahetatakse lepingu alusvara otse. Näiteks antakse üle naftabarrelid. Kui leping on arveldatud sularahas, ei vahetata alusvara otse, vaid ainult selle väärtust (sularaha või krüptoraha kujul).

Kui soovid Binance'is futuuridega kaubelda, loe kindlasti artiklit Binance'i futuuridega kauplemise üksikasjalik juhend.


Mis on igavesed futuurilepingud?

Futuuritooted on kauplejatele suurepärane võimalus vara hinnaga spekuleerida. Mis saab aga siis, kui nad tahavad oma positsioonile jääda ka pärast aegumiskuupäeva?

Siin astuvad mängu igavesed futuurilepingud. Peamine erinevus nende ja tavalise futuurilepingu vahel on see, et need ei aegu kunagi. Nii saavad kauplejad alusvara hinnaga spekuleerida, ilma et peaksid kartma aegumise pärast. 

See tekitab aga omaette probleemi. Mis saab siis, kui igavese futuurlepingu hind jääb alusvara hinnast väga kaugele? Kuna aegumiskuupäeva pole, võib igaveste futuuride turul olla märkimisväärne ja pidev ebavõrdsus spot-turuga.

Seetõttu rakendavad igavesed futuurilepingud rahastamistasu, mida kauplejad omavahel maksavad. Kujutagem ette, et igaveste futuuride turg kaupleb spot-turust kõrgema hinnaga. Sel juhul on rahastamismäär positiivne, mis tähendab, et pikad positsioonid (ostjad) maksavad rahastamistasud lühikestele positsioonidele (müüjad). See julgustab ostjaid müüma, mis põhjustab seejärel lepingu hinna languse, nihutades selle hetkehinnale lähemale. Ja vastupidi, kui igaveste futuuride turg kaupleb spot-turust madalamal, on rahastamismäär negatiivne. Seekord maksavad lühikesed positsioonid pikkadele, et ergutada lepingu hinda üles tõstma. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui rahastamine on positiivne, maksavad pikad positsioonid lühikestele. Kui rahastamine on negatiivne, maksavad lühikesed positsioonid pikkadele.

Igavesed futuurilepingud on bitcoini ja krüptorahaga kauplejate seas ülipopulaarsed. Kui soovid igaveste futuurilepingute kohta lisateavet lugeda, vaata artiklit Mis on igavesed futuurilepingud?.


Kas soovid luua oma portfelli?


Mis on optsioonilepingud?

Optsioonileping on teatud tüüpi tuletisinstrument, mis annab kauplejatele õiguse, kuid mitte kohustuse, osta või müüa vara tulevikus kindla hinnaga. Peamine erinevus futuurlepingu ja optsioonilepingu vahel on see, et kauplejad ei ole kohustatud optsioonilepinguid arveldama.

Kui kauplejad ostavad optsioonilepingu, spekuleerivad nad, et hind liigub teatud suunas. 

Optsioonilepinguid on kahte tüüpi: ostuoptsioonid ja müügioptsioonid. Ostuoptsioon panustab hinna tõusule, müügioptsioon aga hinna langusele.

Nagu teistegi tuletisinstrumentide puhul, võivad optsioonilepingud põhineda väga erinevatel finantsvaradel: turuindeksid, kaubad, aktsiad, krüptovaluutad jne.

Optsioonilepingud võivad võimaldada väga keerulisi kauplemisstrateegiaid ja riskijuhtimismeetodeid, nagu näiteks riskimaandamine. Krüptoraha kontekstis võivad valikuvõimalused olla kõige kasulikumad nende kaevurite jaoks, kes soovivad oma suuri krüptovaluutahoiuseid maandada. Nii on nad paremini kaitstud sündmuste eest, mis võivad nende vahenditele kahjulikult mõjuda.

Kui soovid optsioonilepingute kohta lisateavet saada, vaata artiklit Mis on optsioonilepingud?. Kui soovid Binance'is optsioonidega kaubelda, loe esmalt kindlasti meie optsioonide juhendit iOS-i ja Androidi jaoks.


Mis on rahvusvaheline valuutaturg (Forex)?

Rahvusvaheline valuutaturg (Forex, FX) on koht, kus kauplejad saavad vahetada ühe riigi valuutat teise vastu. Sisuliselt on Forex turg, mis määrab valuutavahetuskursid kogu maailmas.

Me võime arvata, et valuutad on „turvalised“. Isegi termin „stabiilsusraha“ peaks teoreetiliselt viitama sellele, et vara on mingil moel volatiilsuse eest kaitstud. Kuigi see on teatud määral tõsi, võivad ka valuutad kogeda olulisi turukõikumisi. Miks nii? Seetõttu, et ka valuutade väärtuse määrab nõudlus ja pakkumine. Lisaks võivad neid mõjutada ka inflatsioon või muud globaalse kaubanduse ja investeeringutega seotud turujõud ning geopoliitilised tegurid.

Kuidas Forexi turg töötab? Valuutapaaridega saavad kaubelda investeerimispangad, keskpangad, äriettevõtted, investeerimisühingud, riskifondid ja Forexi jaekauplejad. Forexi turg võimaldab ka rahvusvaheliste kaubandusarvelduste jaoks valuuta konverteerimist.

Forexi kauplejad kasutavad oma tootluse suurendamiseks tavaliselt päevakauplemisstrateegiaid, nagu võimendusega skalpimine. Kuidas see täpselt töötab, käsitleme selles artiklis edaspidi.

Forexi turg on meie tuntud kaasaegse globaalse majanduse üks peamisi koostisosasid. Tegelikult on Forexi turg maailma suurim ja kõige likviidsem finantsturg.


Mis on võimendusega tokenid?

Võimendusega tokenid on kaubeldavad varad, mis võivad anda krüptovaluuta hinnale võimenduse ilma võimendusega positsiooni haldamise tavapäraste nõueteta. See tähendab, et ei ole vaja muretseda marginaali, tagatise, rahastamise ja likvideerimise pärast.

Võimendusega tokenid on uuenduslik finantstoode, mis eksisteerib ainult tänu plokiahela võimsusele. Võimendusega tokenid võttis algselt kasutusse tuletisinstrumentide börs FTX, kuid sellest ajast on neil olnud erinevaid alternatiivseid rakendusi. Põhiidee nende taga on aga endiselt sama – avatud võimendusega positsioonide tokeniseerimine. Mida see tähendab?

Võimendusega tokenid esindavad avatud igaveste futuuride positsioone tokeniseeritud kujul. Kas mäletad, kui selgitasime, kuidas tuletisinstrumentidest tuletisinstrumente luua? Võimendusega tokenid on suurepärane näide, kuna nende väärtus tuleneb futuuripositsioonidest, mis on samuti tuletisinstrumendid.

Võimendusega tokenid on suurepärane viis krüptovaluuta lihtsaks võimenduseks. Kui soovid nendega Binance'is kaubelda, tutvu Binance'i võimendusega tokenite juhendiga algajatele.

Kui soovid lugeda FTX-i võimendusega tokenite kohta, tutvu FTX-i võimendusega tokenite juhendiga algajatele.



3. peatükk. Kauplemis- ja investeerimisstrateegiad


Sisukord


Mis on kauplemisstrateegia?

Kauplemisstrateegia on tehingute tegemisel järgitav plaan. Kauplemisel pole ühte õiget lähenemisviisi, seega sõltub iga strateegia suuresti kaupleja profiilist ja eelistustest. 

Plaani koostamine on ülioluline, sõltumata sellest, kuidas sa kauplemisele lähened – see toob välja selged eesmärgid ja võib takistada sind emotsioonide tõttu kursilt kõrvale kaldumast. Üldjoontes pead otsustama, millega soovid kaubelda, kuidas kavatsed kaubelda ning punktid, millal tehingusse sisened ja sealt väljud.

Järgmises peatükis käsitleme mõnda näidet populaarsete kauplemisstrateegiate kohta. 


Mis on portfellihaldus?

Portfellihaldus tegeleb investeeringute kogumi loomise ja haldamisega. Portfell ise on varade kogum – see võib sisaldada kõike alates Beanie Babiest kuni kinnisvarani. Kui kaupled eranditult krüptorahadega, koosneb see tõenäoliselt Bitcoinist ja muude digitaalsete müntide ning tokenite kombinatsioonist. 

Esimene samm on mõelda läbi oma ootused portfellile. Kas otsid investeeringuportfelli, mis jääb volatiilsuse eest suhteliselt kaitstuks või midagi riskantsemat, mis võib lühiajaliselt tuua suuremat tulu?

Väga kasulik on mõelda sellele, kuidas soovid oma portfelli hallata. Mõned võivad eelistada passiivset strateegiat – sellist, kus jätad investeeringud pärast nende seadistamist puutumata. Teised võiksid kasutada aktiivset lähenemist, kus nad kasumi teenimiseks varasid pidevalt ostavad ja müüvad.


Mis on riskijuhtimine?

riskijuhtimise näide


Riskijuhtimine on kauplemisel edu saavutamiseks oluline. See algab riskitüüpide kindlakstegemisega, millega võid kokku puutuda:

  • Tururisk: võimalikud kahjud, mida võid kogeda, kui vara väärtus väheneb.

  • Likviidsusrisk: potentsiaalsed kahjud, mis tulenevad mittelikviidsetest turgudest, kus varadele ei ole võimalik lihtsalt ostjaid leida.

  • Tegevusrisk: võimalikud kahjud, mis tulenevad töötõrgetest. Need võivad olla tingitud inimlikust veast, riistvara-/tarkvararikkest või töötajate tahtlikust pettusest.

  • Süsteemne risk: võimalikud kahjud, mis on põhjustatud sinu tegevusharus osalejate ebaõnnestumisest, mõjutades kõiki selle sektori ettevõtteid. Nii juhtus 2008. aastal, kui Lehman Brothersi kokkuvarisemine avaldas ülemaailmsetele finantssüsteemidele doominoefekti laadset mõju.

Nagu näha, algab riskide tuvastamine sinu portfellis olevatest varadest, kuid selle tõhususe tagamiseks tuleks arvesse võtta nii sisemisi kui ka väliseid tegureid. Järgmiseks on vaja neid riske hinnata. Kui sageli võiksid nendega tõenäoliselt kokku puutuda? Kui tõsised need on?

Kaaludes riske ja üritades mõista nende võimalikku mõju oma portfellile, saad neid järjestada ning välja töötada sobivad strateegiad ja vastused. Näiteks süsteemset riski saab maandada hajutades erinevateks investeeringuteks ja tururiski saab vähendada stop-loss korralduse kasutamisega.


Tutvu kindlasti postitustega Selgitused finantsriskidest ja Riskijuhtimise mõistmise juhend algajatele.


Mis on päevakauplemine?

Päevakauplemine on strateegia, mis hõlmab positsioonidele sisenemist ja neist väljumist sama päeva jooksul. Mõiste pärineb pärandturgudelt, viidates asjaolule, et need on avatud ainult päeval teatud ajavahemikel. Väljaspool neid ajavahemikke ei eeldata, et päevakauplejad hoiaksid ühtegi oma positsiooni lahti. 

Nagu teada, ei ole krüptorahaturgudel avamis- ega sulgemisaegasid. Võid kaubelda ööpäevaringselt igal päeval aastas. Siiski viitab päevakauplemine krüptoraha kontekstis kauplemisstiilile, kus kaupleja siseneb ja väljub positsioonidest 24 tunni jooksul.

Päevakauplemisel tugined sageli tehnilisele analüüsile, et määrata kindlaks, milliste varadega kaubelda. Kuna kasum võib nii lühikese perioodi jooksul olla minimaalne, võid oma tulu maksimeerimiseks otsustada kaubelda paljude erinevate varadega. Samas, mõned võivad aastaid ainult sama paariga kaubelda.

See stiil on väga aktiivne kauplemisstrateegia. See võib olla väga tulus, kuid kaasneb märkimisväärne risk. Seetõttu sobib päevakauplemine üldiselt paremini kogenud kauplejatele.


Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Mis on swing-kauplemine?

Hinnakõikumistega kauplemisel proovitakse samuti turutrendidest kasu saada, kuid selle ajahorisont on pikem – positsioone hoitakse tavaliselt paarist päevast paari kuuni. 

Sageli on eesmärk tuvastada vara, mis tundub alahinnatud ja mille väärtus tõenäoliselt tõuseb. Vara ostetakse ja müüakse kasumi teenimiseks siis, kui hind tõuseb. Või proovitakse leida ülehinnatud varasid, mille väärtus tõenäoliselt väheneb. Seejärel võib mõnda neist kõrge hinnaga maha müüa, lootes need madalama hinnaga tagasi osta.

Nagu päevakauplemise puhul, kasutavad paljud hinnakõikumistega kauplejad tehnilist analüüsi. Kuid kuna nende strateegia on mõeldud pikemaks perioodiks, võib ka fundamentaalne analüüs olla väärtuslik tööriist. 

Hinnakõikumistega kauplemine kipub olema algajasõbralikum strateegia. Peamiselt seetõttu, et sellega ei kaasne tempoka päevakauplemisega seotud pinget. Kui viimast iseloomustab kiire otsuste langetamine ja palju aega ekraani ees, siis hinnakõikumistega kauplemine võimaldab sul rahulikult tegutseda.


Mis on positsioonikauplemine?

Positsiooniga (või trendiga) kauplemine on pikaajaline strateegia. Kauplejad ostavad varasid, et hoida neid pikemat aega (tavaliselt mõõdetakse kuudes). Nende eesmärk on teenida kasumit, müües neid varasid tulevikus kõrgema hinnaga.

Positsioonitehinguid eristab pikaajalistest hinnakõikumistega tehingutest tehingu tegemise põhjendus. Positsioonikauplejad on huvitatud trendidest, mida saab jälgida pikema aja jooksul – nad püüavad turu üldisest suunast kasu saada. Hinnakõikumistega kauplejad seevastu püüavad tavaliselt ennustada turul toimuvaid „kõikumisi”, mis ei pruugi olla korrelatsioonis laiema trendiga.

Pole harvad juhud, kui positsioonikauplejad eelistavad fundamentaalset analüüsi, sest nende ajaeelistus võimaldab jälgida fundamentaalseid sündmusi. See ei tähenda, et tehnilist analüüsi ei kasutata. Kuigi positsioonikauplejad töötavad eeldusel, et trend jätkub, võib tehniliste näitajate kasutamine hoiatada neid võimaluse eest, et trand pöördub.

Nagu hinnakõikumistega kauplemine, on positsioonikauplemine ideaalne strateegia algajatele. Taaskord annab pikk ajavahemik neile piisavalt võimalusi oma otsuseid kaaluda.


Mis on skalpeerimine?

Kõigist käsitletud strateegiatest toimub skalpimine kõige väiksemate ajavahemike jooksul. Skalpijad püüavad mängida väikeste hinnakõikumistega, sisenedes positsioonidesse ja väljudes neist sageli minutite (või isegi sekundite jooksul). Enamasti kasutavad nad tehnilist analüüsi, et proovida ennustada hinnamuutusi ning kasutada kasumi teenimiseks ära ostu- ja müügihinna vahet ja muid ebatõhususi. Lühikeste ajavahemike tõttu annavad skalpimisega tehingud sageli väikese protsendi kasumist – tavaliselt alla 1%. Kuid skalpimine on numbrite mäng, nii et korduv väike kasum võib aja jooksul suureks kasvada.

Skalpimine pole mingil juhul algaja strateegia. Edu saavutamiseks on ülioluline turgude, platvormide, millel te kauplete ja tehnilise analüüsi põhjalik tundmine. See tähendab, et kauplejatele, kes teavad, mida nad teevad, võib õigete mustrite tuvastamine ja lühiajaliste kõikumiste ärakasutamine olla väga tulus.


Mis on varade jaotamine ja hajutamine?

Varade jaotamine ja hajutamine on terminid, mida kasutatakse vaheldumisi. Võib-olla tead põhimõtteid ütlusest ära hoia kõiki mune ühes korvis. Kõigi munade ühes korvis hoidmine loob ebaõnnestumise võimaluse – sama kehtib ka sinu varade kohta. Elu säästude investeerimine ühte varasse tekitab samalaadse riski võimaluse. Kui kõnealune vara on konkreetse ettevõtte aktsia ja see ettevõte seejärel kokku kukkub, kaotatakse raha ühe kiire liigutusega.

See ei kehti ainult üksikute varade, vaid ka varaklasside kohta. Finantskriisi korral võite eeldada, et kõik sinu aktsiad kaotavad väärtust. Selle põhjuseks on asjaolu, et need on tugevas korrelatsioonis - mis tähendab, et kõik kipuvad järgima sama trendi.

Hea hajutamine ei tähenda lihtsalt portfelli täitmist sadade erinevate digitaalsete valuutadega. Mõelge sündmusele, kus maailma valitsused keelustavad krüptovaluutad või kvantarvutid rikuvad nendes kasutatavaid avaliku võtmega krüptograafiaskeeme. Mõlemal neist sündmustest oleks tähendusrikas mõju kõigile digitaalsetele varadele. Nagu aktsiad, moodustavad need omaette varaklassi.

Ideaalis tahaksid jagada oma varasid mitme klassi vahel. Sel viisil, kui mõnel varal läheb halvasti, ei avalda see sinu ülejäänud portfellile mõju. Nobeli preemia laureaat Harry Markowitz tutvustas seda ideed kaasaegses portfelliteoorias. Sisuliselt toetab teooria portfelli investeerimisega seotud volatiilsuse ja riski vähendamist kasutades korrelatsioonita varade kombineerimist.

Teema kohta lisateabe saamiseks vaata Binance'i akadeemiast artiklit Varade jaotamine ja hajutamine või Binance Researchist Bitcoini hajutamise eeliste uurimine.


Mis on Dow teooria?


Dow' teooria näide



Dow' teooria on Charles Dow ideede eeskujul loodud finantsraamistik. Dow' asutas Wall Street Journali ja aitas luua esimesi USA aktsiaindekseid, mida tuntakse kui Dow Jonesi transpordikeskmine (DJTA) ja Dow Jonesi tööstuskeskmine (DJIA) nime all.

Kuigi Dow oma teooriat ise kunagi ametlikuks ei teinud, võib seda vaadelda kui tema kirjutistes esitatud turupõhimõtete kogumit. Siin on mõned peamised punktid:



Tasub meeles pidada, et see ei ole täppisteadus – see on teooria ja see ei pruugi paika pidada. Siiski on see teooria, millel on endiselt tohutult mõju ning paljud kauplejad ja investorid peavad seda oma metoodika lahutamatuks osaks.

Lisateabe saamiseks vaata sissejuhatust Dow' teooriasse.


Mis on Elliotti laineteooria?

Elliotti laineteooria on põhimõte, mis eeldab, et turu liikumised järgivad turuosaliste psühholoogiat. Kuigi seda kasutatakse paljudes tehnilise analüüsi strateegiates, ei ole see näitaja ega konkreetne kauplemistehnika. Pigem on see viis turustruktuuri analüüsimiseks.

Elliotti laine muster on tavaliselt tuvastatav kaheksa laine seeriana, millest igaüks on kas liikuv laine või korrigeeriv laine. Sul oleks viis liikuvat lainet, mis järgivad üldist trendi ja kolm korrigeerivat lainet, mis liiguvad sellele vastu.


Elliotti laine tsükkel koos liikuvate lainetega (sinine) ja korrigeerivate lainetega (kollane).

Elliotti laine tsükkel koos liikuvate lainetega (sinine) ja korrigeerivate lainetega (kollane).


Mustritel on ka fraktaalomadus, mis tähendab, et saad ühe laine sisse suumida, et näha teist Ellioti lainemustrit. Teise võimalusena võid välja suumida, et näha, kas sinu uuritud muster on ka Elliotti laine suurema tsükli üks laine.

Elliotti laineteooriale antakse vastakaid hinnanguid. Mõned väidavad, et see metoodika on liiga subjektiivne, kuna kauplejad saavad reegleid rikkumata tuvastada laineid mitmel viisil. Nagu Dow' teooria, pole ka Elliotti laineteooria lollikindel, seega ei tohiks seda pidada täppisteaduseks. Sellegipoolest on paljudel kauplejatel olnud suur edu, ühendades Elliotti laineteooria teiste tehnilise analüüsi tööriistadega.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks vaata artiklit Sissejuhatus Elliotti laineteooriasse.


Mis on Wyckoffi meetod?

Wyckoffi meetod on ulatuslik kauplemis- ja investeerimisstrateegia, mille töötas välja 1930. aastatel Charles Wyckoff. Tema tööd peetakse paljudel finantsturgudel kaasaegsete tehnilise analüüsi tehnikate nurgakiviks.

Wyckoff pakkus välja kolm põhilist seadust – pakkumise vs nõudluse seadus, põhjuse vs tagajärje seadus ning pingutus vs. tulemuse seadus. Ta sõnastas ka Composit Man teooria, mis kattub märkimisväärselt Charles Dow' peamiste trendide omadustega. Tema töö selles valdkonnas on eriti väärtuslik krüptrahaga kauplejatele.

Iseenesest on Wyckhoffi meetod viieastmeline lähenemine kauplemisele. See jaguneb järgmiselt:

  • Määra trend: milline on see praegu ja kuhu see suundub?

  • Tuvasta tugevad varad: kas need liiguvad koos turuga või vastupidises suunas? 

  • Leia piisava põhjusega varasid: kas on piisavalt põhjust positsioonile sisenemiseks? Kas riskid muudavad potentsiaalse preemia piisavalt väärtuslikuks?

  • Hinda liikumise tõenäosust: kas näiteks Wyckoffi ostu- ja müügitestid viitavad võimalikule liikumisele? Millele viitavad hind ja maht? Kas see vara on liikumiseks valmis?

  • Ajasta oma sisenemine: kuidas tunduvad varad vastavuses üldise turuga? Millal on parim aeg positsioonile siseneda?

Wyckoffi meetod võeti kasutusele peaaegu sajand tagasi, kuid see on endiselt väga asjakohane. Wyckoffi uurimistegevuse ulatus oli lai ja seetõttu tuleks ülaltoodut vaadelda vaid väga kokkuvõtliku ülevaatena. Tema töid on soovitatav uurida põhjalikumalt, kuna see annab asendamatuid teadmisi tehnilisest analüüsist. Alusta artikliga Wyckoffi meetodi selgitus.


Mis on ostmine ja hoidmine?

„Osta ja hoia“ strateegia hõlmab, ilmselt küll ootuslikult, vara ostmist ja hoidmist. See on pikaajaline passiivne tegevus, kus investorid ostavad vara ja jätavad selle siis vaatamata turutingimustest seisma. Krüptoruumis on hea näide sellest HODLing, mis viitab tavaliselt investoritele, kes eelistavad aktiivselt kauplemise asemel osta ja aastaid hoida.

Selline lähenemine võib olla kasulik neile, kes eelistavad "käed eemal" investeerimist, kuna nad ei pea muretsema lühiajaliste kõikumiste või kapitali kasumi maksude pärast. Teisest küljest nõuab see investorilt kannatlikkust ja eeldab, et vara ei muutu täiesti väärtusetuks.

Kui soovid lugeda lihtsa viisi kohta, kuidas seda strateegiat Bitcoini puhul rakendada, vaata artiklit Ostuhinna keskmistamine selgitatud.


Mis on indeksitesse investeerimine?

Indeksitesse investeerimist võib pidada "osta ja hoia" vormiks. Nagu nimigi viitab, püüab investor kasu saada varade liikumisest konkreetse indeksi piires. Nad võivad seda teha varasid eraldi ostes või indeksifondi investeerides.

Veelkord, see on passiivne strateegia. Kauplejad saavad kasu ka mitme vara hajutamisest ilma aktiivse kauplemise pingeta.


Mis on "paberil" kauplemine?

"Paberil" kauplemine võib olla mis tahes strateegia, kuid kaupleja ainult teeskleb varade ostmist ja müümist. Kui oled algaja (või isegi kogenud kauplejana), siis võiksid seda oma oskuste proovile panemiseks rahaga riskimata kaaluda.

Näiteks võid arvata, et oled avastanud hea strateegia Bitcoini languste ajastamiseks ja soovid proovida neist langustest kasu saada enne, kui need ilmnevad. Kuid enne kui riskid kõigi oma vahenditega, võid valida kauplemise "paberil". See võib olla sama lihtne kui hinna üleskirjutamine lühikeseks müümise ajal ja uuesti tehingu lõpetamisel. Võid kasutada ka mõnda simulaatorit, mis jäljendab populaarseid kauplemisliideseid.

"Paberil" kauplemise peamine eelis on see, et saad strateegiaid katsetada ilma raha riskimata, kui asjad lähevad valesti. Saad ilma riskita aimu, kuidas sinu tegevused oleksid toiminud. Pead mõistma, et "paberil" kauplemine annab sulle reaalsest keskkonnast vaid piiratud ülevaate. Raske on jäljendada tõelisi emotsioone, mida koged, kui tegemist on su enda rahaga. Ilma tegeliku simulaatorita võib "paberil" kauplemine samuti anda sulle eksliku ettekujutuse seotud kuludest ja tasudest, välja arvatud juhul, kui arvestad nendega konkreetsete platvormide puhul.

Binance pakub "paberil" kauplemiseks paar võimalust. Näiteks Binance'i futuuride testvõrgu täisväärtuslikku liidest. Kui lood ise kauplemisroboteid või -programme, pääseb spot-börsi testvõrgule ligi API kaudu.



4. peatükk – Tehnilise analüüsi põhitõed


Sisukord


Mis on pikk positsioon?

Pikk positsioon (või lihtsalt pikk) tähendab vara ostmist ootusega, et selle väärtus tõuseb. Pikki positsioone kasutatakse sageli tuletisinstrumentide või Forexi kontekstis, kuid need kehtivad põhimõtteliselt iga varaklassi või turutüübi kohta. Pika positsiooni moodustab ka vara ostmine spot-turult lootuses, et selle hind tõuseb.

Kõige levinum investeerimisviis on finantstoote puhul pika positsiooni valimine, eriti neile, kes alles alustavad. Pikaajalised kauplemisstrateegiad nagu ostmine ja hoidmine põhinevad eeldusel, et alusvara väärtus tõuseb. Selles mõttes tähendab ostmine ja hoidmine pika positsiooni valimist kauemaks ajaks.

Pika positsiooni valimine ei tähenda aga tingimata seda, et kaupleja loodab hinnatõusust kasu saada. Võtame näiteks võimendusega tokenid. BTCDOWN on pöördvõrdelises korrelatsioonis Bitcoini hinnaga. Kui Bitcoini hind tõuseb, siis BTCDOWN-i hind langeb. Kui Bitcoini hind langeb, siis BTCDOWN-i hind tõuseb. Selles mõttes võrdub BTCDOWN-i pikale positsioonile sisenemine Bitcoini hinna langusega.


Mis on lühikeseks müümine?

Lühike positsioon (või lühike) tähendab vara müümist eesmärgiga see hiljem madalama hinnaga tagasi osta. Lühikeseks müümine on tihedalt seotud marginaaliga kauplemisega, nagu see võib juhtuda laenatud varadega. Kuid seda kasutatakse laialdaselt ka tuletisinstrumentide turul ja seda saab teha lihtsa spot-positsiooniga. Niisiis, kuidas lühikeseks müümine toimib?

Kui rääkida spot-turgudel lühikeseks müümisest, siis see on üpris lihtne. Oletame, et teil on juba Bitcoini ja te eeldate, et hind langeb. Müüte oma BTC USD vastu, kuna kavatsete seda madalama hinnaga hiljem uuesti osta. Sel juhul sisenete sisuliselt Bitcoini lühikesele positsioonile, kuna müüte kõrgelt, et osta madalamalt. Piisavalt lihtne. Kuidas aga on lood laenatud vahenditega lühikeseks müümisega? Vaatame, kuidas see toimib. 

Laenad vara, mille väärtus sinu arvates väheneb – näiteks aktsia või krüptoraha. Sa müüd selle koheselt. Kui kauplemine sujub ja vara hind langeb, ostad tagasi sama palju vara, mille oled laenanud. Maksad laenatud varad tagasi (koos intressidega) ja teenid kasumit algselt müüdud ning uuesti ostetud hinna vahest.

Niisiis, kuidas näeb välja Bitcoini lühikeseks müümine laenatud vahenditega? Vaatame näidet. Paneme 1 BTC laenamiseks vajaliku tagatise, seejärel müüme selle kohe 10 000 dollari eest. Nüüd on meil 10 000 dollarit. Oletame, et hind langeb 8000 dollarile. Ostame 1 BTC ja maksame oma 1 BTC suuruse võla koos intressidega tagasi. Kuna algselt müüsime Bitcoini 10 000 dollari eest ja ostsime nüüd uuesti 8000 dollari eest, on meie kasum 2000 dollarit (miinus intressimakse ja teenustasud).


Mis on tehingukorralduste raamat?

Tehingukorralduste raamat on käesoleval hetkel vara avatud orderite kogum, mis on korraldatud hinna järgi. Kui teed orderi, mida kohe ei täideta, lisatakse see tehingukorralduste raamatusse. See jääb sinna, kuni see täidetakse teise orderiga või tühistatakse.

Tehingukorralduste raamatud on igal platvormil erinevad, kuid üldiselt sisaldavad need enam-vähem sama teavet. Näed konkreetsete hinnatasemete orderite arvu.

Kui rääkida krüptobörsidest ja kauplemisest veebis, siis tehingukorralduste raamatus olevaid ordereid sobitab süsteem, mida nimetatakse sobitamismootoriks. See süsteem tagab tehingute täitmise – seda võiks pidada börsi ajuks. See süsteem koos tehingukorralduste raamatuga on elektroonilise börsi kontseptsiooni tuum.


Mis on tehingukorralduste raamatu sügavus?

Tehingukorralduste raamatu sügavus (või turu sügavus) viitab hetkel avatud orderi visualiseerimisele tehingukorralduste raamatus. Tavaliselt asetab see ostu orderit ühele ja müügi orderid teisele poole ning kuvab neid jooksvalt diagrammil.


Binance'i BTC/USDT turupaari tehingukorralduste raamatu sügavus.

Binance'i BTC/USDT turupaari tehingukorralduste raamatu sügavus.


Üldisemalt võib tehingukorralduste raamatu sügavus viidata ka likviidsuse kogusele, mida tehingukorralduste raamat suudab endasse võtta. Mida "sügavam" on turg, seda rohkem on tehingukorralduste raamatus likviidsust. Seetõttu suudab suurema likviidsusega turg vastu võtta suuremaid ordereid, ilma et see hinda oluliselt mõjutaks. Kui aga turg on mittelikviidne, võivad suured orderid hinda oluliselt mõjutada.


Mis on turuhinnaga order?

Turuhinnaga order on parima hetkel saadaoleva turuhinnaga ostu või müügi order. Põhimõtteliselt on see kiireim viis turule sisenemiseks või sealt lahkumiseks.

Kui määrad turuhinnaga orderi, ütled põhimõtteliselt: "Soovin praegu selle orderi täita parima võimaliku hinnaga."

Sinu turuhinnaga order jätkab tehingukorralduste raamatust orderite täitmist, kuni kogu order on täielikult täidetud. Seetõttu võivad suured kauplejad (või vaalad) turuhinnaga ordereid kasutades hinda oluliselt mõjutada. Suur turuhinnaga order võib tehingukorralduste raamatust likviidsust tõhusalt välja tõmmata. Kuidas nii? Vaatleme seda uuesti, kui räägime libisemisest.

Kas soovid rohkem teada saada? Vaata artiklit Mis on turuhinnaga order?.


Mis on kauplemisel hindade libisemine?

Turuhinnaga orderi puhul pead teadma, mis on hindade libisemine. Kui me ütleme, et turuhinnaga orderid täituvad parima saadaoleva hinnaga, tähendab see, et nad täidavad ordereid tehingukorralduste raamatust, kuni kogu order on täidetud. 

Mis saab aga siis, kui soovitud hinna juures pole piisavalt likviidsust, et täita suurt turuhinnaga orderit? Hind, mida eeldad, et sellega sinu order täidetakse ja lõplik täitmise hind võivad olla väga erinevad. Seda erinevust kutsutakse hindade libisemiseks.

Oletame, et soovid avada altcoinide eest pika positsiooni väärtusega 10 BTC. Sellel altcoinil on aga suhteliselt väike turukapital ja sellega kaubeldakse madala likviidsusega turul. Kui kasutad turuhinnaga orderit, siis see jätkab tehingukorralduste raamatust orderite täitmist, kuni 10 BTC orderit on täielikult täidetud. Likviidsel turul saaksid oma 10 BTC orderi täita ilma hinda oluliselt mõjutamata. Kuid antud juhul tähendab likviidsuse puudumine, et tehingukorralduste raamatus ei pruugi praeguse hinnavahemiku puhul olla piisavalt müügi ordereid. 

Nii et selleks ajaks, kui kogu 10 BTC order täidetakse, võid avastada, et keskmine makstud hind oli oodatust palju kõrgem. Teisisõnu, müügi orderi puudumine põhjustas turuhinnaga orderi liikumise tehingukorralduste raamatus ülespoole, sobitades ordereid, mis olid alghinnast oluliselt kallimad.

Altcoinidega kaubeldes tuleb olla teadlik hindade libisemisest, kuna mõnel kauplemispaaril ei pruugi olla piisavalt likviidsust sinu turuhinnaga orderite täitmiseks.


Mis on limiithinnaga order?

Limiithinnaga order on tehingukorraldus, mis võimaldab vara osta või müüa kindla või parema hinnaga. Seda hinda kutsutakse limiithinnaks. Limiithinnaga ostuorderid täidetakse limiithinna või madalama hinnaga, samas kui limiithinnaga müügiorderid täidetakse limiithinna või sellest kõrgema hinnaga.

Limiithinnaga orderit seades ütled põhimõtteliselt: "Ma tahaksin täita selle orderi selle konkreetse hinnaga või parema hinnaga, kuid mitte kunagi halvema hinnaga."

Limiithinnaga orderi kasutamine pakub sulle oma konkreetsele turule sisenemise või väljumise üle suurema kontrolli. Tegelikult garanteerib see, et sinu orderit ei täideta kunagi soovitud hinnast halvema hinnaga. Sellel on aga ka omad puudused. Turg ei pruugi kunagi sinu hinda saavutada, jättes sinu orderi täitmata. Paljudel juhtudel võib see tähendada potentsiaalsest kauplemisvõimalusest ilmajäämist.

Limiithinna või turuhinnaga orderi kasutamise otsustamine võib iga kaupleja puhul erineda. Mõned kauplejad võivad kasutada ainult ühte või teist, teised aga mõlemat – olenevalt asjaoludest. Oluline on mõista, kuidas need toimivad, et saaksid ise otsustada.

Kas soovid rohkem teada saada? Vaata artiklit Mis on limiithinnaga order?.


Mis on stop-loss order?

Nüüd, kui me teame, mis on turuhinna ja limiithinnaga orderid, räägime stop-loss orderitest. Stop-loss order on teatud tüüpi limiithinnaga või turuhinnaga order, mis aktiveeritakse ainult siis, kui teatud hind on saavutatud. Seda hinda kutsutakse väljumishinnaks.

Stop-loss orderi eesmärk on peamiselt kahjude piiramine. Igal tehingul peab olema tühistamise punkt, mis on hinnatase, mille peaksite eelnevalt määratlema. See on tase, kus ütled, et sinu esialgne idee oli vale, mis tähendab, et peaksid edasiste kahjude vältimiseks turult lahkuma. Seega on tühistamise punkt see, kuhu sa tavaliselt paned oma stop-loss order.

Kuidas stop-loss order toimib? Nagu oleme maininud, võib stop-loss olla nii limiit- kui ka turuhinnaga order. Seetõttu võib neid variante nimetada ka stop-limit ja stop-market orderiteks. Peamine asi, mida tuleb mõista, on see, et stop-loss order aktiveerub ainult siis, kui saavutatakse teatud hind (väljumishind). Kui väljumishind on saavutatud, aktiveerib see kas turu- või limiithinnaga orderi. Põhimõtteliselt määrate oma turu- või limiithinnaga orderi käivitajaks väljumishinna.

Siiski peaksid meeles pidama üht asja. Teame, et limiithinnaga orderid täidetakse ainult limiit- või parema hinnaga, kuid mitte kunagi halvemaga. Kui kasutad stop-lossina stop-limit orderit ja turg kukub järsult kokku, võib see sinu limiithinnast koheselt eemale liikuda, jättes orderi täitmata. Teisisõnu, väljumishind käivitaks sinu stop-limit orderi, kuid limiithinnaga order jääks järsu hinnalanguse tõttu täitmata. Seetõttu peetakse stop-market ordereid turvalisemaks kui stop-limit ordereid. Need kindlustavad, et kui tühistamise punkt on saavutatud, saad turult lahkuda isegi äärmuslikes turutingimustes.

Kas soovid rohkem teada saada? Vaata artiklit Mis on stop-limit order?.


Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Kes on tegijad ja võtjad?

Saad tegijaks siis, kui esitad orderi, mis ei täitu kohe, vaid lisatakse tehingukorralduste raamatusse. Kuna sinu order lisab tehingukorralduste raamatusse likviidsust, oled likviidsuse "tegija".

Limiithinnaga orderid käivitavad üldjuhul tegija orderid, aga mitte kõigil juhtudel. Oletame näiteks, et esitad limiithinnaga ostu orderi, mille piirhind on praegusest turuhinnast tunduvalt kõrgem. Kuna väidad, et sinu orderit saab täita piirhinna või sellest kõrgema hinnaga, täidetakse sinu order turuhinnaga (kuna see on teie piirhinnast madalam).

Sa saad võtjaks, kui esitad orderi, mis täidetakse kohe. Sinu orderit ei lisata tehingukorralduste raamatusse, vaid see sobitatakse kohe tehingukorralduste raamatus olemasoleva orderiga. Kuna võtad tehingukorralduste raamatust likviidsust, oled võtja. Turuhinnaga orderid on alati võtja orderid, kuna täidad oma orderit kehtiva turuhinnaga.

Mõned börsid on võtnud kasutusele mitmetasandilise teenustasu mudeli, et ergutada kauplejaid likviidsust pakkuma. Lõppude lõpuks on nende huvides meelitada oma börsile suure mahuga kauplejaid – likviidsus tekitab likviidsust juurde. Sellistes süsteemides kipuvad tegijad maksma madalamaid tasusid kui võtjad, kuna just nemad lisavad börsile likviidsust. Mõnel juhul võivad nad pakkuda tegijatele isegi teenustasu hinnaalandust. Sellel lehel saate vaadata oma Binance'i praegust teenustasu määra.

Kui soovid rohkem lugeda, siis vaata artiklit Kes on tegijad ja võtjad?.


Mis on ostu- ja müügihinna vahe?

Ostu-ja müügihinna vahe on antud turu kõrgeima ostuorderi (pakkumine) ja madalaima müügiorderi (küsimine) vahe. See on sisuliselt lõhe kõrgeima hinna, mida müüja on nõus müüma ja madalaima hinna vahel, mida ostja on nõus ostma.

Ostu- ja müügihinna vahe on viis turu likviidsuse mõõtmiseks. Mida väiksem on ostu- ja müügihinna vahe, seda likviidsem on turg. Ostu- ja müügihinna vahet võib pidada ka antud vara pakkumise ja nõudluse mõõdupuuks. Selles mõttes esindab pakkumist müümise pool, nõudlust aga ostmise pool.

Kui esitad turule ostuorderi, siis täidetakse see madalaima saadaoleva müügihinnaga. Ja vastupidi, kui esitad turu müügiorderi, täidetakse see kõrgeima saadaoleva pakkumishinnaga. 


Mis on küünlagraafik?

Küünlagraafik on graafiline esitus vara hinnast teatud aja jooksul. See koosneb küünaldest, millest igaüks esindab sama pikka aega. Näiteks 1-tunnine graafik näitab küünlaid, millest igaüks tähistab üht tundi. 1-päevane graafik näitab küünlaid, millest igaüks tähistab ühepäevast perioodi jne.

Bitcoini igapäevane graafik. Iga küünal tähistab üht kauplemispäeva.

Bitcoini igapäevane graafik. Iga küünal tähistab üht kauplemispäeva.


Küünal koosneb neljast andmepunktist: avatud, kõrge, madal, suletud (nimetatakse ka OHLC väärtusteks). Avatud ja suletud on antud ajavahemiku esimene ja viimane registreeritud hind, samas kui madal ning kõrge on vastavalt madalaim ja kõrgeim registreeritud hind. 

Küünlagraafikud on ühed olulisemaid tööriistad finantsandmete analüüsimiseks. Küünlad pärinevad 17. sajandi Jaapanist, kuid 20. sajandi alguses arendas neid edasi kauplemise pioneer Charles Dow.

Küünlagraafiku analüüs on üks levinumaid viise Bitcoini turu vaatamiseks, kasutades tehnilist analüüsi. Kas soovid õppida küünalgraafikuid lugema? Loe õpetust Küünlagraafikute lugemine algajatele.


Mis on küünlagraafiku muster?

Tehniline analüüs põhineb suuresti eeldusel, et varasemad hinnaliikumised võivad viidata tulevasele hinnamuutusele. Niisiis, kuidas saavad küünlad selles kontekstis kasulikud olla? Eesmärk on tuvastada küünlagraafiku mustrid ja luua nende põhjal kauplemisplaane.

Küünlagraafikud aitavad kauplejatel turustruktuuri analüüsida ja otsustada, kas oleme pulli- või karuturu keskkonnas. Neid võib kasutada ka graafikul huvipakkuvate alade tuvastamiseks, nagu toetus- või vastupanutasemed või võimalikud pöördepunktid. Need on kohad graafikul, kus kauplemise aktiivsus on tavaliselt suurenenud.

Küünalde mustrid võimaldavad ka suurepäraselt riske juhtida, kuna võivad anda kauplemiseks määratletud ja täpseid seadistusi. Kuidas nii? Küünalde mustrid võivad määrata selged hinnasihid ja tühistamine punktid. See võimaldab kauplejatel koostada väga täpseid ja kontrollitud kauplemise seadistusi. Selle jaoks kasutavad kauplejad küünalde mustreid laialdaselt nii Forexi kui ka krüptoraha turgudel.

Mõned levinumad küünalde mustrid on lipud, kolmnurgad, kiilud, vasarad, tähed ja Doji kujundid. Kui soovid õppida neid lugema, vaata artikleid 12 populaarset tehnilises analüüsis kasutatavat küünlamustrit ja Klassikaliste graafikute mustrite juhend algajatele.


Mis on trendijoon?

Trendijooned on laialdaselt kasutatav tööriist nii kauplejate kui ka tehniliste analüütikute hulgas. Need on jooned, mis ühendavad diagrammil teatud andmepunkte. Tavaliselt on nendeks andmeteks hind, kuid mitte kõigil juhtudel. Mõned kauplejad võivad joonistada trendijooned ka tehnilistele indikaatoritele ja ostsillaatoritele.

Trendijoonte tõmbamise põhiidee on visualiseerida hinnaliikumise teatud aspekte. Nii saavad kauplejad tuvastada üldist trendi ja turustruktuuri.


Bitcoini hind puudutab mitu korda trendijoont, mis näitab tõusvat trendi.

Bitcoini hind puudutab mitu korda trendijoont, mis näitab tõusvat trendi.


Mõned kauplejad võivad turustruktuuri paremaks mõistmiseks kasutada ainult trendijooni. Teised võivad neid kasutada toimivate kauplemisideede loomiseks selle põhjal, kuidas trendijooned hindadega toimivad.

Trendijooni saab panna peaaegu iga ajavahemikuga graafikule. Kuid nagu kõigi teiste turuanalüüsi tööriistade puhul, kipuvad kõrgemate ajavahemike trendijooned olema usaldusväärsemad kui madalamate ajavahemike trendijooned. 

Teiseks tuleb siin arvestada ka trendijoone tugevusega. Traditsiooniline trendijoone definitsioon määratleb, et nõuetele vastamiseks peab see puudutama hinda vähemalt kaks või kolm korda. Tavaliselt, mida rohkem kordi on hind trendijoont puudutanud (testinud), seda usaldusväärsemaks võib seda pidada.

Kui soovid trendijoonte tõmbamise kohta lisateavet lugeda, siis loe artiklit Trendijoonte tutvustus.


Mis on toetus ja vastupanu?

Ühed kõige põhilisemad kauplemise ning tehnilise analüüsiga seotud mõisted on toetus ja vastupanu on.

Toetus näitab taset, kus hind leiab "põranda". Teisisõnu, toetuse tase on olulise nõudlusega piirkond, kus ostjad sekkuvad ja tõstavad hinda.

Vastupanu näitab taset, kus hind leiab "lae". Vastupanu tase on olulise pakkumisega piirkond, kus müüjad sekkuvad ja suruvad hinda alla.


Toetuse taset (punane) testitakse ja sellest murtakse läbi ning see muutub vastupanuks.

Toetuse taset (punane) testitakse ja sellest murtakse läbi ning see muutub vastupanuks.


Nüüd tead, et toetus ja vastupanu on vastavalt suurenenud nõudluse ning pakkumise tasemed. Seoses toetuse ja vastupanuga võivad olla olulised ka teised tegurid.

Tehnilised näitajad, nagu trendijooned, liikuvad keskmised, Bollingeri vööndid, Ichimoku pilved ja Fibonacci Retracement, võivad samuti viidata potentsiaalsetele toetuse ja vastupanu tasemetele. Tegelikult kasutatakse isegi inimpsühholoogia aspekte. Seetõttu võivad kauplejad ja investorid oma individuaalse kauplemisstrateegia puhul toetust ning vastupanu väga erinevalt kasutada.

Kas soovid teada, kuidas graafikule toetuse ja vastupanu tasemeid joonistada? Loe juhendit Põhjalik toetuse ja vastupanu tutvustus.



5. peatükk – Tehnilise analüüsi indikaatorid


Sisukord


Mis on tehnilise analüüsi indikaator?

Tehnilised indikaatorid arvutavad finantsinstrumendiga seotud mõõdikuid. See arvutus võib põhineda hinnal, mahul, ahelas olevatel andmetel, avatud huvidel, sotsiaalsetel mõõdikutel või mõnel muul näitajal.

Nagu varem arutasime, põhinevad tehniliste analüütikute meetodid eeldusel, et ajaloolised hinnamustrid võivad dikteerida tulevasi hinnamuutusi. Selliselt võivad tehnilist analüüsi kasutavad kauplejad tarvitada mitmeid tehnilisi näitajaid, et tuvastada graafikul potentsiaalseid sisenemis- ja väljumispunkte.

Tehnilisi näitajaid saab liigitada mitme meetodi alusel. See võib sisaldada seda, kas nad osutavad tulevikutrendidele (ennetavad indikaatorid), kinnitavad juba käimasolevat mustrit (viivitusega indikaatorid) või selgitavad reaalajas sündmusi (kattuvad indikaatorid).

Mõni muu kategooria võib mõjutada kuidas need indikaatorid teavet esitavad. Selles mõttes on kattuvad indikaatored, kus hind on kaetud andmetega ja on ostsillaatoreid, mis võnguvad minimaalse ja maksimaalse väärtuse vahel. 

Samuti on teatud tüüpi indikaatoreid, mille eesmärk on mõõta turu konkreetset aspekti, näiteks momentumi indikaatorid. Nagu nimigi viitab, on nende eesmärk turu momentumit mõõta ja kuvada.

Niisiis, milline on parim tehnilise analüüsi indikaator? Sellele küsimusele pole lihtsat vastust. Kauplejad võivad kasutada palju erinevaid tehnilisi näitajaid ja nende valik põhineb suuresti nende individuaalsel kauplemisstrateegial. Selle valiku tegemiseks pidid nad aga kõigepealt neid tundma õppima – ja seda me selles peatükis teemegi.


Ennetavad indikaatorid vs. viivitusega indikaatorid

Nagu oleme rääkinud, on erinevatel indikaatoritel erinevad omadused ja neid tuleks kasutada konkreetsetel eesmärkidel. Ennetavad indikaatorid viitavad tulevastele sündmustele. Viivitusega indikaatoreid kasutatakse juba juhtunu kinnitamiseks. Millal peaksid neid kasutama?

Tavaliselt on ennetavad indikaatorid kasulikud lühi- ja keskpika analüüsi jaoks. Neid kasutatakse siis, kui analüütikud näevad trendi ette ja kasutavad statistilisi tööriistu oma hüpoteesi kinnitamiseks. Eriti kui tegemist on majandusega, võivad ennetavad indikaatorid olla eriti kasulikud majanduslanguse perioodide ennustamiseks. 

Kauplemise ja tehnilise analüüsi puhul saab ennetavaid indikaatoreid kasutada ka seoses nende ennustamist võimaldavate omadustega. Ükski kindel indikaator ei suuda aga tulevikku ennustada, seega tuleks neid prognoose alati võtta väikese skepsisega.

Viivitusega indikaatoreid kasutatakse juba toimunud või käimasolevate sündmuste ja trendide kinnitamiseks. See võib tunduda üleliigne, kuid ka väga kasulik. Viivitusega indikaatorid võivad tuua tähelepanu alla turu teatud aspektid, mis muidu jääksid varjatuks. Sellisena kasutatakse viivitusega indikaatoreid tavaliselt pikemaajalise graafiku analüüsimiseks.

Kas soovid endiselt rohkem teada saada? Tutvu juhendiga Ennetavate ja viivitusega indikaatorite tutvustus.


Mis on momentumi indikaator?

Momentumi indikaatorite eesmärk on mõõta ja näidata turu momentumit. Mis on turu momentum? Lihtsalt öeldes on see hinnamuutuste kiiruse mõõde. Momentumi indikaatorite eesmärk on mõõta hindade tõusu või languse kiirust. Sellisena kasutavad neid tavaliselt lühiajalise analüüsi tegemiseks kauplejad, kes soovivad kasu saada suure volatiilsuse puhangutest.

Momentumit kasutava kaupleja eesmärk on siseneda tehingutesse, kui liikumine on suur ja väljuda, kui turu hoog hakkab raugema. Kui volatiilsus on madal, kipub hind tavaliselt väikesesse vahemikku jääma. Pinge kasvades teeb hind sageli suure liikumise, murdes lõpuks vahemikust välja. Sellest momentumiga kauplejad elatuvadki.

Kui liikumine on lõppenud ja kauplejad oma positsioonilt lahkunud, liiguvad nad kiiresti teise vara juurde ja proovivad korrata sama mänguplaani. Sellisel moel kasutavad momentumi indikaatoreid laialdaselt päevakauplejad, skalperid ja lühikese tähtajaga kauplejad, kes otsivad kiireid kauplemisvõimalusi. 


Mis on kauplemismaht?

Kauplemismahtu võib pidada peamiseks näitajaks. See näitab teatud aja jooksul vara vastu kaubeldud üksikute ühikute arvu. Põhimõtteliselt näitab see, kui suur osa sellest varast mõõdetud aja jooksul omanikku vahetas.

Mõned peavad kauplemismahtu kõige olulisemaks tehniliseks näitajaks. Kaubandusmaailmas on kuulus ütlus "Maht tuleb enne hinda". See viitab sellele, et suur kauplemismaht võib olla juhtiv näitaja enne suurt hinnaliikumist (olenemata suunast).

Kauplejad saavad mõõta kauplemise aluseks oleva trendi tugevust kasutades mahtu. Kui suure volatiilsusega kaasneb suur kauplemismaht, võib seda pidada liikumise kinnituseks. See on loogiline, kuna suur kauplemisaktiivsus peaks võrduma märkimisväärse mahuga, sest paljud kauplejad ja investorid on sellel konkreetsel hinnatasemel aktiivsed. Kui aga volatiilsusega ei kaasne suurt mahtu, võib selle aluseks olevat trendi pidada nõrgaks.

Ajalooliselt suure mahuga hinnatasemed võivad samuti anda kauplejatele hea potentsiaalse sisenemis- või väljumispunkti. Kuna ajalugu kipub end kordama, võivad need tasemed olla tõenäolisemad kohad, kus kauplemisaktiivsus suureneb. Ideaalis peaks toetus- ja vastupanutasemetega kaasnema ka mahu tõus, mis kinnitab taseme tugevust.


Mis on suhtelise tugevuse indeks (RSI)?

Suhtelise tugevuse indeks (RSI) on näitaja, mis määrab, kas vara on üle ostetud või üle müüdud. See on momentumi ostsillaator, mis näitab hinnamuutuste kiirust. See ostsillaator varieerub vahemikus 0 kuni 100 ja tavaliselt kuvatakse andmed joondiagrammil.


Bitcoini graafikul kasutatud RSI indikaator.

Bitcoini graafikul kasutatud RSI indikaator.


Mis on turu momentumi mõõtmise mõte? Kui momentum suureneb samal ajal, kui hind tõuseb, võib tõusutrendi pidada tugevaks. Ja vastupidi, kui momentum tõusutrendi puhul väheneb, võib tõusutrendi pidada nõrgaks. Sel juhul võib toimuda trendi suuna muutumine.

Vaatame, kuidas RSI traditsiooniline tõlgendus toimub. Kui RSI väärtus on alla 30, võib lugeda vara ülemüüduks. Seevastu võib seda lugeda üleostetuks, kui RSI on üle 70.

Siiski tuleks RSI näitudesse suhtuda teatud skeptitsismiga. Erandlikes turuolukordades võib RSI jõuda äärmuslike väärtusteni ja isegi siis võib turu trend veel mõnda aega jätkuda.

RSI on üks lihtsamini mõistetavaid tehnilisi näitajaid, mistõttu on see algajatele kauplejatele üks parimaid. Kui soovite selle kohta rohkem lugeda, siis tutvuge artikliga Mis on RSI indikaator?


Mis on liikuv keskmine (MA)?

Liikuvad keskmised siluvad hinnaliikumisi ja muudavad turutrendide tuvastamise lihtsamaks. Kuna need põhinevad varasematel hinnaandmetel, puuduvad neil prognoosivad omadused. Seetõttu peetakse libisevaid keskmisi viivitusega indikaatoriteks.

Liikuvaid keskmisi on erinevat tüüpi – kaks levinumat on lihtne liikuv keskmine (SMA või MA) ja eksponentsiaalne liikuv keskmine (EMA). Mis on nende erinevus? 

Lihtsa liikuva keskmise arvutamiseks võetakse eelmise n perioodi hinnaandmed ja saadakse keskmine. Näiteks 10 päeva SMA võtab viimase 10 päeva keskmise hinna ja joonistab tulemused graafikule.


Bitcoini hinna 200 nädala libisev keskmine.

Bitcoini hinna 200 nädala libisev keskmine.


Eksponentsiaalne liikuv keskmine on veidi keerulisem. See kasutab teistsugust valemit, mis paneb suurema rõhu värskematele hinnaandmetele. Selle tulemusena reageerib EMA hinnaliikumises hiljutistele sündmustele kiiremini, samas kui SMA-l võib kuluda rohkem aega, et järele jõuda.

Nagu me mainisime, on liikuvad keskmised viivitusega indikaatorid. Mida pikema perioodi nad joonistavad, seda suurem on viivitus. Nii reageerib 200-päevane liikuv keskmine hinnamuutusele aeglasemalt kui 100-päevane liikuv keskmine.

Liikuvad keskmised aitavad sul turutrende hõlpsalt tuvastada. Kui soovid nende kohta rohkem lugeda, vaata artiklit Liikuvate keskmiste tutvustus.


Mis on libisevate keskmiste konvergentsi/divergentsi histogramm (MACD)?

MACD on ostsillaator, mis kasutab turu momentumi näitamiseks kahte liikuvat keskmist. Kuna see jälgib juba toimunud hinnaliikumisi, siis on selle näol tegemist viivitusega indikaatoriga.

MACD koosneb kahest joonest – MACD ja signaaljoonest. Kuidas neid arvutada? MACD joon saadakse, kui lahutada 26 EMA 12 EMA-st. Piisavalt lihtne. Signaaljoon tõmmatakse üle MACD 9 EMA joone. Lisaks näitavad paljud diagrammitööriistad ka histogrammi, mis illustreerib MACD joone ja signaalijoone vahelist kaugust.


Bitcoini graafikul kasutatud MACD indikaator.

Bitcoini graafikul kasutatud MACD indikaator.


Kauplejad võivad kasutada MACD-d, jälgides MACD joone ja signaaljoone vahelist suhet. MACD puhul on nende kahe joone ristumine tavaliselt märkimisväärne sündmus. Kui MACD joon ristub signaalijoonest kõrgemal, võib seda tõlgendada kui tõusu signaali. Ent, kui MACD joon ristub signaaljoonest allpool, võib seda tõlgendada kui languse signaali.

MACD on turu momentumi mõõtmiseks üks populaarsemaid tehnilisi näitajaid. Kui soovid selle kohta rohkem lugeda, vaata artiklit MACD indikaatori tutvustus.


Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Mis on Fibonacci Retracementi tööriist?

Fibonacci Retracement (ehk Fib Retracement) tööriist on populaarne indikaator, mis põhineb numbrijadal, mida nimetatakse Fibonacci jadaks. Need numbrid tuvastas 13. sajandil itaalia matemaatik Leonardo Fibonacci. 

Fibonacci numbrid on nüüd osa paljudest tehnilise analüüsi indikaatoritest ja Fib Retracement on neist üks populaarsemaid. See kasutab protsentidena Fibonacci numbritest tuletatud suhteid. Seejärel kantakse need protsendid diagrammile ja kauplejad saavad neid kasutada potentsiaalse toetus- ja vastupanutaseme tuvastamiseks.  

Need Fibonacci suhtarvud on järgmised:

  • 0%

  • 23,6%

  • 38,2%

  • 61,8%

  • 78,6%

  • 100%

Kuigi 50% ei ole tehniliselt Fibonacci suhtarv, arvestavad tööriista kasutades seda paljud kauplejad. Lisaks võib kasutada ka Fibonacci suhtarve, mis jäävad vahemikust 0–100% väljapoole. Mõned levinumad on 161,8%, 261,8% ja 423,6%.


Fibonacci tasemed Bitcoini graafikul.

Fibonacci tasemed Bitcoini graafikul.


Niisiis, kuidas kauplejad saavad Fibonacci Retracementi tasemeid kasutada? Graafikule protsentuaalsete suhtarvude kandmise peamine eesmärk on huvipakkuvate piirkondade leidmine. Tavaliselt valivad kauplejad graafikul kaks olulist hinnapunkti ja kinnitavad neisse punktidesse Fib Retracement tööriista 0 ja 100 väärtused. Nende punktide vaheline vahemik võib esile tuua potentsiaalsed sisenemis- ja väljumispunktid ning aidata määrata stop-lossi asetust.

Fibonacci Retracement tööriist on mitmekülgne indikaator, mida saab kasutada paljude kauplemisstrateegiate puhul. Kui soovid selle kohta rohkem lugeda, siis vaata õpetust Fibonacci Retracementi juhend.


Mis on Stochastic RSI (StochRSI)?

Stochastic RSI ehk StochRSI on RSI tuletisinstrument. Sarnaselt RSI-ga on selle peamine eesmärk kindlaks teha, kas vara on üleostetud või ülemüüdud. Erinevalt RSI-st ei genereerita StochRSI-d hinnaandmetest, vaid RSI väärtustest. Enamiku graafiku tööriistade puhul jäävad StochRSI väärtused vahemikku 0–1 (või 0–100).

StochRSI kaldub olema kõige kasulikum, kui see asub oma vahemiku ülemise või alumise piiri lähedal. Suurema kiiruse ja suurema tundlikkuse tõttu võib see aga anda palju valesignaale, mida võib olla keeruline tõlgendada.

StochRSI traditsiooniline tõlgendus on mõnevõrra sarnane RSI omaga. Vara võib lugeda üleostetuks, kui see on üle 0,8. Vara võib lugeda ülemüüduks, kui see on alla 0,2. Siiski tasub mainida, et neid ei tohiks vaadelda otseste signaalidena tehingutesse sisenemiseks või tehingutest väljumiseks. Kuigi see teave annab teatud vastuseid, võivad nad ka jutustada teistsuguseid lugusid. Seetõttu on kõige parem kasutada enamikke tehnilise analüüsi tööriistu koos teiste turuanalüüsi tehnikatega.

Kas soovid StochRSI kohta rohkem teada saada? Loe artiklit Stochastic RSI tutvustus.


Mis on Bollingeri vööndid (BB)?

John Bollingeri järgi nime saanud Bollingeri vööndid mõõdavad turu volatiilsust ning neid kasutatakse sageli üleostetud ja ülemüüdud tingimuste tuvastamiseks. See indikaator koosneb kolmest joonest ehk "vööndist" – SMA-st (keskmisest vööndist) ning ülemisest ja alumisest vööndist. Need vööndid paigutatakse seejärel graafikule koos hinnaliikumisega. Idee seisneb selles, et kui volatiilsus suureneb või väheneb, muutub nende vööndite vaheline kaugus, mis suureneb ja kahaneb.


Bollingeri vööndid Bitcoini graafikul.

Bollingeri vööndid Bitcoini graafikul.


Vaatame Bollingeri vööndi üldist tõlgendust. Mida lähemal on hind ülemisele vööndile, seda rohkem võib vara vastata üleostetud tingimustele. Samamoodi, mida lähemal on see alumisele vööndile, seda rohkem võib vara vastata ülemüüdud tingimustele. 

Märkimist väärib see, et hind jääb tavaliselt vööndite vahele, kuid mõnikord võib see langeda nendest üles- või allapoole. Kas see tähendab, et see on kohene indikaator ostuks või müügiks? Ei. See ütleb lihtsalt meile, et turg eemaldub keskmisest SMA vööndist, jõudes äärmuslikesse tingimustesse.

Kauplejad võivad kasutada ka Bollingeri vööndeid, et proovida ennustada turu kokkusurumist, mida tuntakse ka Bollingeri vööndite kokkusurumise nimetuse all. See viitab madala volatiilsuse perioodile, mil vööndid on üksteisele väga lähedal ja "suruvad" hinna väikesesse vahemikku. Turg lõpuks väljub sellest, kui "pinge" selles väikeses vahemikus kasvab, mis toob kaasa suurenenud volatiilsusega perioodi. Kuna turg võib liikuda üles või alla, peetakse surumise strateegiat neutraalseks (ei lange ega tõuse). Seega tasub seda kombineerida teiste kauplemisvahenditega, nagu toetus ja vastupanu.

Kas sooviksid aru saada, kuidas Bollingeri vööndid toimivad? Tutvu artikliga Bollingeri vööndite tutvustus.


Mis on mahuga kaalutud keskmisele hind (VWAP)?

Nagu sai varem mainitud, peavad paljud kauplejad kõige olulisemaks näitajaks kauplemismahtu. Niisiis, kas on olemas näitajaid, mis põhinevad mahul?

Mahtu arvestav keskmine hind ehk VWAP ühendab mahu jõu ja hinnaliikumise. Praktilisemalt öeldes on see vara keskmine hind antud perioodi kohta, mis võtab arvesse mahtu. See muudab selle kasulikumaks kui lihtsalt keskmise hinna arvutamine, kuna võtab arvesse ka seda, millistel hinnatasemetel oli kõige suurem kauplemismaht.

Kuidas kauplejad VWAP-i kasutavad? VWAP-i kasutatakse tavaliselt turu praeguste väljavaadete võrdlemiseks. Kui turg on VWAP-i joonest kõrgemal, võib seda pidada pullituruks. Samal ajal, kui turg on allpool VWAP-i joont, võib seda pidada karuturuks. Kas oled märganud, kuidas see sarnaneb liikuvate keskmiste tõlgendamisele? VWAP-i võib tõepoolest võrrelda liikuvate keskmistega, vähemalt selles suhtes, kuidas seda kasutatakse. Nagu nägime, on peamine erinevus, et VWAP võtab arvesse ka kauplemismahtu.

Lisaks saab VWAP-i kasutada ka suurema likviidsusega piirkondade tuvastamiseks. Paljud kauplejad kasutavad VWAP-i joonest kõrgemat või madalamat hinnamurdmist kauplemissignaalina. Tavaliselt lisavad nad aga strateegiasse riskide vähendamiseks ka muid mõõdikuid.

Kas sooviksid VWAP-i kasutamise kohta rohkem teada saada? Tutvu artikliga Mahtu arvestava keskmise hinna (VWAP) tutvustus.


Mis on Paraboolne SAR?

Paraboolset SAR-i kasutatakse trendi suuna ja võimalike pöördumiste määramiseks. "SAR" (Stop and Reverse) tähendab Peata ja pööra ümber. See viitab punktile, kus pikk positsioon tuleks sulgeda ja lühike positsioon avada või vastupidi.

Paraboolne SAR kuvatakse graafikul punktide seeriana kas hinna kohal või all. Üldjuhul, kui punktid asuvad hinnast madalamal, tähendab see, et hind on tõusutrendis. Seevastu, kui punktid asuvad hinnast kõrgemal, tähendab see, et hind on langustrendis. Pöördumine toimub siis, kui punktid lähevad hinnast "teisele poole".


Paraboolne SAR Bitcoini graafikul.

Paraboolne SAR Bitcoini graafikul.


Paraboolne SAR võib anda ülevaadet turutrendi suunast. See on mugav ka trendi pöördumise punktide tuvastamiseks. Mõned kauplejad võivad kasutada ka paraboolset SAR-indikaatorit oma trailing stop-lossi jaoks. See eriline orderi tüüp liigub koos turuga ja tagab, et investorid saavad tugeva tõusutrendi ajal oma kasumit kaitsta.

Paraboolne SAR töötab kõige paremini tugevate turutrendide ajal. Konsolideerumise perioodide ajal võib see anda võimalike pöördumiste kohta palju valesignaale. Kas sooviksid õppida, kuidas kasutada paraboolset SAR-indikaatorit? Tutvu õpetusega Paraboolse SAR-indikaatori lühijuhend.


Mis on Ichimoku pilv?

Ichimoku pilv on tehilise analüüsi indikaator, mis ühendab ühel graafikul mitmeid indikaatoreid. Varem tutvustatud indikaatorite hulgast on Ichimoku kindlasti üks keerulisemaid. Esmapilgul võib olla raske mõista selle valemeid ja töömehhanisme. Kuid praktikas ei ole Ichimoku pilve nii raske kasutada, kui tundub, ja paljud kauplejad kasutavad seda, kuna see võib anda väga selgelt eristatavaid ning täpselt määratletud kauplemissignaale. 

Nagu mainitud, pole Ichimoku pilv lihtsalt indikaator, see on indikaatorite kogum. See on komplekt, mis annab ülevaate turu momentumist, toetuse ja vastupanu tasemetest ning trendi suunast. Selle saavutamiseks arvutatakse viis keskmist ja kantakse need graafikule. Samuti loob see nendest keskmistest "pilve", mis võib prognoosida potentsiaalseid toetuse ja vastupanu tasemeid.

Kui keskmistel on oluline roll, siis pilv ise on indikaatori kõige olulisem osa. Üldiselt, kui hind on pilvest ülevalpool, võib pidada turgu olevat tõusutrendis. Ja vastupidi, kui hind on pilvest allpool, võib seda pidada langustrendiks.


Ichimoku pilv Bitcoini graafikul, toimides toetusena ja seejärel vastupanuna.

Ichimoku pilv Bitcoini graafikul, toimides toetusena ja seejärel vastupanuna.


Ichimoku pilv võib tugevdada ka muid kauplemissignaale.

Ichimoku pilve on raske selgeks õppida, kuid kui oled selle tööpõhimõttest aru saanud, võib see anda suurepäraseid tulemusi. Selle kohta lisateabe saamiseks vaata artiklit Ichimoku pilve õpetus.



6. peatükk – näpunäited krüptorahaga kauplemise kohta


Sisukord


Kuidas alustada krüptorahaga kauplemist?

Kui oled otsustanud alustada kauplemisega, siis siin on mõned asjad, mida arvesse võtta.

Esmalt on sul vaja kauplemiseks kapitali. Kui sul pole sääste ja hakkad kauplema rahaga, mida ei tohi kaotada, võib see su elu tõsiselt kahjustada. Kauplemine ei ole lihtne tegevus – valdav enamus algajatest kauplejatest kaotab raha. Pead arvestama, et kauplemiseks kõrvale pandud raha võib kiiresti kaduda ja sa ei pruugi kunagi oma kahjumit tagasi saada. Seetõttu on soovitatav katsetamiseks alustada väiksemate summadega.

Oluline on mõelda läbi oma üldine kauplemisstrateegia. Finantsturgudel raha teenimiseks on palju võimalusi. Saad oma rahaliste eesmärkide saavutamiseks valida paljude erinevate strateegiate vahel, olenevalt ajast ja vaevast, mida sul on võimalik sellesse ettevõtmisesse panna.

Tahaksin lõpetuseks lisada veel midagi olulist. Paljud kauplejad tegutsevad kõige paremini siis, kui see pole nende peamine sissetulekuallikas. Sel moel on emotsionaalset koormat kergem kanda, kui et sellest sõltuks nende igapäevane ellujäämine. Emotsioonide kõrvaldamine on edukate kauplejate põhiomadus ja seda on oluliselt raskem teha, kui kaalul on elatusvahedid. Seega tasub kauplemist ja investeerimist võtta kõrvalettevõtlusena, eriti kui alustad. Ja ära unusta õppimise ja harjutamise huvides alustada väikestest summadest. Samuti võib tulla kasuks uurida võimalusi, kuidas krüptorahaga passiivset tulu teenida.

Kui soovid saada teavet lihtsate vigade kohta, mida kauplemisel ja tehnilisel analüüsi tegemisel vältida, siis vaata artiklit 7 levinumat viga tehnilises analüüsi tegemisel (TA).


Kuidas osta Binance'is krüptoraha?

Niisiis, oled otsustanud liituda krüptorahaga kauplemise maailmaga. Mida se tegema pead?

Esmalt vaheta oma fiat-raha krüptoraha vastu. Lihtsaim viis seda teha on minna Binance'i Osta krüptoraha lehele, kus on palju valikuvõimalusi. Saad osta krüptoraha kasutades deebet- ja krediitkaarti, oma pangakontot P2P börsil ja kolmandate osapoolte lahendusi, nagu Simplex, Paxful või Koinax. Kui oled valmis, saad osa uuest finantssüsteemist!

Nüüd, kui sul on krüptoraha, on potentsiaalseid valikuid palju. Saad kohe minna Binance'i spot-börsile ja kaubelda müntidega. Kui sul on varasem kauplemiskogemus, võid tutvuda ka Binance'i marginaaliga kauplemise platvormi või Binance'i futuuridega. Võimalik on ka teenida passiivset sissetulekut, mille hulka kuuluvad osaluse pakkumine, Binance Savingsis oma varade laenamine, Binance'i kaevandamise kogumiga liitumine ja palju muud.

Tsentraliseeritud börs, näiteks Binance, sisaldab kõike eelnevat. Need on börsid, kuhu sa hoiustad oma krüptoraha ja teed oma finantstegevusi börsi sisemistes süsteemides. Kuid tänu plokiahela tehnoloogia võludele on seal ka teisi võimalusi, mida nimetatakse detsentraliseeritud börsiks (DEX). Nendes kohtades ei lahku su raha kunagi su enda krüptoraha rahakotist, nii et see on igal hetkel su täieliku kontrolli all. Samuti saad ühendada oma riistvara rahakoti ja kaubelda sealt otse.

Krüptorahade valdkonnas domineerivad tsentraliseeritud börsid. Kuid paljud kauplejad ja plokiahela entusiastid usuvad, et märkimisväärne osa krüptorahadega kauplemise mahust toimub tulevikus detsentraliseeritud börsidel. Mine Binance DEX keskkonda ja proovi kauplemine omal nahal järele!


Mis on kauplemispäevik ja kas ma peaksin seda kasutama?

Kauplemispäevik on sinu kauplemistegevuse tõendusmaterjal. Kas sul peaks see olema? Tõenäoliselt! Võid kasutada lihtsat Exceli tabelit või spetsiaalset teenust.

Püsivalt kasumlikuks saamiseks peavad mõned kauplejad kauplemispäeviku pidamist oluliseks, eriti kui kaubeldakse juba aktiivsemalt. Lõppude lõpuks, kui sa oma kauplemistegevust ei dokumenteeri, siis kuidas on võimalik tuvastada oma tugevaid ja nõrku külgi? Ilma kauplemispäevikuta poleks sul oma tulemustest selget ettekujutust.

Pea meeles, et eelarvamused võivad sinu kauplemisotsuste tegemisel mängida olulist rolli ja kauplemispäevik võib aidata mõnda neist leevendada. Kuidas? Andmed räägivad ju enda eest! Kauplemistulemused taanduvad kõik numbritele ja kui sa ei tee midagi hästi, kajastub see sinu tulemustes. Kauplemispäevikut hoolikalt pidades saad ka jälgida, millised strateegiad toimivad kõige paremini.


Kuidas peaksin kauplemisel arvutama oma positsiooni suurust?

Kauplemise üks olulisemaid külgi on riskijuhtimine. Tegelikult väidavad mõned kauplejad, et see on kõige olulisem asi. Seetõttu on ülioluline arvutada välja oma positsioonide suurus kasutades standardset valemit. Siit saad teada, kuidas arvutamine käib. 

Esiteks pead kindlaks määrama, kui suure osaga oma kontost oled nõus ühes tehingus riskima. Oletame, et see on 1%. Kas see tähendab, et sisened positsioonile 1%-ga oma kontost? Ei, see tähendab, et kui hind jõuab stop-lossini, ei kaota sa rohkem kui 1% oma kontost.

See võib tunduda liiga vähe, kuid selle eesmärk on tagada, et mõned paratamatud halvad tehingud sinu kontot hingusele ei saadaks. Seega, kui oled selle määratlenud, pead kindlaks määrama, kuhu stop-loss tuleb. Seda tuleb teha iga üksiku tehingu puhul, lähtudes kauplemise plaani spetsiifikast. Oletame, et oled otsustanud, et kavatsed oma esialgsest sisenemisest stop-lossi 5% kaugusele panna. See tähendab, et kui hind jõuab stop-lossini ja sa väljud oma tehingust 5% kaugusel, peaksid kaotama täpselt 1% oma kontost.

Niisiis, oletame, et meie konto suurus on 1000 USDT. Iga tehinguga riskime 1%. Meie stop-loss on 5% meie sisenemispunktist. Millist positsiooni suurust peaksime kasutama? 

1000 * 0,01 / 0,05 = 200

Kui tahame kaotada ainult 10 USDT, mis on 1% meie kontost, peaksime sisestama positsiooni 200 USDT.

See protsess võib alguses tunduda pisut pikk, kuid see on õige riskide juhtimise puhul hädavajalik. Hea uudis, meil on selle kohta olemas terve artikkel: Kuidas arvutada kauplemisel positsiooni suurust.


Millist veebipõhist kauplemistarkvara peaksin kasutama?

Graafiku analüüs on iga tehnilise analüütiku kauplemistööriistade põhiosa. Aga kus on parim viis seda teha? Binance’il on integreeritud TradingView graafikud, nii et saad oma analüüse teha otse platvormil – nii veebiliideses kui ka mobiilirakenduses. Samuti saad luua TradingView konto ja kontrollida kõiki Binance'i turge nende platvormi kaudu.

Turul on palju teisi veebipõhise graafiku tarkvara pakkujaid, millest igaühel on erinevad eelised. Tavaliselt pead siiski maksma igakuist liikmemaksu. Mõned teised krüptokaubandusele keskendunud on Coinigy, TradingLite, Exocharts ja Tensorcharts.


Kas peaksin kauplemiseks liituma tasulise grupiga?

Suure tõenäosusega mitte. Seal on kauplemise kohta palju suurepärast tasuta teavet – miks mitte sellest õppida? Samuti on kasulik kauplemist iseseisvalt harjutada, et saaksid oma vigadest õppida ja leida endale kõige sobilikuma kauplemisstiili.

Tasulise grupiga liitumine võib olla õige õppevahend, kuid ole ettevaatlik seoses pettuste ja võltsreklaamidega. Lõppude lõpuks on kauplemistulemuste võltsimine üsna lihtne, et tasulise teenuse jaoks jälgijaid saada.

Samuti tasub mõelda, miks võib edukas kaupleja üldse tahta asutada tasulist gruppi. Muidugi on väike kõrvalsissetulek alati teretulnud, aga miks teha seda kopsaka tasu eest, kui neil juba niigi hästi läheb?

Mõned edukad kauplejad juhivad kvaliteetseid tasulisi kogukondi, mis pakuvad lisateenuseid, näiteks spetsiaalseid turuandmeid. Lihtsalt tasub olla väga ettevaatlik, kellele oma raha anda, kuna enamik tasulisi kauplemisgruppe on loodud selleks, et algajaid kauplejaid ära kasutada.


Mis on "kiida ja jäta" (Pump & Dump)?

Kiida ja jäta on skeem, mis hõlmab vara hinna tõstmist kasutades valeandmeid. Kui hind on märkimisväärselt tõusnud ("kiidetud"), müüvad ("jätavad") kurjategijad oma odavalt ostetud saagi palju kõrgema hinnaga.


Tüüpiline kiida ja jäta hinnamuster.

Tüüpiline kiida ja jäta hinnamuster.


Krüptoraha turgudel, eriti pulliturgudel, on kiida ja jäta skeemid sagedased. Sel ajal siseneb turule palju kogenematuid investoreid ja neid on lihtsam ära kasutada. Seda tüüpi pettused on kõige levinumad väikese turukapitaliga krüptorahade puhul, kuna nende hindu on turgude madala likviidsuse tõttu üldiselt lihtsam tõsta.

Kiida ja jäta skeeme juhivad sageli privaatsed kiida ja jäta rühmad, mis lubavad liitujatele lihtsat tulu (tavaliselt teenustasu eest). Tavaliselt juhtub aga see, et neid liitujaid kasutab ära veelgi väiksem grupp, kes on oma positsioonid juba paika pannud.

Pärandturgudel määratakse kiida ja jäta skeemidele kaasaaidanud inimestele kopsakad trahvid.


Kas soovid alustada krüptorahaga? Osta Bitcoini Binance'ist!


Kas peaksin liituma võimalusega tasuta krüptoraha saada?

Võib-olla, aga ole eriti ettevaatlik! Tasuta krüptoraha andmine on uudne viis krüptorahade jaotamiseks laiale publikule. Tasuta krüptoraha andmine võib olla suurepärane viis veendumaks, et krüptoraha pole koondunud vaid paari omaniku kätte. Mitmekesine valdajaskond on terve ja detsentraliseeritud võrgu jaoks ülimalt oluline.

Siiski, tasuta lõunasööke pole tegelikult olemas. Mõnikord siiski võib olla, kui väga veab! Tavaliselt juhtub aga, et tasuta krüptoraha andjad püüavad sind avalikult ära kasutada või tahavad midagi vastutasuks.

Mida nad küsivad? Üks levinumaid "varasid", mida tasuta krüptoraha andmise eest küsitakse, on sinu isikuandmed. Kas sinu isikuandmed on väärt 10-50 dollari eest väga spekulatiivset krüptoraha? See on sinu valik, kuid võib olla paremaid viise, kuidas teenida veidi lisa sissetulekut privaatsust ja isikuandmeid ohtu seadmata. Seetõttu pead tasuta krüptoraha saamise eesmärgil registreerumisel olema eriti ettevaatlik.


Lõppmärkused

Niisiis, seda infot oli päris palju, kas pole? Krüptorahaga kauplemisega alustamine võib olla hirmutav – õppida on nii palju mõisteid. Loodetavasti on see juhend aidanud sul end krüptorahaga kauplemisega seoses veidi mugavamalt tunda.

Alati on veel midagi õppida! Seetõttu oleme loonud krüptorahade spetsiifilise küsimuste ja vastuste platvormi: Küsimuste akadeemia. Kui sul on krüptorahaga kauplemise, plokiahela tehnoloogia, krüptograafia või muude seotud teemade kohta lisaküsimusi, postita need julgelt ja kogukond vastab sulle! Kohtume seal.